Kaugtootaja tootervishoiu ja -ohutuse juhis (0)

Microsoft Word - Kaugöötaja töötervishoid ja -ohutus



1    Kaugtöötaja töötervishoid ja -ohutus       Töökeskkond  on  viimaste  aastakümnete  jooksul  palju  muutunud.  Muudatusi  on  kujundanud  tehnoloogia  kiire  areng  ning  inimeste muutuvad  hoiakud.  Üha  enam  ootavad  ja  eeldavad  töötajad  paindlikku töökorraldust ning otsivad elukorraldusega kõige paremini sobivaid töötingimusi. Ettevõtja  jaoks  on  vajaliku  inimressursi  leidmine  tööturul  üha  keerulisem  ning  nõuab  loovaid  ja  töökeskkonnakorralduslikult  paindlikke  lahendusi.  Seetõttu  on  ettevõtjate  seas  kasvavaks  trendiks  kaugtöö võimaldamine, mis aitab tööandjal leida ja hoida motiveeritud töötajaid.     Kaugtööl on mitmeid positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, nii töötaja kui tööandja  kulude  kokkuhoid,  töökohtade  loomine  maapiirkondades  ja  vähenenud  töövõimega  inimeste  aktiivsem kaasamine tööellu.     Kaugtöö leviku kasvu ja olulisust näitab ka Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu  kaugtöö  raamlepe,  millega  osapooled  leppisid  kokku  kaugtöö  tegemise  soovituslikud  põhimõtted:  https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf.     Kaugtöö  võimaldamisel  peavad  tööandjad  töötervishoiu  ja  -ohutuse  seisukohast  arvestama,  et  ka  kaugtööd tuleb teha ohutult ning kaugtöö tegemisel peab töötaja täitma töötervishoiu ja -ohutuse  nõudeid. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, on tööandjal keeruline  kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja jälgib töötamisel töötervishoiu ja - ohutuse nõudeid. Seetõttu ei teadvusta tööandjad ja töötajad sageli, millised kohustused ja õigused  selle töövormi kasutamisega kaasnevad, ega aima, mida nad peaksid kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel  omavahel läbi rääkima.     Antud  juhend  tuleb  siinkohal  töösuhte  osapooltele  appi  ning  selgitab,  kuidas  on  võimalik  tagada  ohutus  kaugtöö  korral.  Tegemist  on  soovitusliku  juhendmaterjaliga  ning  selle  järgimine  ei  vabasta  seaduse täitmisest.    Tööandja saab töökeskkonnaga seotud küsimuste korral pöörduda Tööinspektsiooni nõuandetelefoni  või  konsultantide  poole  ([email protected],  infotelefon  (+372)  640  6000   tööpäeviti  9.00-16.30).  Juhendiga  seotud  küsimuste  korral  saab  pöörduda  ka  Sotsiaalministeeriumi  tööelu arengu osakonna poole ([email protected]).    Juhis koostatud: juuli. 2019.a                       
   


2      Sisukord 
1.  Mis on kaugtöö? Millal võib kaugtööd teha? .................................................................................. 3 
2.  Kuidas hinnata kaugtöö korral riske? .............................................................................................. 5 
3.  Riskide hindamise näidis kaugtöö korral ......................................................................................... 6 
4.  Mida tuleb arvestada kaugtöötaja juhendamisel? ........................................................................ 10 
5.  Kas kaugtöötaja peab läbima tervisekontrolli? ............................................................................. 11 
6.  Kuidas täita kaugtöö korral muid tööohutuse nõudeid? .............................................................. 11 
7.  Mida peab kaugtöötaja tegema oma ohutuse tagamiseks? ......................................................... 12 
8.  Kas kaugtöötajaga võib juhtuda tööõnnetus? .............................................................................. 12 
9.  Kas kaugtöötajal võib tekkida kutsehaigus? .................................................................................. 13 
                                         


