............................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............................................13 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998............19 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL...............
jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis polnud kohustuslik. Seal õpetati igasuguseid erinevaid tantsusamme. Kooli ajal oli ka mõnes koolis internaat, kus lapsed said ööbida, kes oli kaugemalt. Minu ema koolis olid spordivõistlused nii tema koolis kui teistes koolides, kes võistluseid korraldasid
Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 7. Kuidas minna edasi? Halupuit kütusena on kahtlemata kõige odavam kütus, aga selle kasutamine kütteks eeldab üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu.
kateldele eriti tõhus kütmisviis. PELLETIKÜTE ERAMAJADELE Eramaja pelletikatel on oma ehituse poolest üsna sarnane õlikatlaga. Ainus erinevus on põletis ning mahutis. Kõige levinum on katlamaja, mille pelletimahutit on vaja täita vaid 23 korda aastas. Pelletid tuuakse kohale spetsiaalse puhurautoga, millest neid saab mahutisse puhuda kuni 40meetri kauguselt. Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 1525-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit. Siis peab nad aga ise väiksesse mahutisse kallama. Tavaliselt kasutatakse umbes 300-liitrisi mahuteid, millesse mahub vähemalt nädalajagu kütust. PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem kohalikke katlamaju ehitatakse ümber fossiilkütustelt pelletitele. See aitab soojatootmisel raha
kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme otsinud võimalusi kasutada biomassi juba olemasolevates elektrijaamades, et toota energiat keskkonnasõbralikult ilma kalleid investeeringuid tegemata. Biokütuseid kasutame ka Paides, kus Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ toodab soojust biomassil töötavas katlamajas ning Valkas, Lätis, kus 2012. aastal alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia Eestis Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama
all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö, sildumistöö Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal Jalgade kaitsmine Torkekindlate Töö ehitusplatsil (töö tellingutel, taldadega betoonitööd, valmisdetailide paigaldus,
Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist. Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran. Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal. Menüüs on lisaks Vahemere stiilis pastadele, salatitele ja suppidele ka kodust seapraadi, seljankat ja pannkooke. Toidu valmistamiseks kasutatakse võimalikult palju Muhus kasvatatud köögivilju, värskeid ürte, salateid, puuvilju, aed- ja metsamarju, seeni ja muud. 3 Muhu Restorani vastas üle tee asub väga maitsva kalatoiduga Muhu Kalakohvik, kus pakutakse ainult kalatoite
2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid Tuleoht Küttesüsteem on poolik ja korstna Katlamajas III ümbrus on isoleerimata Elektrilöögioht Õmblusmasinate juhtmestik on Kasutamiskohas I liiga laiali ja ebakorrektselt paigaldatud Venitusoht Ruloo nöör liiga lühike Tööruumis II Põletusoht Radiaatorid on liiga kuumad Kasutamiskohas II 2
ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme otsinud võimalusi kasutada biomassi juba olemasolevates elektrijaamades, et toota energiat keskkonnasõbralikult ilma kalleid investeeringuid tegemata. Biokütuseid kasutame ka Paides, kus Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ toodab soojust biomassil töötavas katlamajas ning Valkas, Lätis, kus 2012. aastal alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus 4 efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia ja Eesti Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist a) soojusenergia või b) elektrienergia tootmiseks.
