Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia ainelahustuvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
setitamine, nõrutamine, ettevaatlikult, filterpaberit, poorse, lahustuvus, kõigepealt, filtrimine, anumat, kraani, aurustamine, destilleerimine, aurudKeemia 8 klass SEGU ERALDAMINE KOOSTISOSADEKS Kuupäev: __________ Nimi: ______________ Teised rühma liikmed: ________________________________________ Eesmärk: Õppida eraldama koostisosadeks tundmatute koostisosadega segusid. Taustainfo: A) ÜLEVAADE ERINEVATEST MEETODITEST SEGUDE LAHUTAMISEKS (võib põhineda õpiku ülevaatel) Vedeliku eraldamisel tahkest, mittelahustuvast ainest on kolm võimalust - setitamine, filtrimine ja nõrutamine. Ainete eraldamisel lahusest on kaks võimalust - vedeliku autustamine ja destilleerimine. Mittesegunevate vedelike eraldamisel teineteisest kasutatakse jaotuslehtri abi. B) MIS ON FILTREERIMINE ja AURUTAMINE? (Põhjalik selgitus ja kirjeldus, lisada joonis või foto vajalikest vahenditest Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Filtrimine Filtrimine on sobiv meetod peenemate või ka hõljuvate sademete eemaldamiseks vedelikust,
Õhk on hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi jt. gaaside segu. Materjalid millega, me põhimõtteliselt igapäev kokkupuutume on klaas, keraamika, plastmassid ja polümeerid, ravimid, ja pesemisained, õhk ja vesi. 1.4 Aine (materjali) omadused Ainete ja materjalide iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid, mille poolest üks aine teisest erineb või sarnaneb. Omadused on olek, tihedus, värvus, keemis-ja sulamistemperatuur, elektri-ja soojusjuhtivus, tugevus, kõvadus, põlemisvõime, lahustuvus vees jt. tunnused. Aine olek. Aine võib olla gaasiline. Hingamisel tekib süsihappegaas, hingame sisse õhuhapnikku. Õhk on gaasiline materjal. Vedel aine esineb vedelikuna. Toatemperatuur on vedelas olekus parfüümid, joogid, kraanivesi jm. 3 Tahkes olekus ained näiteks raud, vask ja materjalid keedusool, lubjakivi, metallisulamid, puit, ehitusmaterjale. Tihedus. Tiheduse ühik on g/cm³
*Sademe teke Lahus = lahusti + lahustunud aine Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel.
reaktsioon (näit. CaCO3 lagunemisreaktsioon). ENSÜÜMID- bioloogilised katalüsaatorid elusorganismis. ERGASTATUD AATOM- aatom, milles üks või mitu elektoni on neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. FENOOLFTALEIIN- indikaatorina kasutatav värvaine, mis leeliselises keskkonnas on punakaslilla, happelises või neutraalses keskkonnas värvusetu. FILTRIMINE- vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali ( näiteks filterpaberi) abil. FOTOSÜNTEES- org. ainete moodustumise protsess taimede kloroplastis valguse mõjul, mispuhul eraldub vaba hapnik. FÜÜSIKALINE NÄHTUS- protsess, milles muutub aine olek jt. aine füüsikalised omadused, kuid ei muutu koostis. GAASI MOLAARRUUMALA- ühe mooli gaasi ruumala normaaltingimustel 22,4 l (22,4 dm3). GALVAANIELEMENT- kehest elektrolüüdist või elektrolüüdi lahuses olevast elektroodist
(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul
1) Fadh > Fkoh , siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline 2 kapillaari raadiusega h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus . 2) Fadh < Fkoh , sel juhul on mittemärgav vedelik. Nt elavhõbe, mida saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplaadiga. Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifitseeritakse ained: 1) hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, nt amiinid. 2) hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub; ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, nt süsivesikud, rasvad, eetrid. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevuse tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seintega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on
Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. küllastumata lahust – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahust – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
Näited: a) küünla põlemine - keemiline b)roostetamine - keemiline c)rasv kõrbeb pannil keemiline d)soolalahuse kokku aurustamisel sadenevad soola kristallid -keemiline e)mineraalvee pudeli avamisel eralduvad mullid füüsikaline f) puude põlemine keemiline 4.1)Vees lahustumatute ainete eraldamine: a)setitamine seistes suured ja raskemad osakesed settivad anuma põhja b)nõrutamine laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine vedelik kuumutatakse. Esimesena aurustub neist madalama keemistemp. komponent. Eraldunud aine aurud jahutatakse, muutes need jälle vedelikuks. b)aurustamine vesi aurutatakse ja sete jääb alles. 5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud)
Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui vedelikmärgab kapil.-i või prao seina, siis vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapil.-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega. Nt: Kui kõrgele võib tõusta vesi – kui r=1mm, siis h=1.5cm; r=1mm, h=1,5m. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina, mis eraldab kaht erisuguse kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi tagajärjel tekib osmootne rõhk, mis takistab lahusti difusiooni läbi poorse vaheseina. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 10
ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti — mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus — aine omadus lahustuda mingis lahustis — puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti osakeste eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massisajas massiosas lahuses: 𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑡𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑚𝑎𝑠𝑠 [𝑔]×100% 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 ×100%
Tahkumine vedeliku
üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks näiteks temperatuuri langemine). Temperatuuri vähenedes väheneb
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste
vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
Molaarne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. Molaalne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Moolimurd- näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis - Massimurd, Massi- või mahuprotsent jne. 3. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus– küllastatud lahuse kontsentratsioon. Molaarne lahustuvus on aine molaarne kontsentratsioon küllastunud lahuses. Henry seadus : gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KHP. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reegline kiiremini. Gaaside lahustuvus kõrgemal temperatuuril on madalam
vedeliku tihedus g raskuskiirendus cm3 Ehitiste ja rajatiste korral peab piirded millised on kas vees või pinnases isoleerima veekindlalt atmosfääris olevatest piiretest, et vältida pinnase vete kapillaartõusu seintesse. Analoogselt käitub vedelik materjalide mikropragudes. Kapillaartõuse on võimalik reguleerida kui muuta pindpinevust või kui muuta pinnaenergiat ehk muuta adhesiooni jõudusid. · Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poorse vaheseina. Kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest, kõrgema konentratsiooniga lahusesse Osmoosi anumaks ehituses on nt. betoon. P= RT/V 13. Lahus kahe või enama aine homogeenne segu, kus üks on lahustiks, teine lahustunud aineks. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi,
Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine
puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda.