3    1. Mis on kaugtöö? Millal võib kaugtööd teha?      Kaugtöö  tähendab,  et  töötaja  täidab  poolte  kokkuleppel  oma  igapäevaseid  tööülesandeid  väljaspool  tööandja  asukohta.  Töötaja  ja  tööandja  võivad  kokku  leppida  konkreetses  kaugtöö  tegemise kohas (nt töötaja kodu) või selles, et töötaja teeb tööd erinevates kohtades (nt kodus,  raamatukogus, kohvikus). Kaugtöö võib tähendada ka töö tegemist teises riigis.       Kaugtööd  tuleb  eristada  töölähetusest.  Töölähetus  on  olukord,  kus  tööandja  saadab  töötaja  tööülesandeid täitma  väljaspoole  töölepingus  kokku lepitud  töö  tegemise  kohta.  Näiteks osaleb  töötaja, kelle töö tegemise koht on Tartu kontor, tööandja korraldusel töökohtumisel Soomes.       Kaugtööd  tehakse  poolte  kokkuleppel.  Tööandja  ei  saa  sundida  töötajat  kaugtööd  tegema  ja  töötaja ei saa kaugtööd nõuda.       Kaugtöö tegemise kokkulepe annab töötajale suurema vabaduse valida, kus ta tööd teeb, kuid ei  välista  töötaja  allutatust  tööandja  juhtimisele  ja  kontrollile.  Töötaja  täidab  ka  kaugtööd  tehes  tööandja antud tööülesandeid ja on vajaduse korral tööandjale kättesaadav.       Enne  kaugtöö  võimaldamist  peab  tööandja  läbi  mõtlema,  kas  ta  suudab  kaugtöö  korral  tagada  tööülesannete  täitmise,  hea  koostöö  töötajaga,  meeskonnatunnetuse  säilimise  ja  ohutu  töökeskkonna.       Tööandja  vastutab  kaugtöö  korral  töötaja  töötervishoiu  ja  -ohutuse  eest.  Kokkulepped,  mis  välistavad kaugtöö korral tööandja vastutuse, on seadusega vastuolus ning tühised.      Tööandja saab oma tööohutusalaseid kohustusi siiski täita teatud piirini, st tehes enda poolt ära  kõik mõistlikult võimaliku, eelkõige selgitades koostöös töötajaga välja töökeskkonnas esinevad  riskid ja juhendades töötajat, kuidas neid riske maandada. Enne töötaja kaugtööle lubamist peab  tööandja läbi mõtlema järgneva:   1)  Kas olen hinnanud kaugtöötaja töökeskkonna riske?  2)  Kas olen juhendanud kaugtöötajat ohutult töötama ja olen veendunud, et töötaja oskab  ohutuid töövõtteid kasutada?   3)  Kas  olen  arvestanud,  et  kaugtöötaja  peab  läbima  tervisekontrolli  sarnaselt  teiste  töötajatega?  4)  Kas olen mõelnud, et ka kaugtöökeskkonnas võib juhtuda tööõnnetus ja olen teinud  endast oleneva selle vältimiseks?      Kõiki töid ei saa teha kaugtööna. Kaugtööd võiks eelkõige võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja  tervisele on väike (nt arvutiga tehtav töö, käsitöö). Kuna tööandjal on kaugtöökeskkonnas keeruline  töötaja  töötingimusi  piisavalt  kontrollida,  ei  tohiks  kaugtööd  teha  juhul,  kui  töökeskkond  vajab  erinõudeid (nt sundventilatsioon, müraisolatsioon).        Täiendavalt võiksid tööandja ja töötaja enne kaugtöö kasutamist läbi mõelda alljärgneva:  -  Kuidas  toimub  tööülesannete andmine ja  täitmise  kontrollimine  ning suhtlus tööandja  ja  kolleegidega?   Näiteks saab kaugtööd tegev töötaja tööülesandeid ja on kättesaadav e-kirja, Skype’i ja telefoni teel.  -  Milline on kaugtöötaja tööajakorraldus? Kas ja kuidas saab tööandja jälgida töötaja tööajast  kinnipidamist?  Näiteks  on  töötaja  tööandjale  kättesaadav  8.00–17.00  esmaspäevast  reedeni,  registreerib  kaugtöö  algus-  ja  lõpuajad  ning  kasutab  puhkepause.  Pooled  võivad  näiteks  kokku  leppida,  et  välismaal  kaugtööd tegeva töötajaga suhtlemisel kehtib tööandja ajavöönd.   


4    -  Kas ja millal eeldatakse töötaja kohalolekut tööandja ruumides?   Näiteks kokkulepe, et Pärnus kaugtööd tegev töötaja tuleb Tallinna kontorisse kahel päeval nädalas  ning osaleb kliendikohtumistel ja -üritustel Tallinnas. Koosolekul osalejatega kokkuleppel võib töötaja  osaleda arutelus ka sobiliku tarkvaralahenduse (nt Skype) vahendusel.   -  Kas ja millal peab töötaja teavitama tööandjat kaugtööle minekust?  Kui  töötaja  saab  ise  valida,  millal  kaugtööd  teeb,  siis  tuleks  kokku  leppida  kaugtööle  mineku  etteteatamistähtajas. Näiteks teavitab töötaja tööandjat kaugtööle jäämisest ette kaks päeva.   -  Milliseid kohandusi vajab töötaja töökoht?   Näiteks tagab tööandja töötajale reguleeritava tooli, muudetava kõrgusega kuvari jms.  -  Kuidas  toimub  töövahendi  (nt  arvuti,  printer)  paigaldus  ja  hooldus?  Kuidas  toimub  töövahendi tagastamine töösuhte lõppemisel?   Näiteks  seadistab  tööandja  töötaja  arvutisse  kaughaldustarkvara  ja  abistab  tehniliste  rikete  lahendamisel.  Näiteks  kokkulepe,  et  töötaja  tagastab  töösuhte  lõppemisel  töövahendid  tööandja  asukohta.   -  Kas ja milliseid andmekaitse ja muid turvanõudeid peab töötaja jälgima kaugtööd tehes?  Näiteks  peab  töötaja  kaugtööd  tehes  ja  kaugtöö  asukohta  valides  jälgima  andmekaitsenõudeid,  st  töötaja  kasutab  kohtumistel  alati  ekraanikaitset,  ei  töötle  isikuandmeid  avalikus  kohas  ega  kasuta  kõigile avatud interneti ühendust.   -  Kuidas tagab töötaja tööandja vara säilimise?   Näiteks ei tohi töötaja jätta arvutit autosse nähtavasse kohta, kust see võidakse ära varastada. Kui  tööandja  kindlustab  oma  vara,  nt  töövahendid,  siis  peab  töötaja  teadma,  kas  tal  on  kohustusi  tulenevalt eseme kindlustamisest.   -  Kas ja mil määral hüvitab tööandja kaugtöö tegemisega seonduvad kulud?   Näiteks  hüvitab  tööandja  töötajale  transpordikulud,  mis  tekivad  kaugtöökoha  ja  tööandja  asukoha  vahel sõites ning side- ja elektrikulud.  -  Kas ja millistel juhtudel on tööandjal võimalus siseneda kaugtöö tegemise kohta?   Näiteks  kokkulepe,  et  tööandja  saab  siseneda  töötaja  kodukontorisse  riskide  hindamiseks  ja  tööõnnetuse uurimiseks.   -  Millistel tingimustel võivad töötaja ja tööandja kaugtöö tegemise lõpetada?  Näiteks  hindavad  töötaja  ja  tööandja  perioodiliselt  kaugtöö  tegemist  ja  võivad  kaugtöö  tegemise  lõpetada, kui töötaja ei saa kaugtööl olles tööülesannete täitmisega hakkama, töötaja ei ole tööandjale  kaugtööl kättesaadav, töötajal on kaugtööl keeruline töökohustusi täita või ta tunneb, et võõrandub  meeskonnast.       Kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel tuleks eelistada kirjalikku vormi, samas võivad pooled tõendada  kokkulepet ka muul viisil. Pooled võivad kaugtöös kokku leppida töölepingus või leppida kaugtöö  tegemises  kokku  nt  omavahelises  e-kirjavahetuses.  Kokkulepe  võib  olla  põhjalikum  ja  kajastada  kõiki  eelpool  toodud  tingimusi,  kuid  võib  seisneda  ka  üksnes  kaugtööle  lubamises,  kusjuures  täpsemad kaugtöö tingimused on kirjas töökorralduse reeglites või kollektiivlepingus.      Kui  pooled  ei  jõua  kokkuleppele  kaugtöö  tegemise  tingimustes,  sh  kaugtööga  seotud  kulude  hüvitamises (nt seadmete soetamise ja töökoha kohandamise kulud) või kui kulud on töötaja või  tööandja jaoks liiga suured, ei peaks kaugtöö kokkulepet sõlmima.      Kaugtööd võib teha regulaarselt või üksikutel juhtudel. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida,  et  kaugtöö  tähendab  regulaarset  kontorist  eemalolekut  või  ühekordset  kaugtööpäeva.  Näiteks  kokkulepe, et töötaja teeb kaugtööd igapäevaselt kodukontoris pool aastat järjest või kokkulepe, et  töötaja teeb kaugtööd kodukontoris ainult kord nädalas.    


