süsteemi. (N: A. Wegner) Globaalökoloogia Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad Maad kui terviksüsteemi käsitlevaid üldistavaid teaduslikke seletusi. (N: J. Lovelock). 4. Selgita 1) Kaugseire. Kaugseirega saab näha asju, mida inimene oma silmaga ei näe. (N: kehadesoojus) Kaugseire eelised : detailsus, operatiivsus (N: katastroofiliste ilmanähtuste jälgimine reaalajas), laiem vaateväli, suurem lahutusvõime. Saab mõõta : objektide kõrgust ja pindala, vee- või maapinna temperatuuri, muula niiskust või nõlva kallet. 2) Kaart. Kaardilt saab lugeda kõrgustike kõrgusi, vee sügavust, kohanime, mis pinnavormiga on tegemist, saab näha vahemaid, mis on ümardatud jne. Kaardi ülesanded : Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend. (N: teemakaartide puhul, kus tulemus asub tedause ja kunsti piirimail)
Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis regeerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga, mis pidurdab hapniku juurdepääsu ja peatab korrosiooniprotsessi. Amalgaamis lahustunud alumiiniumi reageerimisel hapnikuga aga taolist kaitsekihti ei tekki ja oksüdeerunud alumiiniumi asendamiseks lahustub amalgaamis ühe uut alumiiniumi. Alumiiniumkonstruktsioonide jaoks võib selline protsess viia lühikese ajaga katastroofiliste tagajärgedeni. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Luminestsentslampides on valgusallikaks elektrilahendus elavhõbeda aurudes, selle valguse UV osa transformeeritaks nähtavaks lambikolvi pinnale kaetud luminofooride poolt. Erinevalt hõõglambi pidevast spektrist ei ole luminofoorlambi spekter pidev: ta sisaldab nii elavhõbeda kiirgusjooni kui luminofooride kiirgusribasid. Elavhõbedaaurud on mürgised
Lisaks kosmilise kiirguse mõju suurenemisele võib välja nõrgenemine ja pöördumine viia segadusse kõik geomagnetilisi jõujooni orienteerumiseks kasutavad liigid nagu näiteks mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni. Samas puuduvad tõendid varasemalt toimunud pöörete katastroofiliste tagajärgede kohta. Küll aga eksisteerivad tõendid, et Maa magnetpooluste polaarsus on ajaloo jooksul mitmeid kordi muutunud. Nimelt voolavad ookeani keskahelikest välja basaltsed laavavood ning laava tardudes orienteeruvad basaldis sisalduvad rauaosakesed vastavalt selle hetke Maa magnetvälja suunale. Ookeanipõhja laienedes voolab uut laavat järjest juurde, kuid selles olevad ferromagneetilised mineraalid võivad orienteeruda vastupidiselt. Olenevalt siis antud
neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. James Hutton ja Charles Lyell pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui Piiblis kirjas ning maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini)
koordineeritumalt. Pea kõigi keskkonnaprobleemide ületamine nõuab tehnoloogilist innovatsiooni, riik ja ettevõtjad peavad oma tööd senisest enam koordineerima, et saavutada koos paremaid tulemusi. Kolmandaks tuleb iga hinna eest üritada piirata suurkorporatsioonide võimalusi lobitööks see on üks suuremaid jätkusuutliku arengu ees seisvaid takistusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Samasuguse näite võib tuua ka energiasektorist, mille survel on mitmed globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud. Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010) Tagamaks rahvusvahelist koostööd on loodud mitmeid organisatsioone, sõlmitud kokkuleppeid, peetud konverentse. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14
seda. 7 3. Häiringute registreerimine mujal maailmas Igal aastal võtavad looduslike häiringute põhjustatud loodusõnnetused tuhandeid elusid ja tekitavad majanduslikku kahju mitmete biljonite US dollarite vääringus. 2008ndal aastal põhjustasid looduskatastroofid 240 500 surmajuhtumit ja põhjustasid rohkem kui 250 biljoni US$ eest kahju. Rohkem kui 90% inimestest hukkus katastroofiliste sündmuste tagajärjel troopilistel tsüklonitel (Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010) Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte
Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks. Kaudsed põhjused Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus Looduslikud katastroofid 2. loeng (slaid) 8. Kohastumise mõiste
eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
Fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Ta avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus
lahendusi, mistõttu peaks suurem osa teadus- ja arendustööle kuluvast rahast tulema just neilt. Riik ja ettevõtjad peavad oma tööd senisest enam koordineerima, et saavutada koos paremaid tulemusi. Kolmandaks tuleb iga hinna eest üritada piirata suurkorporatsioonide võimalusi lobitööks – see on üks suuremaid jätkusuutliku arengu ees seisvaid takistusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Ka viimaste aastate jooksul kogu maailma räsinud majanduskriisi võib osaliselt suurpankade lobitöö arvele kirjutada, kes said poliitikutelt vaikiva nõusoleku headel aegadel jätkusuutmatute skeemide abil raha teenida. Samasuguse näite võib tuua ka energiasektorist, mille survel on mitmed globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud. Lahendus on mõnevõrra vastuoluline, sest tähendab poliitikute ja nende erakondade
Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
[15] 14 Kuigi on teada,et El Niño vähendab orkaanide tekkimise tõenäosust Atlandi ookeanis, suurendab see tsüklonite ja taifuunide tõenäosust Vaikse ookeanis. 1982-1983 aastate El Niño tekitas kahju, mis põhjustas üle terve maailma üleujutusi, tugevaid torme, põudu ja tulekahjusid ning NOAA hindas seda umbes 8 miljardile dollarile. [15] Intensiivsed La Niña sündmused on seotud katastroofiliste üleujutustega Põhja- Austraalias. 2010 aasta La Niña sündmus oli põhjustas ühe suurima üleujutuse ajaloos, mis toimus Queenslandis, Austraalias. Rohkem kui 10 000 inimest olid sunnitud evakueeruma, katastroofi kahju oli hinnatud rohkem kui 2 miljardile eurole. La Niña on seotud ka tugevamate hoovihmadega üle Kagu-Aafrika ning Põhja- Brasiilia. [16] La Niña’t iseloomustab normaalõhurõhust kõrgem õhurõhk üle Vaikse ookeani kesk- ja idaosa
entiteetidest, suhetest ja omadustest. · Epistemoloogiline aspekt sellistest erilistest entiteetidest, suhetest ja omadustest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. Võimalik vastuväide veateooriale ja vastused · Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. · Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. · Katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. Kokkuvõtteks: · Moraalinormide objektiivsus ei pea tähendama seda, et need oleks empiiriliselt kontrollitavad
uputatud lehtersuue. 16. Miks on üleujutusi rohkem kesk- ja alamjooksul, aga mitte ülemjooksul? Üleujutusi on rohkem kesk- ja alamjooksul, kuna seal on tasasem maapind Kesk- ja alamjooksul on juba aeglasem see jõevool, maapind läheb aeglasemaks, tasasemaks, vesi ei saa siis ära voolata, samal ajal võib juhtuda ka see, et ülemjooksul tulvab vett peale ja nt alamjooks on veel jääs 17. Miks on suurtel Siberi jõgedel (Ob, Jenissei, Leena) kevaditi alamjooksul katastroofiliste tagajärgedega üleujutused? Seal on katastroofilised üleujutused, sest kõik lumest sulanud vesi liigub aeglaselt ära, ülevalt tulvab peale, lisajõgedest tuleb juurde ja alt ei sula jää ära. 18. Suure valglaga, aasta ringi veerikas jõgi toitub nii sademete kui ka liustike sulaveest. Ülemjooksul suure languga, alamjooksul aeglase vooluga tasandikujõgi. 100 km enne suubumist merre on rajatud tamm ja selle taha on tekkinud veehoidla.
