on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk metanool (HCOOH), butaan (C4H10).
(180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!! üle 20 aminohappe leidub looduslikes valkudes. 8 neist on asendamatud!
3. Süsiniku elektronskeem, mitu e'd on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21
tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsitleme atmosfääri saastumise juures
kristalliks 31.Lihtaine – Koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest 32.Metall – Lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused ( läige,elektrisoojuvus ) 33.Mittemetall – Lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 34.Liitane - Aine, mis koosneb mtme erineva keemilise elemendi aatomitest 35.Oksiid – Koosneb kahest elemendist , millest üks on hapnik 36.Alkohol – Süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud he või mitme hüdroksüülrühmaga 37.Süsivesik – Aine, mis koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust ning kus H ja O aatomite vahekord on valdavalt sama, mis vees 38.Suspensioon- Jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku 39.Väärisgaasid – Keemiliselt püsivad gaasid, VII A rühm 40.Redutseerimine – Elektronide liitmine redoreaktsioonis, O-a väheneb 41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne
Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on peamine süsinikuühend- süsinikdioksiid CO2 (süsihappegaas) . Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses . 4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid . Süsiniku alloptroopsed teisendid: 1) teemant 2) grafiit 3) karbüünid 4) fulloreenid 5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on :
Leiukohad · Antratsiit (parim tihe läikiv must kivisüsi) sisaldab 9095%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. · Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormides ülisuure rõhu ja kõrgetemperatuuri toimel
· Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan). · Alkoholid on süsiniku ühendid, kus süsiniku küljes on hüdroksüülrühm (-OH). · Amiinid on süsiniku ühendid, kus süsinikuühend seotud süsiniku ahelaga (-NH2) · Alkeenid on süsiniku ühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kaksikside (- een). · Alküünid on süsinikuühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kolmikside (- üün). · Aldehüüd (-CHO) (-aal) · Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R-
Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga. Teemant ja grafiit kui süsiniku allotroopsed teisendid
omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad)
Funktsionaalrühm aatom või aatomite rühm, mis annab molekulile suurema osa tema keemilistest omadustest. Alkaan süsivesinik, milles on vaid süsiniksüsinik üksiksidemed (C C). Akeen süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel. Alkohol süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). Amiin ammoniaagi derivaat, milles 1,2 või 3 vesinikuaatomit on asendatud alküülrühmaga. Karboksüülühendid org.ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma aldehüüdrühmaks ja vastavaid aineid aldehüüdideks.
V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 33 Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbo- naatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahus- tunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koosti- sest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksü- datsiooniastet. ÕHU CO 2 IV põlemine ees fotosüntees
Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid
ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline. OKSÜDEERIJA- aine, mille osakesed liidavad elektrone( ise redutseerudes). OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi o.-a. suurenemine. OKSÜDEERIMINE (oksüdatsioon)- elektronide loovutamine; elemendi o.-a. suureneb oksüdeerumisel. ORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis uurib süsinikuühendeid ja nendevahelisi muundumisi. ORGAANILINE ÜHEND- süsinikuühend, mille molekulides on keemilisi sidemeid süsiniku aatomite ning süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, harvemini süsiniku ja halogeeni aatomite vahel. PAARDUNUD ELEKTRON- elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. PEHME VESI- vesi, mis sisaldab vähe või ei sisalda üldse kaltsium- ja magneesiumühendeid. PERIOOD- perioodilisustabeli horisontaalne rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses.
annaabi.ee 