5      Tööandjal  on  mõistlik  leppida  töötajaga  kokku  kaugtöö  tegemise  üldistes  põhimõtetes  või  kirjeldada kaugtöö põhimõtteid töökorralduse reeglites, et ei peaks enne töötaja igat kaugtööle  minekut kaugtöö tingimusi uuesti töötajaga läbi rääkima.   2. Kuidas hinnata kaugtöö korral riske?      Nii  nagu  iga  muu  töö  puhul,  peab  tööandja  ka  kaugtöö  korral  koostama  töökeskkonna  riskianalüüsi,  et  kaitsta  töötaja  tervist.  Riskide  hindamisel  tuleb  lähtuda  konkreetse  töö  iseloomust. Hinnata tuleb töökohtade ja töövahendite kasutamise ning töökorraldusega seotud  riske.       Riskide hindamisel tuleb:  1) selgitada välja töötajat kahjustada võivad töökeskkonna ohutegurid;  2) hinnata nende mõju töötaja tervisele;   3) tuvastada ohutegurist tulenev riski suurus.      Riskide hindamise tulemusena tuleb rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks.      Kaugtööd saab tööandja võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja tervise kahjustumiseks on  väike ja töötaja suudab tööandja juhistest lähtuvalt keskkonnas esinevaid ohte ise kohapeal  maandada  (nt  arvutiga  tehtav  töö,  käsitöö).  Kuna  tööandjal  on  kaugtöökeskkonnas  keeruline  töötaja töötingimusi piisavalt kontrollida, ei tohiks kaugtööd teha juhul, kui töökeskkond vajab  erinõudeid (nt sundventilatsioon, müraisolatsioon).        Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, võib ta lubada tööandjal töökeskkonna riskid kohapeal välja  selgitada  (nt riskide  hindamine kodukontoris või  koduses  töökojas).  Kuna  kodu  puutumatus  ja  eraelu  kaitse on  põhiseadusega  kaitstud väärtused, saab  tööandja  töötaja kodus riske  hinnata  üksnes töötaja nõusolekul.       Kui  töötaja  teeb  tööd  info-  ja  kommunikatsioonitehnoloogia  vahendeid  (arvuti,  tahvelarvuti,  telefon)  või  lihtsamaid  käsitöötarbeid  (nt  kudumisvardad)  kasutades  ja  töötab  vastavalt  kokkulepitule endale sobivas kohas, ei pea tööandja kaugtöökeskkonda külastama ega detailset  ülevaadet keskkonnas esinevate ohtude kohta omama. Olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd eri  kohtades (nt kodus, raamatukogus), ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrollida  ega  keskkonda  mõjutada  (nt  kohvik).  Sellisel  juhul  tuleb  tööandjal  töökeskkonna  ohud  välja  selgitada  töötajaga  vesteldes.  Vestluse  eesmärk  on  aru  saada,  millistes  keskkondades  töötaja  kaugtööd teeb ning millised ohud nendes keskkondades võivad esineda. Näiteks võib tööandja  koostada riskide hindamise küsimustiku, mida ta töötajate kaugtööle lubamisel kasutab. Tööandja  võib vajadusel töökeskkonna riske hinnata ka fotode, videosalvestuse või muude dokumentide  abil.       Kui  töötaja  teeb kokkuleppel  tööandjaga kodus  tööd  masinate või  tööriistadega,  on tööandjal  kohustus hinnata nendega kaasnevaid riske ja riske maandada (eelkõige peab tööandja tagama  seadmete  ohutuse,  töötaja  piisava  juhendamise  ja  väljaõppe  ning  andma  sobivad  isikukaitsevahendid, sh hoidma isikukaitsevahendeid töökorras ja kontrollima nende kasutamist).      Tööandja  peab  suutma  tõendada  riskide  hindamist,  mistõttu  tuleb  riskianalüüs  vormistada  kirjalikult.        Kaugtöö  riskid  tuleb  hinnata  enne  kui  töötaja  läheb  esmakordselt  kaugtööle.  Tööandja  peab  korraldama  uue  töökeskkonna  riskide  hindamise,  kui  töötingimused  kaugtööl  on  muutunud, 