o Friedrich Engels (1820-1895), o Marxi on nimetatud kõigi aegade kõige mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just marksismist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest ühiskondliku, eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. o Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomandile tugineva ühiskonna kriitika. Nimetatud ka filosoofiaks. Marx ise end filosoofiks ei pidanud, pigem nõuandjaks. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste ; tulemusteni viiv, juhis praktiliseks valitsemiseks. Mis on marksismis Marxi öeldut ja mis teiste oma ja mis on poliitiliselt ellu viidud, kas selle on seost kirjutatud marksismiga? o Väga võimas kriitika vahend ühiskonnale. Marksism on olnud ka uute ideoloogiate elluviimise relvaks/alustalaks. Arusaam klassidest, domineerimisest, mis marksistlikus ühiskonnakriitikas. Ka feminismi aluseks. Praktikas marksismi rakendamine on alati viinud katastroofiliste
Isikute füüsiline liikumine oli tõsiselt piiritletud ja mitmesuguse teave ja ideede teostamine oli väga kitsalt piiritletud. Täna seevastu leidub arenenud ühiskondades palju individuaalsust ja mitte pelgalt õnne, pühendumuse ja andega inimesed ei ole suutlikud vahetama töökohti ja karjääre. Sugudevahelised sotsiaalmajanduslikud ja käitumuslikud takistused on lõppemas; abielu ei ole enam elus kõige olulisem; on võimalik vahetada religioone ilma katastroofiliste tagajärgedeta, samuti on võimalik muuta poliitilist kuuluvust või taodelda liikmesust mistahes vabatahtlikus ühenduses ning on võimalik reisida ning mistahes erinevad ruumilised ränded on mitmekordistunud. Läbi trükimasina, fotokaamera, telefoni, postisüsteemi, raadio, televisiooni, fonograafi, arvuti, raamatukogu, muuseumi, kooli, teatri ning kontserdisaali ei ole jäänud enam ühtegi efektiivset piiri, mida ei saaks ületada
Tema kaitseinstinkt ja hirm tütart kaotada hakkab Allyt liigselt ahistama. Ta tunneb, et ei saa vabalt hingata, kuid ta mõistab isa hoolitsemist ja saab tema hirmust aru. Mässumeelsus tärkab Allys pärast kohtumist Tyleriga, kellesse tüdruk lootusetult armub. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud Filmis on kajastatud tänapäevane ühiskond koos selle arenguga ning vigadega. Tehnika ja majanduse areng ning inimese mõtlematu tegevus on kaasa toonud katastroofiliste sündmuste arvu pideva suurenemise. Lisaks sellele muutuvad moodsa ühiskonna riskid ja haavatavus tänapäeval järjest enam rahvusvaheliseks. Siin on viimaste aastate märksõnadeks terrorism, mis pärast 11. septembrit 2001.a painab suurt osa maailmast, nakkushaiguste levik, katastroofilised loodusõnnetused ja elutähtsate süsteemide1 suurenev haavatavus ning sellega seotud hädaolukorrad. Paljud maailmaosad seisavad silmitsi joogivee puudusega, suurlinnade
väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosioonipõhjustaja (nagu jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariesebaktereid toidavad. Üsna tavaline hambaid pöördumatult kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb kontaktaeg hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus. Ka külmale joogiveele tuleks pigem lisada kurgi-, kui sidruniviile. “Tundlike hambakaeltega” pöörduvad patsiendid vastuvõtule sesoonselt tavaliselt maasikate ja õunte valmimisel. Sel juhul on tegemist aiasaaduste põhjustest erosioonile lisanduva mehaaniliste kahjustustega, kui pehmenenud hambakude hambakaelalt hambaharjaga ära kulutatakse. Erosiivse abrasiooni vältimiseks tuleks peale ohtrat puuviljade söömist suukeskkonda neutraliseerida näiteks
Mittedeterministlik threadide käivitamine (WCET pinu või virtuaal-registrid Ajaliste piirangute mittejärgimine võib vähendada muutumatuks) hinnangud Ühised alamavaldised teenuste peavad olema väga pessimistlikud) x=a+b+c; kättesaadavust või viia katastroofiliste Real-aja mõiste hägusus r1 <- + a b tagajärgedeni Tsentraalne ja hajutatud planeerimine Sardtarkvara süntees r2 <- + r1 c Sisaldavad mitmeid paralleelselt täidetavaid Multiprotsessor planeerimine kas lokaalselt ühel
alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol teoreetikud , kes rõhuvad erinevate valitsemisvormide üle ammutavad oma ideoloogilist alguspunkti marksismist. Mitmetahuline filosoofiline õpetus/nähtus/meetod. · Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomadile tugineva üh kriitika. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste tulemusteni viiv juhis praktiliseks valitsemiseks. · Olulisemad kirjutised : M&E ,,Püha perekond" 1844 · M&E ,,Saksa ideoloogia" 1845 · M&E ,,Kommunistliku partei manifest"1848 · ,,Kapital" 3kd, M , 1867, M&E 1885, M&E 1894 · E"Perekonna eraomandi ja riigi tekkimisest" 1884 Sissejuhatav hüüdlause anarhismile. Riigi kui nähtuse kriitika. Sõnum on pm täielikus kommunistlikus üh kaob ära vajadus riigi järele. Kesksed mõisted :
Hus, Thomas Müntzer) teostes. Termini utoopia võttis sellise ühiskonna tähistamiseks esimesena kasutusele Thomas More, nimetades oma teoses "Utopia" (1515/16) nii kujuteldavat saart, millel on loodud ideaalne sotsialistlik ühiskond.Moruse utoopia on Sotsiaademokraatlik, Konservatiivne ja Liberaalne. Sotsiaaldemokraatlikud visioonid: Jeremy Rifkin – taunib mingis mõttes liberalismi, liberaalne demokraatia viib katastroofiliste tagajärgedeni. Valitsused peaksid seda kontrollima. Ennustas sellist asja nagu töö lõpp – mingil hetkel, mis on 20 või 50 aasta pärast, tekib 20/80 ühiskond, 80 % lääne elanikonnast muutub mõttetuks, ülearuseks, sest töö teevad ära masinad või kolmanda maailma riigid (rääkis seda 90ndate alguses). Kartis ka et geneetilised mutatsioonid (ostad oma tulevasele lapsele Stephen Hawkingi ajugeeni, Carmen Kassi säärejooksugeeni jne) saavad
Erinevused suurettevõtetest eesmärkide seadmisel: Omanikud ja juhid sageli ühed ja samad Üksikisikute ja ettevõtte eesmärgid ühtivad Eesmärkide valikut mõjutab ettevõtja elustiil, vanus, tervis, perekond Soov säilitada ettevõtte sõltumatust Erinevus toodete ja turgude osas: Võimalused omandada teadmisi ja infot on piiratud Oskused juhtidel sageli tootmise kesksed, mitte turu tundmisel baseeruvad Ressursside nappus Äriidee läbikukkumine katastroofiliste tagajärgedega Inimressursside piiratus millises ulatuses on võimalik juhtimist ja tegevusi spetsialistidele üle anda. Organisatsiooni ülesehitus: Omaniku (samas isikus juht) aja jaotamine. Osade funktsioonide eraldamine. TEGEVUSKESKKONNA, HARU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 13 Makrokeskkonna analüüs
Viljaliikide kõrval õlitaimed, juurviljad, kiudtaimed. Viljelusmajanduse arengu kohta peamised suunad: 1. sellele pani aluse kas rahvastiku liigne tihedus; 2. muutused loodusoludes, või 3. mõlemad koos. Neist ideedest vanem viitab loodusolude muutumisele. 1920.-ndatel 20. sajandi algupoole Gordon Childe välja oaasiteooria. Kliima soojenemine ja kartus põua ees pani inimesed keskenduma oaasidesse (nt jõeorud). Teooriat aktsepteeriti kaua, looduskeskkonna uuringud ei kinnitanud aga nii katastroofiliste muutuste toimumist. Süstemaatilised välitööd varase toidutootmise uurimiseks algasid 1940.-ndate lõpul. Esimeseks uurijaks oli Robert Braidwood Chicago ülikoolist, kes viis Gordon Childe ideede kontrollimiseks läbi uuringuid Kurdistani mägedes. Ekspeditsiooni koosseisus ka geoloogid, zooloogid. Uuringute tulemus andis Braidwoodile alust lükata tagasi Childe idee pleistotseeni lõpus toimunud katastroofilisest kliimamuutusest toimunud oli vaid väike muutus vihmasadude jagunemises.
võimatu. Paanika vältimiseks peab iga ohvitser ohuolukorras kontrollima esmajoones oma käitumist ja mitte mingil juhul välja näitama segadusesolekut (isegi siis kui teatud hetkel selline olukord tekkib). Paanikat on vahel võimalik peatada mingi ootamatu tugeva ärritajaga: heli, isiklik eeskuju, tegus ähvardus (teatud tingimustes ka relvaähvardus). Paanikat saadab vale ettekujutus oma tegevuse ainuõigsusest. Tegelikult viib see aga reeglina katastroofiliste tagajärgedeni, hävitades varasema, korra ja mõtestatud tegevusega pääsemise suunas saavutatu. Paanika peamine põhjus on kartus pääsemiseks liiga vähese aja jäämises ja päästevahendite mitte jätkumise pärast. Laeva meeskonnas ei juhtu seda, kui laevapere usaldab oma kaptenit. Enese päästmine võib toimuda kahel viisil: organiseeritult vastastikku abi osutades, mahajäänuid oodates, nõrku toetades, või stiihiliselt (paanikas) kui igaüks
annaabi.ee 