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 2. Mis tingimustel vastab adsorptsiooniprotsess Henry seadusele? Milline on Henry konstandi füüsikaline sisu? Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline gaasi rõhuga (või gaaside segu korral komponendi osarõhuga). Henry seadust väljendab avaldis , kus · on gaasi rõhk (osarõhk) vedeliku kohal, · on Henry konstant, · on gaasi kontsentratsioon lahuses. Henry seadus kehtib ainult madalate ja mõõdukate rõhkude puhul. Henry konstant: kus: · is the number density at free phase, · is the surface number density, 3
2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur Lahuse Temperatuur Lahuse keemistemperatuur klmumistemperatuur
2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur Lahuse Temperatuur Lahuse keemistemperatuur klmumistemperatuur
andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e plii- atsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO 2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? a. Süsinikdioksiidi - Kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel b
nende ainete võimet juhtida soojust -Soojustegur oleneb aine või materjali omadustest ja olekust, temperatuurist ning niiskusest. Kasutamine: mida väiksem on materjali soojusjuhtivtegur määratud tingimustel, seda paremad on materjali isolatsiooniomadused. -Soojusujuhtivus ja mahtuvus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kasutatakse nt telliskorstent, kuna talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Kuidas hinnatakse aine lahustuvust? Aine lahustuvus sõltub kasutatavast solvendist , temp ja rõhust. Lahustuvuse kvantitatiivseks mõõduks nim suurimat aine kogust, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temp). Põhiühik g/100g lahustis. Eristatakse hästilaustuvad, vähelahustuvad, raskestilahustuvad ja praktiliselt mittelahustuvad ühendid Millised on sorptsiooni alaliigid? Sorptsiooni alaliigid on adsorptsioon ja absorptsioon Mille poolest erinevad adsobtsioon ja absorbtsioon?
BaCl2+Na2SO4=BaSO4+2NaCl 5.Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi: a)kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reakt redoksreaktsiooniks b)kui ei muutu nimet seda reaktsiooni mingiks teiseks reaktsiooniks Keemilise reaktsiooni võrrand näitab ära alg-ja lõppproduktid. Paremal pool on lähteained ja vasakul saadus. Kõigepealt kirjutatakse lähteained, siis saadus ja seejärel tasakaalustatakse, nii et mõlemal pool oleks kõiki sümboleid võrdselt. Keemilise reaktsiooni võrrandeid jaotatakse: a) Molekulvõrrand-näitab ära reaktsioonis osalevad ained ja saaduse- NaOH+HCl=NaCl+H2O b)ioonvõrrand- näitab mis ioonid omavahel reageerivad-OH+H=H2O 5). Vesilahus-lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka
sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised). Lahuste külmumistmp on madalam ja keemistemp kõrgem kui puhastel ainetel. 11. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel.
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine. Vedelad lahused tavatemperatuuridel: Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on endotermiline, ja väheneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temperatuursõltuvus Lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. Käitumine: SULETUD SÜSTEEM Tahke aine vedelas lahustis tasakaalu rõhk väiksem kui puhtas lahuses (P küllastunud). P küll on temperatuuriga võrdelises seoses. Pküll saavutamisel tahke aine osakesed ei ole enam tahketena nähtavad.
süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite,
Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf.rõhul on tahke.
Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõlt nende vedelike keemistemp ja aurude
difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumispr on eksotermiline (H
f. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahutuspinnale või tahke ja vedela aine piirpinnale. Märgav vedelik tõuseb mõõda kapillaare ja pragusid üles. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. g. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Selle käigus läheb aine väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Selle tõttu saab kasutada nt. betoonist hoidlaid magevee hoidmiseks merevees. 12. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu
kaubandusliku välimuse. Organismide rakud muutuvad vananemisel jäikadeks just sünereesi tagajärjel. Koagulatsiooni ebakorrapärased read: Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni -kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete ioonide lisamisel muudab -potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga zkriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon
osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab. 46. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
44. Vedelike üldomadused. maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); - omandavad anuma kuju; n üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad. eraldub. 45. Viskoossus
keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v)
1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = .... % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = .... % 37. Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis kui veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. 38. Üldiselt vedelike omadused on järgmised: - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. Temp tõstes molekulide soojusliikumine intensiivistub. 39. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41
moodustub kondensaat. n tahketahke (valgevask Cu/Zn) 44. Vedelike üldomadused. 57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. omandavad anuma kuju; Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; n küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; ei pruugi seguneda omavahel; n küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul on väga vähe kokkusurutavad. maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne.
annaabi.ee 