6    töövahendeid  või  tehnoloogiat  on  vahetatud  või  uuendatud,  kui  on  ilmnenud  uued  andmed  ohtude  mõju  kohta  inimese  tervisele,  kui  kaugtööl  olles  on  toimunud  tööõnnetus  või  ohtliku  olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on  tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.  3. Riskide hindamise näidis kaugtöö korral    Kõige  sagedamini  tehakse  kaugtööd  arvuti  või  käsitöötarvetega  ja  sellisel  juhul  on  peamiseks  ohuteguriks  istuvast  tööst  tulenev  sundasend,  mille  puhul  on  oluline  töökoha  endale  sobivaks  kujundamine – istumisasendi sobivaks kujundamine, regulaarsete puhke- ja liikumispauside tegemine,  et  ennetada  luu-  ja  lihaskonna  haigusi  ja  kuvari  ning  valgustuse  reguleerimine,  et  ennetada  nägemisteravuse vähenemist.     Alljärgnevalt on tehtud näitlik riskide hindamine kaugtöö korral. Näidis hõlmab loetelu ohuteguritest,  nende  võimalikust  mõjust  kaugtööd  tegeva  töötaja  tervisele,  võimaliku  riski  suurust  (nt  kõrge,  keskmine, madal risk) ning kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks vajalikke meetmeid. Riskide  hindamine peab olema ametile, töötajale ja töökohale vastav.     Näidis on loodud eelkõige töökeskkonna riskide hindamiseks arvutiga tehtava töö korral, kuid olenevalt  töö iseloomust saab seda täiendada (nt käsitöötarvetega tehtava töö puhul hinnates ära ka töövahendi  ohtlikkuse).  Tööandja  peaks  näidist  lähtuvalt  konkreetse  töö  iseloomust  ja  kaugtöökeskonna  eripäradest vajadusel täiendama.     Ohutegur 1  Kuvariga  ja/või  sundasendis  töötamine,  sh  pikaaegsed  valed  istumisasendid, vähesed asendivahetused ja puudulikud liikumispausid  Võimalik mõju  tervisele  Pikaajaline  ühes  asendis  istumine  põhjustab  luu-  ja  lihaskonna  haigusi, 
koormab  südame-  ja  vereringesüsteemi  ning  võib  põhjustada  lülisamba 
kõhrekesta degeneratsiooni ja veenilaiendeid.  
 
Pikaajaline vale istumisasend toob kaasa pinged kaelas ja seljapiirkonnas 
ning  võib  põhjustada  õlavöötme  lihasvalusid,  pingepeavalusid  ja 
seljavalusid. Alaseljavalud on üks levinumaid vaevusi. 
 
Sundasendid kätes tekitavad käte väsimust ja valulikkust, põhjustades nt 
õlavöötme  vigastusi,  küünarliigese  ülekoormushaigust  (epikondüliit)  ja 
randme  ülekoormushaigust  (karpaalkanali  sündroom)  hiirega  töötamise 
tõttu.  
 
Töö kuvariga väsitab silmi (ärritus, kihelus, punetus, kuivus), mis võib viia 
nägemise halvenemiseni. 
  Võimalik riski suurus  Risk on kõrge, kuna töötaja teeb igapäevaselt tööd arvutiga ning pidevas  sundasendis.  Töötaja ja tööandja  rakendatavad  meetmed terviseriski  vältimiseks või  vähendamiseks  Tööandja  rakendatavad  meetmed:  töötaja  juhendamine  töökoha 
kujundamisest  (töötooli  ja  -laua  reguleerimine,  kuvari  asetus  jms), 
tööasenditest ja tööasendite vaheldumisest ning liikumispauside tegemise 
vajadusest.  


7    Sagedase  kodus  töötamise  korral  peab  töötajal  olema  reguleeritava  kõrgusega monitor, eraldi klaviatuur ja arvutihiir (arvutihiire suurus peab  vastama  kasutaja  käe  suurusele).  Käe  toestamiseks  tasub  kasutada  randmetoega  hiirematti.  Sülearvuti  puhul  tuleks  kasutada  spetsiaalset  alust, mille külge saab arvuti kinnitada, et seda silmade kõrgusele tõsta.  Kuigi  lihasväsimus  tekib  igas  asendis,  on  olemas  mugavamad  ja  tervist  säästvamad  istumisasendid,  millest  töötaja  saab  kaugtöökeskkonna  kujundamisel lähtuda.    Juhised sobiva tööasendi kujundamiseks:    1.  Kuvari ekraan peab olema ettesirutatud käe ulatuses ja asetsema silmadega ühel joonel  või veidi madalamal, et vältida kaela vaevusi. Kuvar ei tohi olla liiga madalal ega liiga kõrgel.  Õige kõrguse korral on kael sirge ja seda ei tule liialt pingutada. Kuvari asetus oleneb ka  nägemise eripäradest, kuid kuvarit ei tohiks vaadata väga lähedalt ega ka liialt kaugelt.   2.  Tööks  vajalikud  töövahendid  tuleks  hoida  käeulatuses  ja  kergelt  kättesaadavas  kohas.  Kõige  lähemale  tuleb  paigutada  need  töövahendid,  mida  kasutatakse  kõige  enam,  nt  klaviatuur, hiir ja telefon. Klaviatuuri ees peab olema ruumi käte ja randmete toetamiseks.  Vajadusel tuleks kasutada randmetoega hiirematti.  


