3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II
Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_
VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8k
Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid
4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine 11) Cu(OH)2 kuumutamine 12) CaCO3 kuumutamine 1. süsinikdioksiid vääveltrioksiid dilämmastikoksiid dilämmastikpentaoksiid tetrafosfordekaoksiid ränidioksiid dikloorheptaoksiid diboortrioksiid 2. Kaaliumoksiid kaltsiumoksiid allumiinium(III)oksiid rubiidiumoksiid magneesiumoksiid 3.
,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama
Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest.
Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga
Tööleht 1 Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1. CO2-süsinikdioksiis 2. N2O-dilämmastikoksiid 3. P4O10-tetrafosfordekaoksiid 4. Cl2O7-dikloorheptaoksiid 5. B2O3-dibroomtreoksiid 6. SO3-süsiniktrioksiid 7. N2O5-dilämmastikapentaoksiid 8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi!
Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina
ioonideks). Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga. Okiidide nimetamis viisid 1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid N2O dilämmastikoksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid
Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused
· Päikesekiirguse tugevnemine · Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust
tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Dilämmastikoksiid Fossiilsetest Muu kütteainetest 87% Väetised Energia tootmine
CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side
1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II
süsinikdioksiidi(CO2) saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, süsinikdioksiidid jahutavad seda. Teadusliku maailmapildi järgi on selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimese tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsastumisest, põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid CO2, metaan ja dilämmastikoksiid ning peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Aastatel 1906-2005 jooksul tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini. Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral. Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele?
Kasutamine: toodetakse lämmastik hapet, soodat , karbamiidi , lämmastikväetisi. 10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Lämmastikoksiidid N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas. Ta on ka neutraalne oksiid. Reageerib hapnikuga 2 NO2 + O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerib veega NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 NO2 on tugev oksüdeerija . Paljud ained tema atmosfääris süttivad ( väävel , fosfor jt ) Ammooniumsoolad
Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur, CO2, metaan ja dilämmastikoksiid. Kõige märgatavam roll selles protsessis on siiski süsihappegaasil. Üheks CO2 tekitajaks on laialdane fosiilsete kütuste põletamine. Fosiilsete kütuste asemele tuleb leida alternatiivseid energiallikaid. Palju tõotavad on tuule- ja päikese- energia, mida kasutatakse mingil määral juba praegu. Praegu on väljatöötamisel ka termotuuma elektrijaamad, mis juhul kui need hakkaksid efektiivselt tööle võiksid energia probleemi täielikult kaotada
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika
IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Happed. Tunnused: hapuka maitsega, vees hästi lahustuvad, vedelad või tahked ained, söövitavad, muudavad indikaatorite värvusi. Nt. H2, H2O, H2SO4- Liigitamine : Tugevad happed : H2SO4, HCl, HBr, HNO3, HI. Nõrgad happed : kõik teised.. Hapniku sisalduse abil : Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees ) Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel
nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga
Tänu suurtele leiutistele on inimeste elu muutunud lihtsamaks. Inimestele ei ole vaja teatud tegevuste jaoks enam palju energiat kulutatada ning asjad saavad aetud vaevata. Sisepõlemismootoriga ja suurte tehastega on saastatud õhku nii palju, et on tekkinud kliima soojenemine. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest , põllumajandusest ning karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas(CO²), metaan ning dilämmastikoksiid ja nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Kliima soojenemise tõttu on hakanud tõusma ka veetase maailmameres, sest jäämäed sulavad ning ka maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud 1906-2010 kuni 0.79ºC . Et luua uusi tehnoloogiaid ning neid rakendada on vaja ka ressursse. Uue tehnoloogiaga on suurenenud ka maavarade kasutamine, kasvanud on kütuste kasutamine, sest autosid on palju, kasvanud on kulla kaevandamine, sest tarnijaid on palju jne
· Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. 3. Positiivne kiirgusbilanss-aluspind kiirgab atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab (öösel) Negatiivne kiirgusbilanss-maalt kiirgab atmosfääri tagasi vähem soojuskiirgust kui maale jõuab (päeval) 4. Õhutsirkulatsiooni põhjused: · Õhurõhkude erinevus · Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotumine · Maakera pöörlemine 5
Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2
KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas (liigne co2 atmosfääris tõstab Maa temperatuuri); Metaan (eraldub riisipõldudelt, prügimägedelt, biopuhastitest); dilämmastikoksiid (lennukite heitgaasis); Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; troposfääri osoon; veeaur. 2.Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levialad. Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad. Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses
9. Kaitstavad loodusobjektid- Eesti 2004.aasta looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt(nn. Kasvuhoonegaasidelt) 11. Kasvuhoonegaasid- kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12. Keskkonnakaitse- rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13. Kõrbestumine- kõrbealade laieneminelooduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. 14
ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus on ka looduslikku lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresool. Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega: · troposfäär 9 - 16 km kõrgusel temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60 °C. · tropopaus (9-18 km). · stratosfäär ulatub 50 - 55 km kõrgusele,
Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteriaalsetest protsessidest;
