4.2 EUROOPA RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Risto Tõldsep IX klass Lagedi Kool o Euroopa rahvastiku kujunemislugu on olnud keeruline. o Euroopa riikide rahvaarvu on mõjutanud mitmed ajaloolised sündmused (sõjad, rahvarahutused, katkuepideemiad, rahvastikuränded). Euroopa rahvastiku jagunemine maailmas Aasia 60% Aafrika 14% 11% Euroopa 11% Ladina-Ameerika 9% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% Euroopa rahvaarvu kasv 1900-2013 Rahvaarv(m Muutumine Aasta ln) (Keskmiselt aastas, %) 1900 390 + 0,81 1950 549
Vaimulikud pidid kõigi eest palvetama ja hoolt kandma, et inimesed pattu ei teeks. Aadlikud pidid kõiki kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest. Ja lihtrahvas pidi füüsilise tööga kõigile elatist teenima. Väike jääaeg tõi endaga kaasa erakordselt külmad talved ja vihmased suved. Inimesed kelgutasid ja uisutasid kanalitel. Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Kartul jõudis Uuest Maailmast Euroopasse juba 16. sajandil. Levis uskumus, et valgete mugulate söömine põhjustab pidalitõbe. Arvati, et
Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta
Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud. 6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul. Endise talupoja poeg, arvati et teda abistas tema naine Thedora(tsirkuseartisti tütar) Kõrg-Keskaeg: XI saj keskpaik - XIII saj esimene pool. Taas kerkisid esile jõukad linna, tihenes suhtlus idamaadega, Hilis-Keskaeg: XIII saj - XV/XVI saj vahetus. Hakkasid keskajale iseloomulikud nähtused, feodaalkord, rüütlikultuur ja paavsti võim pikka mööda allakäima. Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.) Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal. Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj),puri, kompass, tulirelv. Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema. Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll.
Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Tõenäoliselt on see 15. sajandi lõpul tehtud autorikordus 1461.aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. ''Surmatantsu'' tekkeks andis tõuke Euroopat haaranud katkuepideemiad. Maalil on sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab
Liivimaa aladest ilma Periood, kus põhja-Eesti oli Rootsi käes, lõuna-Eesti Poola käes ning Saaremaa Taani käes Poola-Rootsi sõda 1600.a puhkes sõda Alguses oli Poola edukam 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus
ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Peale Liivi sõda seega rahvaarv kasvas Eestis umbes 250 000 inimese võrra. Vene aja alguses valitsesid Eesti aladel katkuepideemiad ja näljahädad, seega rahvaarv vaikselt kahanes, 18. sajandi keskpaigaks saavutas Eesti rahvaarv taas 350 000 ning 1780. aastaks oli see juba 490 000, sellest 3–4% sakslasi, seega Vene ajal kasvas Eesti rahvaarv 110 000 võrra vähem kui Rootsi ajal. Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus, kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. 1645.aastal fikseeriti
· Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn
5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15. saj) Raske ja karm aeg: kliima külmenes, näljahädad ja katkuepideemiad. 6. Keskaegse ühiskonna tunnused. Sügav religioossus Läänisüsteem Sagedased sõjad aadlike vahele Riikide killustatus Naturaalmajandus Agraarühiskond 7. Frangi riigi kujunemine: Olid germaani hõimud, kes rajasid tänapäeva Belgia aladele oma riigi. Merovech- Pani 5. saj alguse kuningate dünastiale. Chlodovech- Peetakse suurriigi tegelikuks rajajaks. 8
suurriigiajastu. 1572-1577.aastal vallutasid venelased põhimötteliselt kogu mandri Eesti, väljaarvatud Tallinna lähiümbrus. 1577.a piirati seitsme nädala jooksul uuesti Tallinn. Tatarlaste rüütajad jõudsid isegi Saaremaale ja Hiiumaale. Ka Läti alal läks venelastel hästi. Rootsi soovis sõja käiku pööret tuua aga see ei õnnestunud neil. Üldiselt Liivisõda oli Eestile katastroof. Paljud inimesed surid. Inimpõlve pikkune lõppematu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad. Inimesed muutusid metsikuks. Linnad ja kaubandus käisid alla ja kahjuks nad ei saavutanud enam kunagist endist tähtsust. Peale Liivisõda jäi Rootsi võimu alla Harju, Viru, Järva ja Läänemaakonnad koos Tallinnaga, millest tekkis Eestimaa hertsogkond. Poola võimu alla jäi Tartu, Pärnu ja Võnnu ja nendest tekkis Üleväina hertsogkond. Saaremaa mis Taani võimu all oli sai Liivisõja jooksul teiste Eesti maakondadega võrreldes kõige vähem kannatada
arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord, rüütlikultuud, paavstivõim) pikkamööda alla käima.Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga. Sellel ajal avastati palju mereteid ja mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. 3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis
Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Kõige enam said kannatada lätlased ja nende maa. Püüti kõik paha, mis lätlased kunagi teinud, kätte maksta. Toreida vaherahu-. Eestlased sõlmisid sakslastega 3 aasta peale (1212-1215) rahu, mille järel Sakala pidi sakslaste ülemvõimu tunnustama ja lubama vastu võtta ristiusu. Katk- kergesti leviv nakkushaigus, mida tekitavad bakterid. Mitmed katkuepideemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks. Tavaliselt puhkes katk sõja tagajärjel, kui sõjakahjustused olid suured. Danebrog "Taani kangas"- ehk Taani rahvuslipp. Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai
viikingid ja araablased. Rooma riiglit päritud kultuur käis alla. · Vahekeskaeg(11-14 sai I pool)- toimusid ristisõjad, kujunes linna kultuur . Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim. kõrg keskajaks, sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu. · Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni)- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis. 11. Keskaja iseloomulikud jooned. · Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral
Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone ületanud. Järgmise suurusjärgu moodustasid 5-6 Itaalia linna. Linnastumise kasv jätkus kuni 14. sajandini, mil katkuepideemiad ja Saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid. Kuid see oli ainult ajutine tagasilöök: varauusajal hakkasid linnad endisest veelgi kiiremini kasvama. Linna välisilme Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna ülesehitus: linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asutuse
sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Lääne-Euroopat hakkas ühendama katoliiklus. 2) Kõrgkeskaeg (11.-13.sajand). Toimusid ristisõjad, tekkis hulgaliselt linnu. Kujunes linna kultuur. 3) Hiliskeskaeg (14.-15.sajand) Raske ja karm aeg (kliima külmenes, mis põhjustas näljahädasid; suured katkuepideemiad; saja-aastane sõda), mille tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes ideoloogiline kriis, mis viis 16.sajandil reformatsioonini. 3. Keskaja iseloomulikud jooned. Keskaegse ühiskonna tunnused: · Sügav religioossus, kõik usklikud. · Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel.
tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud Linnastumise kasv jätkus 14.sajandini, mil katkuepideemiad ja saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid Keskaegne linn algas eeslinnast Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame all oli all-linn seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Müürid jaotasid asutuse kaheks see, mida kaitsti see, mis piiramise ajal ohvriks langes, või ohvriks toodi Teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool müüri ta oli
von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine Milline oli eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord peale muistset vabadusvõitlust, mis jäi endiseks, mis muutus? Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed? Mis on mõis? XIV saj. hakkas mõisate arv kiiresti kasvama seoses linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus Hansakaubanduse laienemine
Zapolski rahu – Venemaa ja Poola, Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa rahu – Rootsi ja Venemaa, Põhja-Eesti Rootsile Sõja tulemused: Feodaalriikide lõpp. Algas 3 kuninga aeg: Taanile Saaremaa, Rootsile Tallinn+ Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti. Eesti ala oli veelgi lõhestatum: katoliku ja luterliku maailma piir läks läbi Eesti, oli selge, et nii väike maa-ala ei saa jääde kolmele valitsejale, uued sõjad olid ette näha Mõju: hukkus suur osa rahvastikust; tapmine, röövimine, katkuepideemiad kalestasid rahvast ja muutsid kombed metsikuks; kaubandus ja linnad käisid alla Rootsi-Poola tülid (Rootsi-Poola sõda (1600-1629)) Altmargi vaherahu 1629 – Poola ja Rootsi, Lõuna-Eesti (kogu Mandri-Eesti) läks Rootsile. Oliwa rahu 1660 – Poola loobus lõplikult Liivimaast Rootsi-Taani tülid 1645 Brömsebro rahu – Rootsi ja Taani, Saaremaa läks Rootsile Põhjasõda (1700- 1721) Põhjused: Aadlike pahameel (reduktsioon)
arhitektuuris(romaani, gooti stiil) ja arenenud maalikunst ja skulptuuritehnika; kuulsad raamatud; suurlinnade teke. 35) Esitage 2 näidet kummagi seisukoha kinnituseks a) keskaeg oli ,,pime" aeg, mil ühiskonna areng oli väga aeglane Keskaega nimetatakse sageli pimedaks ajaks, sest inimesed hakkasid elama tihedalt koos(linnades) ja suurtes linnades levisid mõistagi haiguspuhangud ja katkuepideemiad. Samuti oli keskaeg tugeva inkvisitsiooni aeg, kui palju ketsereid hävitati ja see pidurdas ühiskonna arengut. Suurte linnade areng linnad olid omamoodi patupesad, kus oli prostitustioon ja teised kõlbmatused. b) keskaeg oli ,,kuldaeg" ühiskonna ja kultuuri õitseaeg. ül 34 + valmistas ette renessanssiks ja suurteks maadeavastusteks. 36) Kas katoliku kirikul oli keskajal arendav või pidurdav roll? Tooge 2 näidet või argumenti kummagi kohta
oli Põltsamaa alev ning kuningaks hertsog Magnus. · I Tallinna piiramine (7 kuud aastail 1570 1571) edutu · II Tallinna piiramine (7 nädalat aastal 1577)Pärast vallutuste jagamisel tekkinud tüli Ivan IV Julmaga pages hertsog Magnus tsaari raevueest Poola kuninga kaitse alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast. Tagajärjed: · Suur osa rahvastikust hukkus. · Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks. · Linnad ja kaubandus käisid alla. Uusaeg (1558- 1918): Kolme kuninga aeg (1583- 1629/1645) · Vana-Pärnu kasvas kokku Uus-Pärnuga ja kadus iseseisva linnana, juurde tulid Kuressaare(sai 1563hertsog Magnuselt linnaõigused) ja Valga(sai 1584 Stefan Batorylt linnaõigused). · Põhja-Eesti (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa koos Tallinnaga) Rootsi võimu all. · Lõuna-Eesti Poola võimu all.