8    3.  Õige asendi saamiseks võib kujutada raamatut pea kohal – oluline on, et selg ja kael oleksid  sirged ning lihaseid ei peaks üleliia pingutama.   4.  Õlad  ei  tohiks  olla  üles  tõstetud.  Pikema  istumise  järel  hakkab  pinge  kogunema  kaela,  õlgadesse  ja  ülaselga.  Istudes  on  võimalik  teha  harjutusi  lihaspinge  leevendamiseks,  nt  sirutada vöökohta, hingata sügavalt sisse-välja, teha õlaringe, kehitada õlgadega, raputada  pead (öeldes justkui „EI“ ja „JA“) ja vaadates ühelt õlalt teisele. Kuvariga töötamisel tuleb  ennetada silma sarvkesta kuivamist pidevalt silmi pilgutades.   5.  Kõige olulisem on asendeid varieerida ja end vahepeal piisavalt liigutada, et lihastele tööd  anda.  Pikkadele  harvadele  pausidele  tuleb  eelistada  sagedamaid  lühikesi  pause.  Tuleb  tõusta püsti, sirutada, kõndida ringi ja teha lihaseid lõdvestavaid harjutusi eelkõige kaela-  ja seljapiirkonnale ning silmadele. Väiksemaid pause võiks teha iga 20-30 minuti järel.   6.  Tooli seljatugi peab toetama eelkõige alaselga. Vastasel juhul ei ole selja nimmepiirkond  ehk  selja  loomulik  kumerus  toetatud.  Ideaalis  peaks  tooli  seljatugi  „kaisutama“  selja  kontuure,  ning  olema  90-120-kraadise  nurga  all.  Vajaduse/võimaluse  korral  tuleks  reguleerida  seljatoe  kõrgust  ja  panna  soovi  korral  padi  selja  taha.  Kõige  tervislikum  istumisasend  sarnaneb  autojuhi  istumisasendile.  Selg  on  toetatud  vastu  seljatuge,  jalad  põlvedest kõverdatud, jalatallad maas, käed süles.   7.  Iste tuleks reguleerida kõrgusele, mis võimaldab jalatallad toetada põrandale ja istmele  jaotada enamuse keharaskusest.  8.  Jalad tuleb toetada täistallaga põrandale. Istudes peaksid jalad jääma põlvedest täisnurga  alla. Kui jalad ei ulatu korralikult põrandale, tuleb kasutada jalatuge, vältimaks liigset survet  reie  tagaosale.  Laua  all  peab  olema  ruumi  jalgade  vabaks  liigutamiseks.  Vältida  tuleks  tooliserva ja laua survet reitele ja põlvedele. Vajaduse/võimaluse korral tuleb reguleerida  tooli kõrgust ja istme kaldenurka. Soovitatavalt peab olema tooli kõrgus selline, et kui seista  selle kõrvale, siis jääb istumisosa umbes põlveõndla kõrgusele.  9.  Kõrged  kontsad  ja  plätud  võivad  põhjustada  pingeid  jalgades.  Valida  tuleks  mugavad  jalanõud, nt potased.  10. Trükkides ja hiire kasutamisel tuleks toetada küünarvarred lauale (või tooli käetugedele)  ning  hoida  randmeid  võimalikult  otse.  Küünarvarre  nurk  võiks  olla  umbes  90˚–110˚.  Klaviatuur ja hiir võiksid olla ühel tasapinnal. Luulihaskond väsib vähem, kui klaviatuur asub  küünarnukiga samal kõrgusel.    Ohutegur 2  Valgustuse puudused: ebapiisav, liiga tugev, värelev, suur valguse kontrast  töötamiskohas, varjude teke, valguse peegeldumine      Võimalik mõju  tervisele  Nägemise halvenemine, tähelepanuvõime langus, liigne väsimus, peavalu 
ja töövõime vähenemine.  Võimalik riski suurus  Risk on kõrge, kuna töötaja teeb igapäevaselt tööd arvutiga ning vajab töö 
tegemiseks piisavat valgustust.   Töötaja ja tööandja  rakendatavad  meetmed terviseriski  vältimiseks või  vähendamiseks  Tööandja rakendatavad meetmed  -  töötaja  juhendamine  õige  valgustuse  valikul  ja  töökoha  kohandamisel  vastavalt  loomuliku  valgusallika  (aknast  paistev 
päikesevalgus) ning üld- ja/või kohtvalgusti valguse langemisele.    
Töötaja rakendatavad meetmed:   -  Töötamiseks  tuleb  valida  koht,  kus  on  võimalik  tagada  sobiv  ja  piisav valgustus.  -  Istekohta ega ekraan ei tohi paikneda otse vastu akent.  


