Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega
ulatuse. Kuigi oli barbareid vähem, siis oli juba pikk aega rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud juurutasid seal enda eluviisi ja maailmavaadet. 5. saj. alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal rooma linna ning rajas 418 aastal rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal katalaunia väljadel. Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Ida rooma sõjavägi tegi 534 aastaks lõpu vandaalide kuningriigile ja võitles edukalt ka idagootidega. (536-555)
kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur-
Vaga nooremad pojad lubavad teineteist toetada võitluses vanema venna Lothari vastu. 5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks. 5) 451 - toimus lahing Katalaunia väljadel, ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid. 6) 843 - Ludwig 1. Vaga kolm poega saavutasid kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa. 6. Isikud: 1) Chlodowech Merovingide sugukonnast pärinev Frangi riigi kuningas. 2) Alarich läänegootide kuningas, kelle juhtimisel rüüstati Rooma linna. 3) Karl Martell - Heristali Pippini sohipoeg, võitis islamiusulisi 732
Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast
(1) Lääne-Rooma riigi languse ja fedaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana. Rooma rahu lagunemine. 2. Mida tähendas Rooma rahu lõppemine? Mis seda süvendas?(2) Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema , mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris
Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest, linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks. Rooma riigi lagunemine: Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Riiki ründasid hunnid, kes ületasid 451. aastal Reini, tungisid Gallias Orleans'ini, Katalaunia lahing Lääne-Roomaga jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid 452 Põhja-Itaaliat, hävitasid Aquileia. 476. aastal kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani.
tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli Ida-Roomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDA-ROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.-6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile. Kuulsaim keiser Justinianus I (527-565)
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.
*mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele. 8. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise probleem. · Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale mistõttu ta kannatas nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki. · Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli
ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. 1 Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile
Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel
Seejärel liikusid läänegoodid edasi lääne. 418. aastal rajasid nad Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaania) oma riigi. See riik ulatus ka tänapäeva Lõuna-Prantsusmaale. 451. aastal astusid läänegoodid koos Rooma vägedega ühiselt vastu hunnidele. Hunnid olid kuningas Attila juhtimisel ületanud juba Reini jõe ja jõudnud Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa). Otsustav lahing ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid toimuski 451. aastal Katalaunia väljadel. Otsustavat võitjate sel lahingul ei olnud, kuid hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711. Siis vallutasid purustasid selle riigi Aafrikast Pürenee poolsaarele tunginud islamiusulised. Pürenee poolsaar ja islamisusuliste valdusesse kuni aastani 1492, st kuni rekonkista lõpuni. Vandaalide riik. Vandaalid ületasid 5
rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada)
5. saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused,
Alarich läänegootide kuningas; tema juhtimisel vallutasid läänegoodid Rooma ja koos orjadega panid linnas toime kohutava rüüstamise. Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu; võitis Katalaunia lahingus Attila vägesid Attila hunnide kuningas , kutsutud ka Jumala Vitsaks; sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa,oli sunnitud Galliast taganema; rüüstas Põhja-Itaaliat Romulus viimane Lääne-Rooma keiser. Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks, Augustulus samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. kukutati 476. aastal germaanlase
terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395
Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas) 419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel ühtne riik ja vähe killustatust: hea maksusüsteem ja regulaarvägi; palgad puhtas kullas 2. Bütsants
kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine
saatanaga. Palvetajad(preestrid), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad). · Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi ,,tekste" Suulised suuline pärimus- põlvest põlve Inimesed Periood pani aluse läänemaailmale. 2.SUUR RAHVASTERÄNNE. 1 ALGUSE PÕHJUSED: 1. Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased 2. Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid... 3. Kliima jahenemine u. 13. sajandil - hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma. ROOMA RAHU LÕPP · Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd.
