bioloogia essee (0)

1) Elu esialgne areng maal Maa tekkis u. 4,5 mlr aastat tagasi Esimesed elusorganismid tekkisid u. 3,5 miljardi aasta eest ürgookeanis Esimesed elusolendid maal olid bakterite sarnased, koosnesid ühest rakust
ja olid ilma tuumata. Tekkisid fotosünteesivad bakterid (tsüanobakterid), kelle elutegevuse 
tulemusena hakkas Maa atmosfääri lisanduma hapnik Esimesed hulkraksed organismid olid VETIKAD, mis kujunesid ilmselt 
üherakuliste vetikate kolooniatest 
u. 1500 mln aastat tagasi Esimesed hulkraksed loomad olid KÄSNAD, kes arenesid  vees taimedest 
tunduvalt hiljem. Seejärel kujunesid kõik teised selgrootute rühmad – 
ainuõõssed, ussid, lülijalgsed. Esimesed algelised maismaataimed kohastusid uute, kuivemate 
elutingimustega – tugev vars juhtsoontega, vee aurumist takistavad koed, 
taimeorganid jne. Samal ajal, kui taimed kolisid maale, tekkisid vees esimesed selgroogsed 
loomad – kalad Esimesed loomad, kes peagi maismaale suundusid, olid väikesed 
selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad Esimese selgroogsena asus maismaale vihtuimsete hulka kuuluv kala, kes 
suutis mõnda aega hingata õhuhapnikku – nüüdisaegsete kahepaiksete 
eellased Keskaegkonnas oli maal valitsevaks klassiks roomajad, kellel oli kuiv nahk 
ja sigimine seotud maaga nn. SAURUSTE AJASTU Keskaegkonna algul kujunesid primitiivsetest roomajatest esimesed 
imetajad ja tekkisid ka lindude eellased Kliima jahenedes asendusid eostaimed paljasseemne-taimedega, mis 
erinevalt eostaimedest ei vaja paljunemiseks vett Keskaegkonnas tekkisid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed, mis 
muutusid valitsevaks klassiks uusaegkonnas Uusaegkonnas imetajate arvukus ja liigirikkus suurenes, sest nad on 
püsisoojased, liiguvad osavamalt, järglased paremini kaitstud, kui 
roomajatel, poegi toidetakse piimaga.


Uusaegkonna lõpul arenesid inimese eellased ja nüüdisaja inimene 2) Taimeriigi areng Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad.  Nad 
kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes üks miljard aastat tagasi  tekkisid esimesed hulkraksed taimed. 
Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed 
maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, 
nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid 
hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga 
kiire.   Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja 
seemnetega paljunevad  PALJASSEEMNETAIMED. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed 
ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED , Neil on õied seemnete 
valmimiseks, Ja  viljad seemnete levitamiseks, Kujunes välja sümbioos 
tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid ja Õistaimed on saanud valitsevaks 
taimerühmaks Maal.


3) Loomariigi areng selgroogsete näitel Esimesed selgroogsed loomad maal olid kalad vees, kes tekkisid 500 
miljonit aastat tagasi. Esimesed maismaa loomad olid selgrootud. 400 miljonit aastat tagasi Tekkisid kopskalad ja kahepaiksed, kahepaiksed elasid vees aga 
paljunesid maismaal. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid roomajad. Kehasisene viljastumine ja 
kestaga kaitstud munad. Keskaegkonna lõpul surid hiidsisalikud välja. Esimesed imetajad tekkisid 200 miljonit aastat tagasi. (Püsisoojasus ja 
areng emaüsas) 150 miljonit aastat tagasi tekkisid linnud. 2 miljonit aastat tagasi mammutid.