Peaaegu 30% vett läheb põletusprotsessis. Toormeks on haavapuit min. diameetriga ~ 6 cm. Koort on peentesse dussidesse, et paberimassi läbi pesta. Kõigepealt suunatakse must keedulahus puidus ~ 13%. See eraldatakse rootorkoorimispinkides otsekontaktaurutisse, kus kontaktis kuumade kuival meetodil. Koor põletatakse katlamajas. põlemisgaasidega kasvab kontsentratsioon 50-55%-lt Laastustamine (tahked jäätmed (saepuru)) kuni 65-70%-ni (Joonis 29; Fig. 15.8). Kulgevad Toimub ketasraiemasinates koos sõelumisega järgmised reaktsioonid: sõelsorterites. Ebasobiv laast suunatakse masinasse 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O tagasi. Laastu sobiv mõõt on 24-26 mm
Uimastiprobleemidega vangidele on loodud 8-kohaline sõltuvus rehabilitatsiooni osakond, mis paikneb teistest vangidest eraldi. Osakonnas viiakse läbi intensiivset programmi, et suurendada toimetulekutsõltuvusega. Harku vanglas saab omandada nii põhi- ja keskharidust kui ka õmbleja ja katlakütja eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku vangla õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. ( Justiitsministeerium 2008) 7 Naisvangide arv Seisuga 19.10.2009 Harku Murru Tallinna Viru vangla Tartu Vanglate Kokku vangla vangla vangla vangla keskhaigla Süüdimõistetuid 137
· Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati hea ja halb alati halb? · Meie eetilisus väljendub meie käitumises (aga mõtted?) · Eetilise ja empaatiavõimelise inimese kasvatamine/kujunemine (kaasasündinud? omandatud?) · Millest algab lapse kasvatamine? · Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu? · Kes otsustab? · M. Jürgen: Äri Võru moodi: haiglavoodist otse ahju EE 15.08.2013 Raha surve Lõuna-Eesti Haigla on rentinud oma katlamajas ruumi matusebüroole, kes hakkab seal surnuid tuhastama. "Ma ei tea, kas mina olen loll, aga see asi, nagu öeldakse, vajab seedimist," ütleb Ivari Padar, eurosaadik Võrumaalt. "Haigla õue peale krematoorium, katlamaja külge! Ma ei oska midagi öelda!" Tallinna Matusebüroo juhataja Toomas Daum: "Kui krematoorium oleks tehtud Võru kalmistule, ma oleksin öelnud, tublid poisid, ja surunud käppa. Aga sellisele inimesele, kes niisuguse asja teeb haigla õue peale, ma jõudu ei soovi!"
Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel. Eestis olid esimesed lubiväetised nõrg (allikalubi) ja järvelubi, hakati kasutama 1950´a; ei olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas – tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 27
10): · sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; · sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; · sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. Joonis 2.10. Tahke kütuse komponendid Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus ning sellepärast eelistatakse teatmetabelites kütuse tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos: Ad = Aar·100/(100 War), kus A tähistab tuha- ja W niiskusesisaldust. Kütuse niiskusesisaldus määratakse kütuseproovi kuivatamisel kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini: War = (m1 m2)/m1·100, kus War on niiskusesisaldus tarbimiskütuses, st märjas kütuses (%),
pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) katlamajas peab olema tulekustuti Kelder tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest
1. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Tööainet nimetatakse agensiks, mitte toode ega küttepid. See võib osaleda soojusenergia tootmisel ja vahendamisel kuni tarbimiseni välja. 2. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaarauru saamine on kallis, kulub palju energiat, seda toodetakse sihilikult, aurugeneraatoriga või katlamajas. Sekundaaraur tekib n-ö kõrvalsaadusena ning tuleks võimalikult targalt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist. 3. Nimetada auru kui soojusagensi kasutamise olulisemad eelised (vähemalt 3) ja olulisemad puudused (vähemalt 2)? Eelised: hea soojusülekanne, suur soojusmahtuvus, temperatuuri saab lihtsalt ja täpselt reguleerida, hea soojusülekandetegur (võib olla ka puudus toiduainete puhul), lihtne transportida.
Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel. Eestis olid esimesed lubiväetised nõrg (allikalubi) ja järvelubi, hakati kasutama 1950´a; ei olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 9 Lupjamine ja külvikord
Katlamaja · väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW · küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks · katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) · katlamajas peab olema tulekustuti Kelder · tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) · aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest
sv - soojusvõrgu kasutegur. t 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 111 Rahasäästutegur R Rkm R Rej Rkm katlamajas kasutatava kütuse hind EEK/MWh; Rej elektrijaamas kasutatava kütuse hind EEK/MWh T HS Tarbijale R HE HS soojuse hind EEK/MWh; HE elektrienergia hind EEK/MWh ÜT RK Üksiktarbijale R K HE
Tabel ka lk 13. On konstruktsioonilt tsentrifugaalpumbad kusjuures kasutatakse ,,kuivpumpasi" ja ,,märgpumpasi". Kuivpump kui kasutatakse tavalist elektrimootorit. Pöörlemis takistus väiksem, kasutegur on suurem. Ehitus on keerukam kui märgpumbal. Märgpump kui vesi siseneb pumpa sisse. Määrib laagreid. Töötab täiesti müratult ja pööretearv on ka suurem. Tootlikus on suurem. Paigaltatakse torustiku peale. Sõltuva ühenduse korral asub kütteringluspump katlamajas või elektrijaamas. Kaasaegsete sõltumatute korral soojustrassi vesi ei lähe enam radiaatoritesse. Pumbad asuvad kohe soojussõlmes. Pumba 27 p G võimsustarve on võimalik arvutada P= h P pumbarõhk(Pa) G veevoolu hulk(m3/s) pumba kasutegur p H= ( m) r g
4.99. Edvard Vekker Sünnikoht: Harala Amet: energeetik Välimus: jässaka ümmarguse kere, ümmarguse näoga; Olemus: pidas end keskpäraseks, järelikult omas madalat enesehinnangut; kartis asju, millest aru ei saanud (astroloogia); filosofeeriv (omal tasemel, milleks on energeetik s.t. tema mõtted olid seotud tööga ja ka filosoofia); kartlik; Filosoofia: On olemas soojuskeha, soojuskandja. Nõnda on olemas ka moraalikeha, moraalikandja. Lugu: Töötas katlamajas. Edvard ei uskunud astroloogiasse, aga tema sekshoroskoop vastas tõele. Perekond: Elu jooksul oli kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.100. Vaike Metsleht Sünnikoht: Harala Olemus: inimeste pelgaja; omaette olija; eraklik; meeldis vaadata koerte amelemist; maailma kartja; Lugu: Ta ei tundnud inimesi, sest kartis neid. Tema maailmaks olid koerad. Tema kohta hakati kuulujutte levitama. Vaike tahtnuks kiusajaid kuuma veega 36
rõhuga (100-130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid • Briketitüki mõõtmed on 184x76x30 mm, niiskus 10 – 14%, mahumass puistena umbes 750 kg m3, pakituna 1000 kg/m3, kütteväärtus umbes 18 MJ/kg, keskmiselt 3,8 MWh/m3 32. turba puiste-mahukaalu varieerumine väga suurtes piirides. Kütteturba ladustamine katlamaja juures (kompromisslahendus laovaru suuruse – maksumuse ja juurdeveoriskide vahel) Vajadus põletada samas katlamajas ka teisi kütuseid; Kütteturba hinna suhe teistesse kütustesse; Tuha ladustamine Tarne ja ilmastikuriskid 33. Praktikas on edusamme turbakeemia alal teinud Valgevene, Venemaa, Ukraina, Iirimaa, Soome Endises NL-s (Valgevenes) on uuritud turbakeemiat, on arendati turbavaha, mitmete kasvuregulaatorite, aktiivsöe, turbamelassi, söödapärmi valmistamise tehnoloogiaid. Turvast on koksistatud ja gaasistatud. Temast on saadud värvaineid
töötajatele vajaliku täiendõppe korraldamise. Samuti tööohutuse alase alg- või järelkoolituse kõigi tasandite töötajatele. Eraldi tõi ta välja seoses osade katlamajade automatiseerimisega tekkiva vajaduse vaadata koos juhtkonnaga üle olemasolevatel ametikohtadel töötavate inimeste võimaliku ümberõppe, näiteks anda lukksepale katlakäitaja algõpe või elektrikule lisaks lukksepa koolitus. Seoses muudatustega Paide katlamajas on tekkinud ka vajadus sealse personali arendamiseks ja koolitamiseks kõrgemale positsioonile ja vastutusrikkamale ametikohale. Kõik ettevõtte töökeskkonna volinikud vajavad iga kolme aasta tagant täiendkoolitust. 35 Arendusjuht peab vajalikuks kõigi juhtide osalemist kvaliteedijuhtimise koolituses, kuna käimas on kvaliteedijuhtimisstandardi ISO 9001 käivitamine, samuti on tema
Iga suure broileri üleskasvatamiseks kulub 20 kg sööta ja väikese jaoks 10 kg sööta. a) Leida seos broilerite arvu vahel, kui farmeril on sööta 1500 kg ja ta tahab kõik ära kulutada. b) Kui farmer tahab kasvatada 30 suurt broilerit, mitu väikest ta saab kasvatada? 6.21 Hüvise X hind on 120 kr ja hüvise Y hind on 500 kr. Peale hinnatõusu on hüvise X uus hind 170 kr. Kui suur peaks olema hüvise Y uus hind, et uus eelarve joon oleks vanaga paralleelne? 6.22 Katlamajas kasutatakse kas kivisütt (K) või gaasi (G). Kivisöe hind on 100 ja gaasi hind 500. Leida samakulujoone võrrand, mis näitab erinevaid võimalusi kivisöe ja gaasi kulutamise kohta, kui a) summaarne kulu võib olla 10 000, b) summaarne kulu suureneb 50% , c) gaasi hind alaneb 20%, d) kivisöe hind tõuseb 25%. Arvutil konstueerida vastavad graafikud. ÜLESANNETE VASTUSED 6.2 K(t)=20 000t +100 000; 160 000 kr; 6.3 20 800. 6.4 C (q) ' 15000 % 55 q , kus q on kogus. 6
annaabi.ee 