HUNNID olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kagu-Aasiast ning olid sunnitud liikuma lääne poole klimaatiliste muutuste pärast. Nende välimus oli hirmuäratav ning hirmul oli suur osa nende vallutustaktikas, olid väga sõjakas rahvas. Nad olid osavad vibukütid ja ratsutajad ning nad kasutasid sadulat ja jalatseid. Hunnide kuulsaim väejuht oli Attila, kes sõdis Katalaunia lahingus, kuid selle lahingu nad kaotasid. GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside
Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451. a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476. a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi
impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani. Vana-Rooma ANTIIKAEG 9 3
Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3
Reini, Doonau ja Taanini. Kingitusi saatsid talle mõlema Rooma riigi keisrid. 5. sajandi keskel tungis silmapaistev väejuht Attila oma poolemiljonilise väega Ida- Rooma kallale. Bütsantsi keisrid ostsid riigi rüüstamisest lunarahaga vabaks ja Attila suundus Galliasse. Legendide kohaselt jäi maa lagedaks seal, kust Attila läbi käis. Tema väe kapjadest tallatud maal ei kasvanud enam rohi. 451. a peatati hunnide edasitung Kirde-Prantsusmaal löödud lahingus Katalaunia väljadel. Rooma sõjavägi, mida juhtis viimane osav Vana-Rooma väejuht Aetius (loe aetsius), koosnes peamiselt liitlaste-germaanlaste üksustest. Mõlemad pooled kandsid tohutuid kaotusi ja lahinguväljale jäi 100 000 langenut. Väljalt läbi voolanud oja vesi olla tõusnud sinna voolanud vere tõttu üle kallaste. Veel järgmisel aastal laastas roomlaste poolt "jumal vitsaks" kutsutud Attila Põhja-Itaaliat ja suri pärast sõjaretke. Legendide
Konstatinoopol. 370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle. 732
- Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos - Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile
oma teel kõike. LääneRooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid · Frangid · Saksid · IdaGoodid · LääneGoodid · Alemannid Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele. Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi hakkama arvestama germaani hõimudega ja andma neile järjest rohkem õigusi ja see viis nii kaugele, et barbarite väejuhid hakkasid isegi keisrivõimu kontrollima. Barbar on võõramaalane. Aastal 476 tähistatakse LääneRooma riigi lagunemist ja püsima jäi ainult Bütsants. Millise suure riigi aladele tekkis Frangi riik, nimeta selle territooriumi 4 arenguetappi.
429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago. Vandaalide laevastik domineeris seejärel Vahemere lääneosas. 434 454 juhtis Lääne-Rooma riigiasju Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu. 451 võitis Aetius Katalaunia lahingus Gallias roomlaste ja germaanlaste vägedega Attilat ja tema hunne, sundides need Galliast taganema. 452 ja 453 rüüstas Attila Põhja-Itaaliat, kuid pöördus tagasi Kesk-Euroopasse, kus suri. 455 rüüstasid vandaalid Roomat. 476 tagandas germaani aristokraat ja väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuluse ja kuulutas end Itaalia kuningaks. Keisrivõim jäi püsima riigi idaosas. Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr 235 pKr Augustus (30 eKr 14 pKr).
Vandaalid tungisid edasi Aafrikasse, vallutasid 439a Kartaago ja lõid iseseisva riigi. Edaspidi kontrollisid Vahemere lääneosa. Attila (430ndad-453): hunnide Ungari hiigelriigi valitseja, loobus Ida-Rooma alade ründamisest (need maksid tribuuti), kuid tungis läände. Aetius ,,viimane roomlane" kaitses Gallias Rooma positsioone. Ässitas 436 võitlusesse hunnid ja burgundid. Seejärel 451 koos läänegootide kuningaga võitis Katalaunia väljadel hunne. Seejärel suundus Attila Rooma, kuid veendi ümber. Keiser lasi Aetiuse 454a tappa, kuid tapeti ise, misjärel vandaalid rüüstasid Roomat 14 päeva. Nende sündmuste tagajärjeli keisrivõim impeeriumi lääneosas enam ei toimunud. Põhja- Aafrikas valitsesid vandaalid, suures osas Hispaaniast ja Galliast läänegoodid, Rooma vägede poolt hüljatud Britanniasse aga tungisid mandrilt anglid, saksid ning jüütid.
Näiteks selleks, et mõista headust, peab tundma ka kurja. Ilma headuseta ei saaks olla ka kurjust. Selleks, et midagi saada, tuleb tal lasta minna jne. Isikud Achilleus – müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreelane Trooja sõjas, Homerose „Illiase“ kangelane. Võitis kahevõitluse Trooja kangelase Hektori, langes tabatuna Parise noolest. Aetius – Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja. Päris noorena oli ta läänegootide ja hunnide juures pantvang. Hiljem kasutas ta nendega tekkinud kontakte neilt sõjalise toetuse saamiseks. Aetius oli alates 423. aastast keisri teenistuses. Aetius kaitses riiki barbarite eest. Ta oli võidukas Gallias ning 433 sai ta vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kakskümmend aastat Lääne.rooma riigi mõjuvõimsaim mees, riigi tegelik valitseja. Tolla rahvaste rändamise aja jooksul hoidis ja Galliat roomlaste käes
riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus
- Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Idast tulid Läände hunnid elupaika otsima, keda ennast oli minema kihutatud ja kes nüüd teisi tagant sundisid. Hunnidest sai alguse rändude ahelreaktsioon, mida germanistid nimetasid
annaabi.ee 