9    -  Kuvar  ja  valgustid  peavad  olema  paigutatud  nii,  et  valguse  peegeldumine ja pimestamine oleks välditud.   -  Ekraani  eredus  ja  kontrastsus  peab  sobima  ruumi  valgustustingimustega.  -  Valgustus ei tohi olla liiga intensiivne ega värelev.  
-  Valgustus peab olema selline, et tööpinnale ei teki varje ja et valgus  ei lange otse kuvarile.   -  Kohtvalgustust  on  soovitatav  kasutada  koos  üldvalgustusega,  et  ruumis ei tekiks liiga suuri valguse kontraste.   -  Valguse puhul tuleb tähelepanu pöörata ka ruumis kasutatavatele  peegeldavatele  pindadele  (nt  klaasist  laud),  mis  võimendavad 
valgustugevuse intensiivsust. 
  Ohutegur 3   Psühhosotsiaalsed  ohutegurid,  sh  pikaajaline  üksinda  töötamine  ja 
sotsiaalne  isolatsioon,  suur  tööintensiivsus,  töötamine  õhtuti  ja 
nädalavahetustel,  pingeline  töö,  sh  pidev  suhtlemine  klientidega, 
vastutusrikas  töö,  sh  senisest  suurema  vastutuse  võtmine  ning  töö-  ja 
eraelu segunemine 
   Võimalik mõju  tervisele  Tööstress  ja  sellest  tulenev  kõrgvererõhutõbi,  läbipõlemise  risk,  ärevus, 
depressioon.  Püsiva  stressiseisundi  korral  tekib  lihaspinge,  mille 
tagajärjeks võib olla valu lihastes. 
  Võimalik riski suurus  Risk on kõrge, kuna töötaja täidab tööülesendeid tavaliselt üksi ning tal ei 
pruugi  kontorist  eemaloleku  tõttu  olla  head  kontakti  kolleegidega. 
Tööülesannetest arusaamine võib olla keeruline ning kodus töötamisel on 
oht, et pereelu hakkab liigselt segama töötamist ja vastupidi. 
  Töötaja ja tööandja  rakendatavad  meetmed terviseriski  vältimiseks või  vähendamiseks  Tööandja  rakendatavad  meetmed:  optimaalse  töökoormuse  tagamine, 
sobiva  suhtlusviisi  tagamine,  et  töötaja  oleks  võrreldes  kaugtööd 
mittetegevate  töötajatega  samas  infoväljas,  töötaja  heaolu  ja  tööalase 
arengu  toetamine,  arenguvestlused,  vaimset  tervist  toetavad  koolitused 
jms  psühholoogiline  toetus  ja  abi,  töötaja  kaasamine,  ühisüritused  jms 
meeskonda ühendavad koosviibimised. 
 
Tööandja peab kaugtööl olevale töötajale tagama piisava ja ajakohase info 
andmise  ning  ligipääsu  kogu  vajalikule  teabele,  nt  ligipääs  ettevõtte 
sisevõrgule  ja  kaugtöö  kaustadele  ning  elektrooniliste  vahenditega 
koosolekute korraldamise võimaldamine. 
 
Tööandja  peab  austama  töötaja  õigust  mitte  olla  kättesaadav.  Näiteks 
peab  tööandja  austama  seda,  et  väljaspool  tavapärast  tööaega  töötaja 
töötelefoni ja tööpostkasti ei kasuta.   
 
Töötaja  rakendatavad  meetmed:  puhkepausid,  tööajast  kinnipidamine, 
piisav  uni  töö-  ja  eraelu  tasakaalu  tagamiseks,  lõõgastavad  tegevused, 
suhtlus  tööandjaga  probleemide  korral  võimalike  lahenduste  leidmiseks 
(tööaja vähendamine, tööülesannete vaheldumine jms). 
 


10    Ohutegur 4  Kukkumis-, elektrilöögi- ja tulekahjuoht. Risk oleneb suuresti liikumisteede 
ja elektripaigaldiste olukorrast. 
  Võimalik mõju  tervisele  Füüsilised vigastused ja traumad, mis on tingitud kasutatavast seadmest 
tulenevast elektrilöögist või korrastamata töötamiskohast, ning katkisest 
mööblist (nt töötool) tulenev kukkumisoht. 
  Võimalik riski suurus  Risk  on  keskmine,  kuna  töötaja  töötab  kodus,  kus  on  olemas  võimalik 
kukkumis-, elektrilöögi- ja tulekahjuoht.   Töötaja ja tööandja  rakendatavad  meetmed terviseriski  vältimiseks või  vähendamiseks  Tööandja  rakendatavad  meetmed:  töötaja  juhendamine  infotehnoloogilistest  vahenditest  tuleneva  elektrilöögiohu  suhtes 
(elektrijuhtmete  ja  elektripistikute  vigastused,  elektrijuhtmete 
korrashoid). Tähelepanu tuleb pöörata töövahendite hooldamisele (arvuti 
regulaarne hooldus ja puhastus) ning töötooli ja -laua püsikindlusele.   
 
Töötaja rakendatavad meetmed: juhtmeid ei tohi hoida laua- või toolijala 
all või mujal, mille puhul on oht juhtmeid vigastada. Samuti ei tohi juhtmed 
paikneda vaiba all, mille puhul pole nähtavad juhtme vigastused ning on 
oht ülekuumenemiseks, mis võib põhjustada nt tuleohtu.  
 
