1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud
Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlastest kaupmehed rändasid Eesti piirkonnast välja, et kaubitseda välismaal. 12. sajandil hakkas Eesti teedel kohtama rohkem saksa kaupmehi. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega. Eestlastel olid vahetuskaubanduseks soodsad tingimused asukoha pärast. Kujunesid esimesed varalinnalised asulad nagu Tartu. Eestlased arenesid perioodide kulgemisel palju ja koos nendega arenes ka kaubandus. Suhted naabermaadega soodustasid kaubandust. Kaubavahetus osutus Eestis üsna tulusaks asukoha ja soodsate tingimuste tõttu.
- sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. · Vana-Liivimaa usuelu katoliiklikul ajal (13.-16.saj.algus) iseloomustas: - veidi suurem tõsikristlikkus kui Lääne-Euroopas
2. Saare-Lääne piiskopkond 3. Saksa ordu Liivimaa haru 4. Eestimaa hertsogkond Põlisrahva olukord: ·Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused. ·Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. ·Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda ·Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks ·Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal Eestlaste olukord halvenes: ·kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks.
muresid üksina läbi. Seega on kurjategija käes võim ja laps tunneb end nurkasurutu ja abituna. Tegemist on üliraske kuriteoga, mis kahjustab noore inimese psühholoogiat. Lapse interneti vahendusel kuritarvitamise võibki jagada seksuaalseks ahistamiseks, seksuaalseks ahvatlemiseks, seksuaalseks ettevalmistuseks, seksuaalseks rõhumiseks, mis omakorda jagunevad veel agressiivseks kõlvatustele ahvatlemiseks, lapsprostitutsiooniks, lastele tehakse ettepanek kaubitseda seksiga, laste pornograafia tootmiseks ja tarbimiseks ning laste seksturismiks (Ainsaar, Lööf 2011). Kuid lisaks seksuaalsele ohtlikkusele on interneti ohuks näiteks erinevate õpetuste kättesaadavus, millega lapsed võivad iseendale ja ennast ümbritsevatele valmistada palju kahju pahaaimamatult. Näiteks õpetused, kuidas valmistada lõhkeaineid. Või erinevate narkootiliste ainete kohta teave ja siinjuures ei pea ma silmas keemilisiühendeid vaid looduslikke narkootilisi ja
Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või psühholoogilist haavatavust on ära kasutatud tema ekspluateerimiseks prostitutsioonis
sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretkedele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL: Iseloomulik võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast VanalLiivimaal. 1. maahärrade vahel näiteks Mõõgavendade ordu ja Taani vahel, mille tulemusena fikseeriti 1238.a. Stensby leping Taani ja Liivi ordu (vahepeal Mõõgavendade ordu likvideeritud, asemele Liivi ordu. Vt eespoolt!) vahel, Taani
8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks 12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks 14.1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast ja tekkis liivi ordu. 15.Stensby leping 1238- Revala, Harju ja Virumaa Taani valdusesse. 16.läänisuhted- aja jooksul hakati vasalile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis pärandus isalt pojale. 17
naaberrahvaste vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. ● osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, kuni 16.saj alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati esialgu ka põllumajandussaaduste ülejääkidega vabalt kaubitseda. 4. Sunnismaisuse kujunemine ● Koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. ● 15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”– see tähendas, et pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. ● Põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra - ehk haagikohtunikud,
e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi. - Sõnakuulmatuse korral hakati tihedamini kasutama füüsilist jõudu ( ka sõjalist) - 15. saj tunti suurt huvi Eesti teravilja vastu ning kuna aadlikele oli see suur tuluallikas, hakkasid nad tõstma talurahva koormisi.
25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne)
struktuuri teke ja väljaarendamine (nn. maffia). See organisatsioon aga omakorda tekitab näiteks automaatrelvade tarvitamisega rahvarohketes paikades hulga suuremaid ja tõsisemaid terviseprobleeme kui mistahes alkoholi kuritarvitamine seda iial suudaks. Sama on lugu ravimitega - senikaua kui tinktuure müüdi apteegis, ei olnud nn. sotsiaalset tellimust narkomaffia järele ja seetõttu ei olnud kellelgi vähimatki põhjust koolide läheduses kokaiini, heroiini, speedi, extacy või kanepiga kaubitseda. Kusjuures tavaliselt on lubatud koguni reklaamida üht kõige ohtlikumat (rekordiline arv surmajuhtumeid) narkootilist ainet - tubakat. Ma ei tea kahjuks Eesti statistikat, aga USAs raporteeriti 1995 a. ligikaudu 405 000 tubakaga seostatavast surmajuhtumist. Samade andmete järgi sureb igal aastal USAs ca 125 000 inimest alkoholi (liig)tarvitamise pärast. Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester
osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. . osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk 13
maksukohuslased läänimehe ees. * läänimehed oma valdusi edasi ei läänistanud Maa kindlustamiseks rajati linnused, sinna pandi läänimehed. Ordu maid ei läänistatud. Talupoegadega ühised söömaajad vakusepeod. Asutati esimesed eramõisad. Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid
· o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.)
o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi MuinasEesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses LõunaEesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255.
Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni
endaga kaasa palju, mis huvitas jaapanlasi nii oma tarbimisväärtuse kui ka omapärasuse tõttu. Nii köitsid neid Euroopas ehitatud laevad, euroopalik riietus, eurooplaste kombed jne. Portugallaste vahendusel tutvusid jaapanlased ka mitme Euroopa teadusega nende tollasel tasemel: astronooiaga, kartograafiaga, meditsiiniga, navigatsiooniga jne. ( Sealsamas 2008: 134) 1639. aastal suleti Jaapan eurooplastele. Ainult Nagasaki sadamas lubati hollandlastel piiritud määral kaubitseda. Sulgemine pidurdas Jaapani üldist arengut , kuid soodustas rahvuskultuuri arengut. Euroopa kultuurimõjud siiski täielikult ei lakanud.1720. aastal tühistati võõrkeelsete raamatute impordikeeld. Hollandlaste kaudu õpiti tundma hollandi keelt ning 18. sajandi lõpul jaapani keelde esimesed Euroopa teaduse saavutusi kajastavad tööd. 1811. aastal rajati lääne raamatute tõlke keskus.( Sealsamas 2008: 134) 18. sajandil tekkisid Jaapanis nn rangaku-sha'd Hollandi teadusega tegelejad
kasutada, muutuas aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandat. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Kuninagate suutlikkus vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu ja suurendas pol ebastabiilsust. 6. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Vaatad lehe pealt, mind ei huvita. 7. Viikingid (päritolu, tegevus) Nende eesmärk oli saada raha, saaki, kuulsust, kaubitseda, maad juurde saada. vara oli prestiisiobjekt. Maeti maha tihti. Nad aitasid kaasa killustumisele, tegid Inglismaal lõpu kloostrikult. Muuud loed raamatust, okei?! 8. IdaRooma e Bütsants 395 sai alguse iro riik ehk Bü. 1453 lagunes. Püsima jäämise põhjused: Soodsamad geogr olud: suurem merepiir, mäed kaitsesid. Inimressurissi oli rohkem, oli piisavalt vabu talupoegi, ei pidanud barb sõjaväkke võtma.
talupoegade käest andameid koguma). *sõjalised kohustused. eestlasi kaasati sõjaretketele naaberrahvaste vastu (nt osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus) *osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. *Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, õigus kanda relvi ning neil lubati põllumajandussaaduste ülejääkidega kaubitseda. *Sunnismaisuse kujunemine: *koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. *15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”. Pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. *põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud. *16
kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Natura 2000 •Linnuhoiualad •Loodushoiualad Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastumine loodusliku levikuala piires
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise Kriteerium: Osata põhjendada kohaliku ja rahvusvahelise keskkonnakaitsealase koostöö vajadust, põhimõtteid ja põhilisi koostöövorme. Aineringed kindlasti! Antud aine tähtsus.
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise
Euroopa Liit ja keskkond Linnudirektiiv Linnudirektiiv 79/409 : eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Võeti vastu aprillis 1979 Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. 1997. a. oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides;
mida iseloomustasid laiad kontaktid, mitmekesine keraamika, kõrgetasemeline kunst. Arvatakse, et Minose kultuuri algul toimusid Kreetal muutused toimetulekustrateegiates, käsitöö spetsialiseerus järjest rohkem ning muutus ka rikkuste jagunemine elanikkonnas. Sellele lisandusid veel mitmed kohalikud faktorid, sealhulgas oliivide, viinamarjade ja teraviljade laialdane kasvatamine. Ilmselt võimaldas see kõik ülejääkide tekkimist, mida võidi kaubitseda ja ümber jagada vastavalt vajadustele. Ühtlasi võimaldas see vaba tööjõudu paleede ehitamiseks. Ühiskond oli tugevasti autoritaarne, mis viis Kesk-Minose perioodil 21001700 eKr mingi riigilaadse moodustise tekkimiseni, mille keskus oli Knossos. Kui tugevasti see tegelikult toimis, pole teada on oletatud ka linnade liitu. Sel perioodil võeti kasutusele potikeder, kujunes välja uus kiri. On kindlaid andmeid neljarattalise veoki tarvitamisest
annaabi.ee 