- Venemaa soov edasi laieneda diplomaatiliste vahenditega: vasallist liitlasest hertsog Magnusest sai näiline ,,Liivimaa kuningas" (1570-78) · Pöördepunkt: ,,venesõbralik" Erik XIV kaotas Rootsi trooni (1568) ja Poola-meelne ja Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas - Magnus palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste vastu 1570 · Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad: - 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes - Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast lipkonnad, kes pidid sissisõda venelastega (1576-79): Ivo Schenkenberg - Tallinna järjekordne tulutu piiramine (1577) · Poola kuningaks sai Transilvaania vürst Stehan Bathory (1575-1586, abielus Anna Jagellonicaga): - Magnus jooksis üle poolakate poolele (1578) · Liivi sõja lõpp: A
hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid. Aastal 375 sai alguse rahvasterändamine
ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. Kokkuleppeliselt algab keskaeg 476. a. Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel organisatsioon oli katoliku kirik. 2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked. 3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine, muutused ühiskonnas. Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 2. Ameerika avastamist 1492. 3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571. ((Alljärgev tekst -S.o konstantinoopoli vallutamine (lihtsalt lisainfo-pole vaja süveneda)- 395.a. loodi Ida-Rooma keisririik. 11.saj. hakkasid Türgi-seldžukid ründama riiki. Ida-Rooma keiser ja patriarh(kirikupea) pöördusid abipalvega paavsti poole
1. Venemaa talurahvaülestõus 1773 74 2. Madalmaade mäss Josephi reformide vastu 1790 3. Poolakate mäss 1795 18. saj-l algab "rahvastikurevolutsioon". Oluline rahvastiku juurdekasv. 18. saj alguses oli Euroopas 120 mln elanikku. 1750ndatel on elanikke juba 140 mln ning saj lõpul 180 190 mln. Põhjuseks on väikelaste suremuse vähenemine, tõuseb eeldatav eluiga. Vähem oli ka sõdu ja epideemiaid. Lõppesid katkuepideemiad, samuti soojenes kliima ning paranes rahva toitumus. Kiiremini kasvab aga vähekindlustatute kiht. Algas seisusliku ühiskonna mõranemine, kuna kiiresti kasvas vaeste arv. 18. saj II poolel saab alguse ka tööstusrevolutsioon. Eelduseks on tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaiseerimise manufaktuurides. Suurimad leiutised on aurumasin, ketrusmasin ning mehaanilised kangasteljed. Pöördelised muutused algas Suurbritanniast
tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi
flaami keel), 3) Poolakate mäss (1795) taheti oma killustatud/jagatud riiki taastada ,,Rahvastikurevolutsioon": 18saj keskpaiku algas rahvastiku oluline juurdekasv Euroopas: 1) 18saj alguses Euroopas u 120 miljonit elanikku 2) 1750.-tel 140 miljonit elanikku 3) 18saj lõpul 180-190 miljonit elanikku Juurdekasvu taga on suremuse vähenemine (eriti väikelaste puhul), ja polnud niipalju sõdasid kui oli olnud 17.sajandil. Katkuepideemiad lõppesid, kliima soojenes ja toitumine paranes. Sellel hoogsal juurdekasvul on palju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi: Vana seisusliku ühiskond mõranes (vaeste arv kasvas kiiresti) ja ergutas majanduselu. ,,Tööstusrevolutsioon": eelduseks tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaniseerimise tekstiilitööstuses. Olulisemateks avastusteks/leiutisteks nt aurumasin (1769), ketrusmasin (1779) ja mehhaanilised kudumisteljed (1785). Pöördeline muutus algas
lihtsama töö jaoks. Tema tegelased on üldiselt mõistusepärased ja kaalutlevad. Sellest tuleb ka tema tegelaste kahetine seisund ja autori kujundikasutus (vastu tuult, õhuke jää). Neljaosaline romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) kujutab Liivimaa kroonika XVI sajandil tegutsenud autori, Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Taustaks on Liivi sõda (1558-1583) ja katkuepideemiad, kuid katku tähenduses võib mõista ka Eesti territooriumi endale soovivaid võõrvõime. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Rahvaküsitluse põhjal (2001. a), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Kogu "Klio silma all" (1972) sisaldab lühiproosat, koosnedes neljast novellist. Novell "Michelsoni immatrikuleerimine"
annaabi.ee 