Töötaja peab üle vaatama, et liikumisteed oleksid vabalt läbitavad, st seal  ei ole takistusi ning kaablid on paigaldatud nii, et need ei oleks ega satuks  liikumisteele.       4. Mida tuleb arvestada kaugtöötaja juhendamisel?       Tööandja  peamine  võimalus  kaugtöökoha  riskide  maandamiseks  on  töötaja  juhendamine.   Seetõttu peab tööandja pöörama juhendamisele erilist tähelepanu, nt koostama illustreeriva ja  lihtsa materjali (nt pildid sobivast istumisasendist või kuvari asetusest).      Juhendamine peab toimuma enne kaugtööle lubamist.       Kaugtöö korral juhendab tööandja töötajat:   1)  kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest;  2)  ohtude tervisemõjudest;  3)  tervisekahjustuse vältimise abinõudest.       Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada ka alljärgnevas:  -  tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;  -  ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;  -  isikukaitsevahendite kasutamine;  -  elektri- ja tuleohutusnõuded;  -  keskkonna saastamisest hoidumise juhised.   


11      Kaugtöötaja peab teadma tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku (kui volinik  on valitud) kontaktandmeid.      Töötaja  peab  juhendamise  järel  oskama  ise  märgata  ohte  ja  neid  maandada.  Tööandja  lubab  töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.      Juhendamist tuleb korrata, kui:  -  kaugtöökohas  on  toimunud  olulised  muudatused  (kaugtöökeskkond  on  muutunud,  tekkinud on uued ohud);  -  muutunud on töötaja tööülesanded;  -  töötaja kasutuses on uus töövahend või tehnoloogia;   -  töötaja  rikkus  tööohutuse  nõudeid  ja  see  põhjustas  või  oleks  võinud  põhjustada  õnnetusjuhtumi, sh tööõnnetuse;  -  töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab juhendamist vajalikuks.    5. Kas kaugtöötaja peab läbima tervisekontrolli?      Kaugtöö kasutamisel on tervisekontroll oluline, kuna aitab välja selgitada, kas kaugtöö mõjutab  töötaja tervist.       Tööandja  peab  korraldama  kaugtööd  tegevale  töötajale  tervisekontrolli  sarnaselt  teiste  töötajatega. Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt riskide hindamise tulemustest ja talle  mõjuvatest ohuteguritest. Töötaja peab läbima tervisekontrolli, kui ta töötab üle poole tööajast  kuvariga ja teeb tööd sundasendis.      Töötervishoiuarst  peab  tervisekontrolli  tegemisel  võtma  aluseks  kaugtöökeskkonna  riskide  hindamise  tulemused,  sh  andmed  töökeskkonna  ohtude  kohta  ja  töötaja  varasemate 
tervisekontrollide otsused.    Töötervishoiuarst  määrab  töötajale  vajalikud  terviseuuringud  ja  annab  hinnangu  töötaja  terviseseisundile.     Töötervishoiuarst  väljastab  tööandjale  tervisekontrolli  otsuse,  milles  esitab  vajaduse  korral  ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.    6. Kuidas täita kaugtöö korral muid tööohutuse nõudeid?      Ülejäänud töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid täidavad töötaja ja tööandja kaugtööd tehes niivõrd,  kuivõrd see on kaugtöö iseloomu arvestades võimalik. Näiteks ei pea tööandja üldjuhul kaugtöö  korral  tagama  nõuetekohaseid  olmeruume  (nt  piisava  suurusega  puhkeruum,  riietusruum)  ja  nende  korrashoidu  ega  korraldama  esmaabi  andmist  (tööandja  võib  vajaduse  korral  tagada  esmaabikomplekti ja teabe esmaabijuhtumi korral tegutsemise viisidest).       Tööandja  hangib  ja  hooldab  kaugtöötaja  töövahendeid  (nt  arvuti,  printer,  hiirepadi,  ergonoomiline  tool).  Tööandjal  on  õigus  hüvitada  kaugtööd  tegeva  töötaja  töövahendid  tulumaksuvabalt, kuid sellisel juhul peavad kulud olema dokumentaalselt tõendatud. Kui töötajal  on  olemas sobivad  töövahendid  (nt  arvuti)  ning tööandja  ja töötaja on  kokku  leppinud  nende 


