Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid? Liaanid-taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Epifüüsid- taimed, mis kinnituvad teiste taimede juurtele, tüvedele ja okstele. 7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis. Kohastumused:-hea ronimis- ja hüppamisvõime
sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub
mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd )
Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra,
samblike järgi SAMBLIKE KASUTAMINE: 1. Looduskaitses bioindikaatoritena 2. Parfümeeria tööstuses tooraine saamisel 3. Keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel 4. Meditsiinis Samblikud kasvavad väga aeglaselt sest... 1. Risoldiga saab vähe toitu 2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 1. Aeglane kasv 2. Substraat- alus millel organismid kasvavad 3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 4. Sekundaarne ainevahetus, samblikuained 5. Paljunevad: a. Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni.
6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees
korral nagu artriit, astma, viirusejärgse väsimuse sündroom või söötraig, paranesid Aloe Vera geeli regulaarsel tarvitamisel. ● Seega on Aloe Vera’l täiendav roll mitmesuguste haigusseisundite ravimisel. Siiski on vaja arstiga nõu pidada alati, kui tekivad kahtlused diagnoosi suhtes või kui seisund ei parane. Iseseisvalt ravimine võib olla väga ohtlik, kuna väikese probleemi taga võib peituda tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas
Kui õhk kuiv siis piserdada sooja veega. Väetis Väetada üle kahe-kolme nädala. Talvel kord kuus poole lahjema lahusega. Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega. Paljundamine Kui taim istutada suuremasse potti, kasvavad kiirelt uued võsundid. Kahjurid Ripslased ja lehetäid. Soovitatav on kahjuritega taim visata ära. AALOE Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena.
Kaunid ilupõõsaste ees, näiteks tuhkurenela `Grefsheimi' pitsivahu taustal. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda, taluaeda. Kaunid koos madalakasvulisemate lilledega, mis ei varja lille kauneid õiekobaraid, näiteks kaukaasia kitsekakra, täidisõielise varsakabja jt. Väga hea ka lõikelillena. 22. Nelk Nelgid on enamikule inimestele tuntud taimeperekond, kuigi esimesena meenuvad kindlasti lõikelilledena kasvatatavad aednelgid. Nelgil on kitsad lehed, tihe puhmaid moodustav kasvuvorm ja tüüpilised õied. Nelkide igihaljad rohelised kuni sinakasrohelised lehestikupadjandid on alati kaunid. Õied üksikult või mitmekaupa koos tihedas õisikus, värvuselt valged, roosad või punased, harvem kollased, sageli lõhnavad. Nelkide kasvukohal peaks olema hea drenaaziga neutraalne kuni nõrgalt aluseline muld ja koht päikeseline. Kasvuaegse hooldamise juurde kuulub vajadusel mõõdukas kastmine ning närtsinud õite ärakorjamine. Kahjuritest on tülikamad lehetäid ja nälkjad.
Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid. 15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast. Varasemalt kuulus liilialiste sugukonda. Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Puisaaloe levinum just toataimena. 8.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes
krediidi ja varude suuruse kontroll, ruumid kitsad, äritegevuse fookuse kadumine, oskamatus delegeerida, rahulolematud töötajad. 65. Ettevõtte elutsükkel alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus. 66. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. Sisemine iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli, uued tooted ja teenused, kasumi investeering. Eelised: tasakaalukas kasv, max kontroll, säilib kultuur Puudused: aeglane kasvuvorm, vajadus omandada uusi ressursse, ebaõnnestunud investeeringu raske korvamine. Väline ühinemised ja ülevõtmised, litsenseerumine, strateegilised liidud ja ühisettevõtted, frantsiis. Eelised: konkurentsi vähenemine, juurdepääs uutele toodetele ja teenustele, juurdepääs uuele tehnikale, mastaabiefekt, äririskide hajutamine. Puudused: tippjuhtide kokkusobimatus, eri kultuuride kokkupõrge, jooksvad toimimisprobleemid, äri keerukuse tõus, monopolide vastane seadusnõudlus. 67
200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a Taimestiku kohastumised : pungad maapinna lähedal, maa-alune osa suur, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, karvasus, valdav vegetatiivne paljunemine, seemnete pikaajaline dormantsus, peamine tuultolmlemine, liblikõielisi vähe Levinuimad perekonnad : mustikas ( sinikas, pohl), jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren
tegevuse läbi (kündmine, niitmine) ning abiootiliste tegurite mõjul (tuule kahjustus, külm, põud, mulla erosioon, tuli). Näide eluvormide klassifikatsioonist, elustrateegiad, klonaalse kasvu vormid ja Parameetrid. Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. Kasvuvorm – geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide
Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal. Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid. Mitmekesisus: Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni. Kasvukoht: vees maapinnal. Levik: troopikast arktiliste regioonideni. 6. Hõimkond kottseened: Valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; Seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!); Paljudel esindajatel tuntud pärmistaadium pungrakkudena; Mittesuguliselt paljunevad ürgsemates rühmades somaatiliste rakkude pooldumise
Igal liigil on lisaks kliima sobilikkusele tarvilik nii toidu (või toiteainete) olemasolu, kui varje kiskjate eest. Ökoloogiline amplituud on mõjutatud kaasnevate liikide poolt. Liikide jaotamine: 1.Eluvorm ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. 2.Kasvuvorm geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. 3.Elustrateegia olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse
Tuleb valida üks kahest kasvust. Sisemine ehk orgaaniline kasv – laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes vms). Vältida riske, hoida oma kontrolli all, kõik toimub rahulikult, riskivabam, uued tooted ja teenused, aeglasem aga parema kontrolli all, iseloomulik pereettevõttele. EELISED PUUDUSED • Järk-järguline, tasakaalukas kasv • Aeglane kasvuvorm • Maksimaalne kontroll • Vajadus omandada uusi ressursse • Säilib organisatsiooni kultuur • Investeeringut ebaõnnestunud • Julgustab sisemist ettevõtlikkust sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata • Lisab harule tootmisvõimsusi/teenindusvõimsusi
· Säilib organisatsiooni kultuur Üksikute toodete tasuvust ei suudeta hinnata. · Julgutab sisemist ettevõtlikust Puudused: Äritegevuse fookuse kadumine, põhjendamatu diversifitseerimine. · Aeglane kasvuvorm Ruumid on jäänud lootusetult kitsaks. Raskused vajalike uute töötajate leidmisel. · Vajadus omandada uusi resursse Sisemise kommunikatsiooni ülesütlemine, ,,käsuliin ei tööta", · Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske koordineerimisprobleemid osakondade vahel
seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Sisemiste kasvustrateegiate eelised ja puudused: Eelised Puudused Järk-järguline, tasakaalukas kasv Aeglane kasvuvorm Maksimaalne kontroll Vajadus omandada uusi ressursse Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu Säilib organisatsiooni kultuur strateegiasse võib olla raske korvata Julgustab sisemist ettevõtlikust Lisab harule tootmisvõimsusi/teenindusvõimsusi Väliste kasvustrateegiate eelised ja puudused:
paljasseemnetaimed Paljunemisorganeid kannavad käbid; Tuultolmlejad (ei vaja vesikeskkonda paljunemiseks); Paljunevad seemnetega (seemnes on varuained); Valdavalt igihaljad, puit sisaldab enamasti vaiku. katteseemnetaimed Õied olemas; Kõrgelt kohastunud tolmlejad (ei vaja vesikeskkonda paljunemiseks); Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas.
seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Sisemiste kasvustrateegiate eelised ja puudused Eelised · Järk-järguline, tasakaalukas kasv · Maksimaalne kontroll · Säilib organisatsiooni kultuur · Julgustab sisemist ettevõtlikkust Puudused · Aeglane kasvuvorm · Vajadus omandada uusi ressursse · Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata · Lisab harule tootmivõimsusi/teenindusvõimsusi Valised kasvustrateegiad o Ühinemised ja ülevõtmised o Litsenseerimine o Strateegilised liidud ja ühisettevõtted o Frantsiis Väliste kasvustrateegiate eelised ja puudused Eelised · Konkurentsi vähenemine · Juurdepääsu saamine kaitstud toodetele
seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Sisemiste kasvustrateegiate eelised ja puudused Eelised · Järk-järguline, tasakaalukas kasv · Maksimaalne kontroll · Säilib organisatsiooni kultuur · Julgustab sisemist ettevõtlikkust Puudused · Aeglane kasvuvorm · Vajadus omandada uusi ressursse · Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata · Lisab harule tootmivõimsusi/teenindusvõimsusi Valised kasvustrateegiad o Ühinemised ja ülevõtmised o Litsenseerimine o Strateegilised liidud ja ühisettevõtted o Frantsiis Väliste kasvustrateegiate eelised ja puudused Eelised · Konkurentsi vähenemine · Juurdepääsu saamine kaitstud toodetele
· Aeglasem, kuid parema kontrolli all - ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega. Ettevõte suudab paremini kontrollide äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid. Eelised Puudused Järk-järguline, tasakaalukas kasv Aeglane kasvuvorm Maksimaalne kontroll Vajadus omandada uusi ressursse Säilib organisatsiooni kultuur Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata Julgustab sisemist ettevõtlikkust Lisab harule tootmivõimsusi/teenindusvõimsusi Väline kasv - kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi,
ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud,
Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Sordid: A. noored võrsed kaetud härmatisega, paljad; Lehed kirjud: 'Argenteo-limbatum', 'Argenteo-notatum', 'Aureo-variegatum' Lehed rohelised või muuvärvilised, mitte kirjud: 'Angustifolium', 'Crispum', 'Sensation' Eriline kasvuvorm: 'Nanum' Eriline lehtede kuju: 'Pseudocrispum' B. noored võrsed härmatiseta, paljad; Lehed kirjud: 'Auratum', 'Insigne', Lehed rohelised: 'Heterophyllum', 'Quinatum' C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m
annaabi.ee 
