Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris. Kuigi
See on tõsine probleem, mis puudutab kõiki inimesi ja tervet Maad. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris suureneb inimtegevuse tõttu. Nendeks tegevusteks on suuremalt jaolt fossiilkütuste põletamine, metsade maharaiumine, lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine ja ulatuslikum loomakasvatamine.
rasestumisvastastest mürkkemikaalde vahenditest, laste arvu sattumist piiramine, veekogudesse; Kasvuhooneeffekt Erosioon Loodusvarade kasutamine Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed
Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes 10 km kõrgusele maapinnast) saab suurema osa oma soojusest aluspinnalt, kusjuures soojuse kandumisel troposfääri
neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine
ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine
Hõrenemise põhjused: Õhku satuvad osooni lagundavad ained: Freoonid ehk Cfc ühendid ehk klorofluorosüsivesikud Lämmastikoksiidid Tagajärjed: Fotosünteesi aeglustumine, muutused taimede keemilises koostises ja kasvu pidurdumine Kahjustab inimeste imuunsüsteemi Mutatsioonide teke Abinõud: Freoonide tootmise ja kasutamise vähendamine Lämmastikväetiste kasutamise vähendamine ja ajastamine Prügikäitlemise tähtsus Globaalne soojenemine Kasvuhooneefektiks nimetatakse maapinnalähedase õhukihi soojenemist, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt (kasvuhoone) gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, CO2, CH4 jne, mis põhjustava dkasvuhooneefekti teket. Põhjused: Kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, näiteks kütuste põletamisel, metsade ulatusliku raie tulemusel. Tagajärjed: Kliima soojenemine Igijää sulamine Liigilise mitmekesisuse vähenemine
globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist kosmosesse, mistõttu osa soojuskiirgusest neeldub atmosfääris kasvuhoonegaaside toimel ja kiirgub maapinnale tagasi. Sellised gaasid on näiteks veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Kasvuhooneefektiks nimetataksegi soojuskiirguse peegeldumist maapinnale tagasi. Viimastel aastakümnetel on täheldatud kasvuhooneefekti suurenemist. See on eelkõige tingitud CO2 sisalduse suurenemisest atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Lisaks süsinikdioksiidile tõuseb atmosfääris aeglaselt ka metaani, dilämmastikoksiidi ja freoonide kontsentratsioon. Arvatakse, et see ongi põhjustanud
Õhus sisalduv süsihappegaas tekistab maal tekkinud soojuskiirguse levimist maailmaruumi. Nii meenutab õhus esinev süsihappegaas kasvuhooneklaasi, mis võimaldab päikeselt tuleval lühilainelisema päikesekiirguse jõudmist Maale, kuid Maalt pärinev pikalaineline kiirgus neeldub õhus olevas CO2-s. Selle tulemusena tõuseb aeglaselt Maa temperatuur ja muutub aeglaselt Maa kliimat(võivad sulada polaaralad ja tõuseb merepind). Nimetatud nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Süsihappegaasiga sarnaste omadustega on ka teisi gaase, mida kokku nimetatakse karvuhoonegaasideks. Need gaasid põhjustavadki kasvuhooneefekti. Nende gaaside tõttu õhus tõuseb Maa temperatuur. Kasuvhoone gaasideks on: · Süsihappegaa(CO2) eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel. · Metaan(CH4) eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiidid(NOx) eraldub auto heitgaasidest,
Nendest võib esile tuua toidu- ja veepuudust, elukeskkonna saastumist, happevihmasid, loodusvarade ammendumist, kasvuhooneefekti süvenemist ja osoonikihi hõrenemist. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. Üks osa Maalt lähtuvas soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Eesti ökoloogilised kitsaskohad on enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. 10. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb
Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ? Paksemad murenemiskoorikud on vihmametsades ja savannides. Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest ja sellest kui kaua on murenemine kestnud. 3) Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? Kasvuhoonefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 4) Euroopa kaart PILET 6 1) Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ? Ookeaniline maakoor uueneb aga mandriline mitte. Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem
umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks (joonis 2.1). Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes 10 km kõrgusele maapinnast) saab suurema osa oma soojusest aluspinnalt, kusjuures
Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne.Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll). Kasvuhooneefekti olemus. Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistab taimedest ja pinnasest lähtuvat pikalainelist soojuskiirgust ning selle tagajärjel õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb. Sellist nähtust nim kasvuhooneefektiks. Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga maapinnale 80%. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelistsoojuskiirust, mistõttu maa pind ei jahtu nii kiiresti ja suur osa soojust säilib. Kasvuhooneefekti tekitavadkasvuhoonegaasid: 1) veeaur 62% 2)süsihappegaas 22% 3) osoon 7% 4) metaan ja teised 0,3% Mis on hüdrosfäär?
Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet 59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? PILET nr 14 60. Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne? PILET nr 5 61. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? PILET nr 2 62. Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik? Kus piirkondades on levinud osooniaugud? 63. Mis põhjustab ulatuslike kõrg- ja madalrõhualade teket maakera eri piirkondades? 64. Kirjeldage õhuringlust ekvaatori ja 30º põhja- ja lõunalaiuse vahel. PILET nr 6 65. Milliste tegurite mõjul kujuneb Eesti kliima? 66. Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad? PILET nr 9 67. Kirjeldage ilma muutusi noore tsükloni üleminekul? 68
Uurin, mis põhjustab seda nähtust, kuidas seda vältida, ennetada ning millised võivad olla tagajärjed. Mis on kasvuhoonefekt? Õhus sisalduv CO2 täidab teatud ekraani ja filtri ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist. Analoogia tõttu CO2 ja kasvuhooneklaasi vahel nimetatakse nähtust kasvuhooneefektiks. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid
mille tulemusel lõppevad ressursid otsa. Jäätmeprobleemid, mis tekivad suure tootmise ja tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu on alguse saanud ka enamus teistest globaalsetest probleemidest, nagu näiteks nälg, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid (eesotsas saastatusega), vaesus ja ka loodusvarade
Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;
kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise
Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;
Maal on dünaamiline atmosfäär, mis koosneb 78 protsendist lämmastikust ja 21 protsendist hapnikust. Samuti on Maal kliimasüsteem. Mõlema käivitajateks on Päikeselt saabuv energia ja veega toimuv tsükkel vedelast gaasiliseks ja uuesti tagasi. Mõned gaasid, eelkõige veeaur, süsihappegaas ja metaan takistavad osaliselt pinnasoojusel kiirguda maailmaruumi ja hoiavad seetõttu planeedi pinna soojemana, kui ta oleks nende toimeta. Seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Lisaks peaks veel nimetama kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga osooni, mille õhukene kiht atmosfääri ülaosas kaitseb meid Päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase. Osa päikesekiirgusest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Teatud osa soojuslikust infrapunakiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad. Puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid palju suuremad kui niiskes troopikametsas. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4).
Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid. Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel. Muud kasvuhoonegaasid (nendest peab teadma vist ainult freoone ja metaani): · Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Erinevatest kohtadest võtsid setete proovid , määratakse nende absoluutne vanus. Vaadates kus ja millised settendited, kõik kokku pandud rekonstruktsiioonile määrati kuidas kontinendid oli omavahel paiganud ja millised oli jääajad. On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 19. Kasvuhooneefekti põhjused, kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Metaan, dilämmastikoksiid; freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur põhjustab 90%, teised gaasid tegelikult aitavad. Tagajärjed:
infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe pigem sellepärast, et õhk ei suuda tsirkuleerida ja seguneda jahedama välisõhuga. Atmosfääri kasvuhooneefekt toimib aga põhimõttel, et valguskiirgus pääseb atmosfääri gaasidest läbi, aga Maalt tagasi peegelduv infrapunakiirgus atmosfääris olevatest aktiivsetest gaasidest läbi ei pääs, mis tõttu temperatuur kasvab.
Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. Kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral
htm & http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/3maahoid/elutuba/3-3-7paev.htm - 29 - KASVUHOONEEFEKT Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist. Analoogia tõttu CO2 ja kasvuhooneklaasi vahel nimetatakse nähtust kasvuhooneefektiks. Selle efekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO2sisaldus kasvab. 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse.
alumistesse kihtidesse. Aeglustub ka orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Otseseks tulemuseks on: metsade ulatuslik hävimine- nt okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu. Kasvuhooneefekt. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. Nende hulka kuuluvad veeaur, CO2, metaan, N2O. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi- sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Viimastel aastatel on täheldatud kasvuhooneefekti suurenemist- see on eelkõige tingitud CO2 hulga suurenemisest atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Lisaks sellele tõuseb ka metaani, freoonide ja dilämmastioksiidi hulk. Metaan moodustud looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, seda eraldub ka soodes ja riisikasvandustes. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb põhiliselt mootorkütuste
viimaste aastate jooksul järjest suurenenud. Atmosfääris leiduv süsihappegaas takistab soojusvahetust, mis põhjustab liigset soojenemist päeval ning liigset jahtumist öösel. Kui süsihappegaasi hulk atmosfääris peaks tõusma, siis põhjustaks see ka Maa temperatuuri tõusu. Fossiilseid kütteaineid põletades paiskab inimene atmosfääri tohutul hulgal süsihappegaasi. CO2 moodustab maa kohal soojust hoidva kupli. Seda nähtust nimetavad teadlased kasvuhooneefektiks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC Lämmastikoksiid IKS astmel NOx Plii ja pliiühendid Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). VINGUGAAS CO: ... tekib siis kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust saab mõjutada aga umbes õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud) muidugi ka (suletud asendisse unustatud toore klapp) mängib oma osa. Suurenenud CO tekib kui tegemist on liiga rikka seguga.
annaabi.ee 