12    kasutamises tööülesannete täitmiseks, siis ei ole tööandjal kohustust täiendavaid töövahendeid  hankida.    Tööandja  kohandab  kaugtöö  keskkonna  töötaja  vajadustele  vastavaks.  Tööandjal  on  õigus  kaugtööd tegeva töötaja töökohta kohandada tulumaksuvabalt, kuid sellisel juhul peavad kulud  olema dokumentaalselt tõendatud. Kui töötajal on kodus olemas sobiv töökoht (nt sobiv laud ja  tool) ning tööandja ja töötaja on kokku leppinud nende kasutamises tööülesannete täitmiseks, siis  ei ole tööandjal kohustust täiendavalt töökohta kohandada.     Kaugtöö korral tuleb täita töö- ja puhkeaja nõudeid (nt ei saa tööandja eeldada, et töötaja töötab  kodus ilma pausideta ning väljaspool kokkulepitud tööaega).  7. Mida peab kaugtöötaja tegema oma ohutuse tagamiseks?      Töötaja peab tegema tööandjaga koostööd ohutu kaugtöökeskkonna loomiseks. Kuna tööandjal  ei ole reaalselt võimalik kõiki kaugtöökeskkondi kontrollida ega keskkonda mõjutada, peab töötaja  tagama kaugtööl olles endale ohutud töötingimused.        Töötaja peab koostöös tööandjaga selgitama välja kaugtöökeskkonnas esinevad ohud.       Töötaja  peab  täitma  tööandja  antud  juhiseid  kaugtöökeskkonna  ohutuks  kujundamisel.  Kaugtööl  oleval  töötajal  on  seega  oluline  roll  oma  ohutuse  tagamisel.  Näiteks  peab  töötaja  kaugtöö  korral  kohandama  endale  sobivaks tooli  ja kuvari  asetuse,  tegema  regulaarselt  pause  liikumiseks  ja  silmade  puhkamiseks,  vältima  töötamist  mürarikkas  keskkonnas,  valima  või  kohandama endale õige valgusega töötamiskoha jms.       Töötaja  peab  tööandjat  teavitama  kaugtööga  seotud  töötingimuste  muudatustest  (nt  kokkulepitud kaugtöö asukoht muutub).       Töötaja peab kaugtöökeskkonnas tegema endast kõik oleneva, et õnnetusi vältida.       Töötaja peab teavitama tööandjat koheselt kaugtööl juhtunud tööõnnetusest või muust ohtlikust  olukorrast. Kui kaugtöökeskkonnas juhtub õnnetus, mida ei saa seostada töö tegemisega, siis ei  ole tegemist tööõnnetusega.    8. Kas kaugtöötajaga võib juhtuda tööõnnetus?      Tööõnnetus  on  õnnetus,  mis  on  põhjuslikus  seoses  töötaja  töö  või  töökeskkonnaga.  Tööõnnetus võib juhtuda ka kaugtööl olles. Kui kaugtööl toimunud õnnetuse korral tuvastatakse  seos tööga, on tegemist tööõnnetusega.      Tööandjal  ja töötajal  tuleb  enne töötaja  kaugtöö  kasutamist  läbi mõelda, kuidas  peab  töötaja  tööõnnetuse  korral  tegutsema.  Igal  juhul  peab  töötaja  tööandjat  viivitamatult  teavitama  tööõnnetuse toimumisest.       Õnnetuse  seose  tööga  selgitab  tööandja  välja  uurimise  käigus.  Töötaja,  kellega  kaugtööl  tööõnnetus  juhtus,  peab  teavitama  tööandjat  õnnetuse  asjaoludest  ja  selgitama,  kuidas  on  õnnetus seotud tööülesannete täitmisega. Näiteks on tegemist tööõnnetusega, kui töötaja saab 


13    kodus  vigastada  töövahendi  purunemise  tõttu.  Kodus  tööajal  majapidamistöid  tehes  juhtunud  õnnetus ei ole tööõnnetus.       Asjaolu, et tööõnnetus ei juhtunud tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta  tööandjat  kohustusest  selgitada  välja  tööõnnetuse  põhjused  ja  asjaolud.  Kui  tööandjal  ei 
võimaldata tööõnnetust  selle  juhtumise  kohas  uurida,  võib vigastatud  töötajal  olla  keerulisem 
tõestada, et vigastus tekkis tööõnnetuse tagajärjel.  
    Kui  töötajal  on  juhtunud  tööõnnetus,  on  tal  õigus  saada  riigilt  hüvitisi  ja  vajadusel  nõuda  tööandjalt kahju hüvitamist. 
    Kaugtöö võimaldamisel tuleb tööandjal teha kõik endast olenev, et vältida tööõnnetuse juhtumist.  Tööandja saab hinnata riske, töötajat juhendada ja saata töötaja tervisekontrolli. Kui tööandja on  täitnud kõik töötervishoiu ja -ohutuse kohustused, siis ei ole ta eelduslikult süüdi tööõnnetuse  toimumises. Lõpliku hinnangu sellele, kas tööandja on oma kohustusi täitnud või mitte, annab  vajadusel kohus.     9. Kas kaugtöötajal võib tekkida kutsehaigus?      Kutsehaigus  on  haigus,  mille  on  põhjustanud  kutsehaiguste  loetelus  nimetatud  töökeskkonna  ohutegur või töö laad.  
    Kutsehaigus võib tekkida ka kaugtöötajal, kui tema tervist on mõjutanud kaugtöökeskkonnas  esinevad ohud.       Asjaolu, et kutsehaigus ei kujunenud välja tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei  vabasta  tööandjat  kohustusest  selgitada  välja  kutsehaigestumise  põhjused  ja  asjaolud.  Kui 
tööandjal  ei võimaldata  kutsehaigestumist selle  väljakujunemise  kohas  (nt kodus) uurida,  võib 
töötajal olla keerulisem tõestada, et kutsehaigestumine oli põhjustatud töökeskkonnast või töö 
laadist.       Kui  töötajal  on  kujunenud  kutsehaigus,  on  tal  õigus  saada  riigilt  hüvitisi  ja  vajadusel  nõuda  tööandjalt kahju hüvitamist. 
    Kaugtöö  võimaldamisel  tuleb  tööandjal  teha  kõik  endast  olenev,  et  vältida  töötajal  kutsehaigestumise kujunemist. Tööandja saab hinnata riske, töötajat juhendada ja saata töötaja  tervisekontrolli. Kui tööandja on täitnud kõik töötervishoiu ja -ohutuse kohustused, siis ei ole ta  eelduslikult  süüdi  kutsehaiguse  kujunemises.  Lõpliku  hinnangu  sellele,  kas  tööandja  on  oma  kohustusi täitnud või mitte, annab vajadusel kohus.