Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
SISSEJUHATUS Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus aastail 19982000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), oli aastail 20002009 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige
Nimetatud keelevariandil on mitme sajandi pikkune kujunemislugu ning kindel roll ühiskonnas. Vastavalt sellele rollile on välja kujunenud ning paika pandud teatud tunnused, mis toetavad selle keelevariandi eesmärki. 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis Asjaajamiskeel on eesti kirjakeele üks väga suur ja oluline osa ning tähistab kirjakeele kindlat käibevaldkonda. Asjaajamiskeelele laienevad ühelt poolt normitud kirjakeele ning teisalt oskuskeele põhimõtted. Kirjakeel on keelekuju, mis kuulub kogu eesti rahvusele ning mida on teadlikult ja sihipäraselt arendatud. Kirjakeelt kasutatakse haridusasutustes, ametlikus suhtluses ning seda keelt kasutavad ka teabevahendid. (Kull 2000: 11) Kuigi eesti keele üksikuid sõnu võis leida juba XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest, siis kõige vanem ja pikem sidus tekst on pärit XVI sajandist. Tegemist on Kullamaalt pärit käsikirjaga, kus on toodud katoliku kiriku kolme
teaduslikule eesti keele terminoloogiale, normitud kirjakeele levikule. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) TÜ eesti keele professor, murdeuurija, eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeeotodi algataja. Tal oli tugev huvi lääne-eesti murde vastu. Eriline huvi oli ka prantsuse keele ja selle kirjanduse vastu. Ta oli igasuguse keele kunstiliku uuendamise vastu. Kogus murdesõnavara. Kirjakeel pidi Saareste arust olema kergesti õpitav, väljendusvõimaluste poolest rikas ja paindlik, lihtne, selge ja sobiv kunstnikele, teadlastele, ametnikele ja teistele kodanikele. 1924-kaitses doktoriväitekirja, mis oli ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. 1938- ,,Eesti murdeatlase" esimene suureformaadiline vihik, 1941 järgnes teine. 1955-,,Väike eesti murdeatlas". Ta tahtis anda välja palju rohkem vihikuid ja kaarte kui ta jõudis. Ta kavandas ka mõistelist sõnaraamatut
· 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. · Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. · Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. · Diskussioon arendas keeleuurimist Keelesugulus: · Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu · Eesti keele uurimise ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest · Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja
Huvi keskmesse on tõusnud grammatikanähtuste uurimine. Pidevalt on lisandunud noori uurijaid (nt Madis Jürviste, Aune Esinurm, Külli Park). 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. Saj murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel. 20. Saj alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel. 1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik
muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria. 6 Variaabel kui keskne mõiste Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette teada, et neil on erinevad realiseerumisvariandid, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nt eesti keeles -nd / -nud; h hääldamine või mittehääldamine sõna algul jms). Iga variaabli jaoks on olemas variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Saame eristada variaableid vastavalt keeltasandile, kus nad esinevad: foneetilised variaablid, fonoloogilised variaablid, morfoloogilised variaablid, leksikaalsed variaablid, süntaktilised variaablid. Põhiosa uuritud variaablitest on olnud
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
Kommertsialiseerumise üks vorme on näiteks Limpa-kampaania, mil A. Kivirähki raamatu ostuga kaasnes pudel limonaadi. Lasteraamatule on peale surutud turustamisnipid, mis peaksid tagama müügiedu ja köitma laiade masside tähelepanu. Lugejaküsitlused Eestis tõestavad, et lapsi mõjutab lemmikut valides kangelase tuntus. 11 Kui raamat on filmipõhine, televiisoris jookseb peategelase osalusel reklaam ja müüakse temaga seotud tooteid või on tegemist kunstniku loodud universaalse tegelasega, siis eelistab laps seda raamatut. Samuti mõjutab raamatu tuntust tema seeriaviisilisus, mille käigus jõuab kaubamärk välja kujuneda. (Martson 2005b: 14). Hoolimata raamatutele kulutatavate summade suurenemisest ilmub liiga palju ostjata raamatuid ja see omakorda teeb teose turunduse üha tähtsamaks. Laste pealt ei soovi keegi kokku hoida ja nii kasvavad majandustingimuste paranedes hüppeliselt
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid kõrgemasse literaadi seisusesse või uude ametisse, kus suheldi saksa keeles. Maailma mõjud ulatusid siiski ka Eestisse, sest samasugune ärkamise, identiteediotsimise aeg toimus paljudes maades. Toogem siinkohal näiteks oma mõõtudelt vägev Prantsusmaa, kus ühine kirjakeel ja rahvuslikud väärtused tekkisid peaaegu samal ajal: 19. sajandi jooksul. Vene tsaari õukond suhtles kaua aega prantsuse keeles. Kõige mõjukamad inimesed õukonnas olid samas saksa nimedega tegelased ja tsaaride veres oli üle 90 % saksa verd. Enne Nikolai I valitsemisaega oli kaardivägi see, kes hoolitses tsaaride troonilt kõrvaldamise eest. See tähendas, et tsaariperekond tundis pidevat hirmu. Kui Nikolai I troonile sai, võeti loosungiks ,,Isevalitsus, õigeusk ja ... rahvuslus"
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
