Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katariina I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trooni, keisrinna, orlov, pugatsov, liivimaa, grigori, tsaar, armee, printsess, armuke, aadliku, voltaire, aadlikud, anhalt, auguste, jekaterina, armukiri, krimm, neiu, kirik, halduskorraldus, sophie, holstein, volga, mõisnik, monarh, omavalitsus, sofia, 1785, ukraina, leedut, kuramaa, laevastik, aladele, 1754, jelizaveta, keiser, rahvakoolide, doniAadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III 28. juunil 1762 troonilt ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites oma memuaarides, et Paul olevat koguni tema armukese Sergei Saltõkovi poeg. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal
Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". 5 Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele toetas kaardivägi Katariinat kukutades oma mehe Peeter III troonilt ja kuulutades enast paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis
VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele
RAKVERE GÜMNAASIUM Katariina II Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma
5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste
Katariina II 1729-1796 Elulugu Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis sünninimega Sophie Friederike Auguste 1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina 1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III) Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni. Võimuletulek Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). Katariina II Venemaa valitsejannana Peale Jelizaveta surma sai HolsteinGottorpi Peter, Peeter IIIna, Venemaa keisriks ning Katariina keisrinnaks. Et Peetri poliitika oli vastuoluline ning ta hoolis rohkem oma hertsogiriigist kui keisririigist, siis küpses peagi paleepöördeplaan ning peagi ta kukutati, asendades ta Katariinaga, kellest sai Venemaa keisrinna Katariina Suur. Varsti pärast seda laskis ta kukutatud Peeter III mõrvata, nagu hiljem ka vangis hoitava endise keisri Ivan VI ja hoidis oma poega Pauli kuni oma surmani valitsemisest eemal, kavatsedes viimast oma järglasena isegi asendada tema poja Aleksandriga. Katariina kavatsused ning saavutused Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
· 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt · Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov Grigori Orlov ja Katariina II Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus -riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades ·1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ·1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele. ·1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. ·1775. a. Kubermanguseaduseg
Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas
õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis
a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
KATARIINA II Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G ANDMED Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2. mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754
(vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropsa mõisa, kus ta paar päeva hiljem suri. Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud. Sisepoliitika Katariina II oli arukas naine, mille tõttu oma esimesel valitsemisaastal viis ta sisepoliitikat ettevaatlikult läbi. Ta alustas Peeter III reformide tühistamisega, et kindlustata oma võim. Kuid juba 1763
Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna
väga uudishimulik, õpihimuline, suur ja tugev. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Arvatakse, et Peeter oli ka väga pikk, lausa 204 cm. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult ja ta armastas lõbustusi. Valitsusaja algus Kuna Peeter oli väga noorelt tsaariks saanud, siis puudus tal algul riigivalitsemise vastu igasugune huvi. Tsaar jättis valitsemisasjad enda ema Natalja ja patriarh Joakimi hooleks, kes olid haritumad kui tema, kuna erinevalt oma isast ei olnud Peeter tundma õppinud ei pühakirja ega kirikuliturgiat
võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal.
kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral.
Kuid kokkukutsutud saadikud olid väga ebapädevad. Nimelt oli valdav osa madala haridustasemega, puudus oskus poliitikas orienteeruda ning lisaks oldi väga oma seisuse keskne, ega osatud kaugemale vaadata. Kuna Katariina II ei tahtnud aadelkonnaga tülli minna, siis saatis ta 1768. aastal Suure Komisjoni laiali ning uus seadustik jäi vastu võtmata. Selline läbikukkumine Katariina II jaoks tulenes ilmselt sellest, et keisrinna ei osanud aimata, et Venemaa ametkond on nõnda harimatu. Katariina II lähtus siiski Euroopalikust poliitikast. Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti, sõda Taaniga jäeti ära ning liidulepingut Preisimaaga ei kinnitatudki (Jena 2000, lk218).
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist.
peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, et keisrinnat heategude eest tänada. 3 Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest
Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis nurjus. Hiljem ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu, tänu millele 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Varsti ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". Kuid esialgu ei läinud see läbi. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa alles Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga
Vene riik sa Uusikaupunkti lepinguga avara väljapääsu Läänemerele Viiburist Riiani. Venemaast oli saanud Ida- Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Saavutatud võidu auks kroonis Peeter I end keisriks- impeeriumi valitsejaks. Impeeria rajaja ise haigestus ootamatult ning suri 1725. aasta alguses 52- aastasena. Katariina II 1762-1796 keisrinna Katariina II Katariina II tõus troonile. Katariina II sündis saksa väikevürsti tütrena. Venemaale kutsuti Katariina kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. 1762. aasta algul sai Venemaa keisriks Katariina abikaasa Peeter III. Tema valitsusaeg jäi väga lühikeseks, ainult pool aastat. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II, kellelt oodati arukamat valitsemist. Valgustatud valitseja.
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589).
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa
· Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739 · Kirjutas ka eestikeele õpikuid, kuid piiblis nähtud keelekasutus on ära solgitud korrespondentide poolt
seadustekogu. Tahtis ka parandada talupoegade olukorda, kui see ei õnnestunud tal. 1767. aastal kutsus ta erinevate rahvaste ühiskonnakihtide esinduskogu, et arutada läbi seadustekogu. Seadustekogu loomine kukkus läbi kuna aadlikud polnud seadusega vastuvõtmisega nõus. Talupoegi ei vabastatud pärisorjusest ja nad jäid ikka täielikult mõisnike meelevalda. Nad käitusid nendega nagu asjadega, see viis suure talurahvasõjani. Talurahvasõja etteotsa tõusis kasakas Jemeljan Pugatsov. Et rahva suuremat toetust saada nimetas ta ennast troonilt kukutatud Peeter III- ks, kes aga peale paleepööret tapeti. Ülestõusnute vastu saadetud valitsusväed loodi puruks. Ta kutsus sõjaväed, mis olid praegu Türgis tagasi ja nende abil saadi ülestõus maha suruda. Pugatsov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa. Katariina II valitsus aja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud Eesti, Läti ja Leedu.
annaabi.ee 
