Konkreetsed keeleüksused realiseeruvad keelekasutusprotsessis. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreesetest realiseerumisjuhtumitest. 5. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraaktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus (vt keel vs. keelekasutus). Rangelt öeldes, me ei räägi ,,eesti keelt", vaid ,,kõnet". 6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Isegi samast soost sama põlvkonna ja samst piirkonnast pärit inimesed ei räägi ühtemoodi. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavastiläänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid
Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles. II. Osa b) Norra keeles puuduvad verbidel muutelõpud märkimaks isikut või arvu ja nimisõnadel pole käändelõppe, aga erijoonena on nimisõnadel enkliitilised määravad artiklid:
mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis,
mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis,
2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad
ülevaated „Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine” (Leppik 1975), „Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia” (Laanest 1986), „Kirderannikumurre” (Must 1987) jt. Eesti Ingeri keelekujusid käsitlenud magistriväitekirja väärtust iseloomustatakse ka sõnaga „igavene” (Viitso 2000). Uurimuses eneses oli käsitletud kaheks alamurdeks jagunev keelepruuk: kreeka-katoliku usku ingrikud ehk isurid ja soomlased-luterlased. Mõlemad keelekujud hõlmavad endasse läänemeresoome keelelisi nähtusi ning keeleteadlane oli registreerinud need äärmise täpsusega. Mägiste sõnade järgi osad viitasid rohkem soome keele, teised isuri-karjala suunda. Palju tuttavat leidus ka eesti keelega, näiteks pikad vokaalid aa ja ää (Eva saar 2015). Teadlasel õnnestus edukalt leida mitmeid luterlaste ja kreeka-katoliiklaste keelepruukide erinevusi, näiteks järgmise häälikuloolise joone poolest: Kreeka-katoliku keelepruugis on
............ 8 2 2 Eesti murded Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti
Loomulik keel keel, mis on tekkinud ja arenenud loomulikul teel. On kujunenund väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad. Kõnet tõlgendades kasutab inimene argiteadmisi (elukogemus) ja diskursusteavet (mis ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat
suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna.
Nt võime rääkida Tartu murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele) murdesõnavarast. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet.
Nende kasutusalad on kitsapiirilised, seda ei saa kasutada tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks, sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid,
Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?
inimestele, sõpruskondadele omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara. Släng on olemuselt kood, kodeerimisviis, abstraheerituna äärmuslik register ja stiil + sotsiolekt. 21. NETIKEEL – iga uue keelekasutamise mooduse või keskkonna puhul tekib vastav keelekuju, mis selle keskkonnaga kõige paremini sobib. Netikeele stiil kui suuline keelekasutus kirjalikul kujul, suulise ja kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga keelevariant on seotud kindla ala või riigiga, kus inimesed elavad, saades mõjutusi selle riigi põhikeelest), sotsiolektid (=keeles toimunud muutused on seotud kogukonna sots. struktuuriga) ja register või stiil (= eesti k kasutatakse muukeelses keskkonnas elades kindlates olukordades ja valdkondades). Praakli: Soome eesti
kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna
· sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 77. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsiolingvistika on on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Praktiline sotsiolingvistika Kvantitiivne sotsiolingvistika 78. Psühholingvistika uurimisalad Uurib, kuidas keelt omandatakse, kuidas keelt seostatakse muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja
pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina, eksklusiivne meie mina ja tema. Morfeem väiksem tähendusega üksus. Jaguneb seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeem ei saa üksi esineda, näiteks käändelõpud. Vaba morfeem võib olla sõna ja võib seega ka üksi esineda. Reduplikatsioon tüve kordamine nt mitmuse või mõne grammatilise tähenduse väljendamiseks. Näiteks läki-läki. Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel erinevad keelekujud. Näiteks kasutatakse üht keelekuju meediakanalites või hariduse valdkonnas ning teist kasutatakse igapäevases suhtluses. See on tavaline nähtus näiteks Lähis- Ida araabiakeelsetes ühiskondades, kus kasutatakse standardkeelt ja araabia keele suulist kõnet. Lingua franca ühine keel, viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga ühist emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel. Näiteks üle(lääne)maailmne lingua franca on inglise keel.
2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91
2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91
2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91
kirikuraamatuid 1620ndatel veel polnud: levisid eestikeelsed käsikirjalised jutlused, mida saksa pastorid said oma töös kasutada. Kui kirikuraamatud ilmuma hakkasid, vähenes käsikirjade osatähtsus. Kirikukeele traditsioon on kujunemas tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses. Keelekasutuse varieeruvus autoriti, eriti ortograafias ja vormistikus ühtset kirjakeelt veel pole, vaid eri autorite keelekujud. Esmased püüdlused keelenormi kehtestamise poole: Stahli (1637) ja Gösekeni (1660) keeleõpetused. Keel oli vahend usumissiooni teostuseks pastorid pidid end kurssi viima kohaliku rahva keelega. Eesti k tuli muuta võimeliseks väljendama kristlikke tõdesid ja protestantlikku ideoloogiat. Jõudsalt arenes religioossete tekstide keel. Müller - Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja pärast Russow' surma. Osa uurijaid on võimalikuks pidanud eesti
käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks
annaabi.ee 