Sisse mulda 7,4. Välja 9,1. sümbol kolmnurk 11,6 – 9,1 = 2,5 t C ha-1 a-1. Ökosüsteem on salvestaja (sisse läks rohkem kui välja). 5. Süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi emissioonid mullast olid 7 tonni, -25 kg ja 0 kg hektari kohta aastas. Kui suur on globaalse soojenemise potentsiaal GWP (global warming potential) CO2 ühikutes. Metaani GWP on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300. Vastus: Süsihappegaas = 7000kg ha-1 a-1 Metaan = -25 kg ha-1 a-1 Dilämmastikoksiid = 0 kg ha-1 a-1 GWP= 7000 -25*25= 7000-625= 6375 Ei kasutanud naerugaasi, sest dilämmastikoksiidi voog oli 0. 6. Makroelementide N ja P Ingestadi massisuhe (nt kg/kg) on optimaalsetes tingimustes kasvava arukase jaoks N:P 100: 13 Kui lehe N% on 3,10%, kui suur on P optimaalse N:P korral? 0,13 Kui N%= 2,06 ja P%=0,20, kas N:P on optimaalne? Ei ole, sest 0,097 on väiksem kui 0,13 Vastus: N% = 3,10 N=100 P%= ? 0,13*3,1= 0,403 P= 13/100 = 0,13 P optimaalne=0,20/2,06=0,097 7
ta on keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) Reageerib lämmastik hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega
happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi: CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas) NO - lämmastikoksiid N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas AMFOTEERSUS - Ühendi võime reageerida nii hapete kui ka alustega Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer N:+7 / 2 ) 5 )
järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2
looduskaitsemeetmeid Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. A looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan, dilämmastikoksiid jt. Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks Kõrbestumine Kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse(metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis,- võ mhaaharimisvõtted) tagajärjel
atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Neid on palju erinevaid. Kasvuhoonegaasid satuvad atmosfääri inimtegevuse tagajärjel, nt. tööstused, metsaraie, energiatootmine, jäätme- ja põllumajandus. Süsihappegaas kogudes soojust ning hoides Maad elukõlbulikunavõib tekitada ka liigse soojuse, mis hoopis tõstab atmosfääris tempretatuuri. Looduses tekib vähesel määral metaani, kuid eraldub ka riisipõldudelt, biopuhastitest ja jäätmejaamadest õhku. Ka lennukitelt pärinev heitgaas dilämmastikoksiid on kliima soojenemisele suur tegur. Kliima soojenemist mõjutavate tegurite tagajärjel taimed ja loomad ei suuda kohastuda vastavalt, muutuvad paljude liikide levialad, osasis liike võib tabada häving, vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, laienevad kõrbeekvaatori ümbruses. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua ka üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Meil Eestis
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt
Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine Kasvuhoonegaasid: 1) Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna 2) Metaan- tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt 3) Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest 4) Kloororgaanilised ühendid e freoonid 5) Troposfääri osoon 6) veeaur
Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist kosmosesse, mistõttu osa soojuskiirgusest neeldub atmosfääris kasvuhoonegaaside toimel ja kiirgub maapinnale tagasi. Sellised gaasid on näiteks veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Kasvuhooneefektiks nimetataksegi soojuskiirguse peegeldumist maapinnale tagasi. Viimastel aastakümnetel on täheldatud kasvuhooneefekti suurenemist. See on eelkõige tingitud CO2 sisalduse suurenemisest atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Lisaks süsinikdioksiidile tõuseb atmosfääris aeglaselt ka metaani, dilämmastikoksiidi ja freoonide kontsentratsioon. Arvatakse, et see ongi põhjustanud
ammooniumkloriidi kuumutamisel tekivad ammoniaak ja vesinikkloriid. NH3Cl(t) -> NH3(g) + HCl (g) Lämmastiku hapnikuühendeid Lämmastikuoksiid NO on värvuseta mürgine gaas,mis vees praktiliselt ei lahustu ega veega ei reageeri 2NO+O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid NO2 on punakaspruuni värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV . Reageerimisel veega moodustav ta kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2 Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi.
kõrguselt ning küündib 50 km kõrguseni merepinnast ● osoonikiht – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta
kasvamas. Usume, et see paneb tugeva aluse vastavale nõudlustrendile. Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse vähene ent järjekindel tõus õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit. Nende hulka kuulub näiteks metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka prügimägedelt ja biopuhastitest. Lisanduvad veel (lennukite heitgaasidest pärinev) dilämmastikoksiid, veeaur jt. Kõige enam koondavat aga soojust kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et
taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Tähtamad ühendid: N O - dilämmastikoksiid (naerugaas) 2 NO lämmastikoksiid NO2 lämmastikdioksiid; Ammoniaak NH3 ; Lämmastikhape NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides,
Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. Dilämmastikoksiid Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6%-le. Dilämmastikoksiidi sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas
Pakendivaba kaup peab olema odavam kui pakendamata. Puudus ebamugav, saad kõike selverist vm poest aga pakendivabast poest ei pruugi kõike saada seega peab käima kahes kohas ja mõne jaoks tüütu. Pakenditele kallid pandid. Kehtestada piirmäärad, mille ületamisel on trahv/maks. Turumaks kõrgemaks 3. Kokkuleppeline/teavitus meede- võistlused/kampaaniad koolides KHG: süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O, fluoreeritud gaasid (HFCS, PFCS, SF6). RESSURSIÖKONOOMIKA LOENG Taastumatu (inimesele hoomataval ajal ei taastu) mitte taaskasutatav- fossiilsed kütused Taastumatu taaskasutatav- metallid Taastuv (mõistlikkuse piires kasutades ei saa otsa) loodusvara- põhjavesi, puit, turvas, päikeseenergia, tuul Ökosüsteemi teenused- veekogudes ujumas käimine, puhkeväärtus puhkekohas, puhas õhk 1. Raha ajaväärtus- 1 euro on täna rohkem väärt kui tulevikus 2
maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Kohvi ja tee vabastamine 2 mg/kg röstitud kofeiinist või mõrudest ja kohvis, ärritavatest ainetest 5 mg/kg tees Dilämmastikoksiid Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 Etanool Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 Etüülatsetaat Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik
annaabi.ee 
