Keeduklaasis segatakse 100 ml vett, 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. 5 Vajadusel kristallitakse ümber veest. 4 T. Kanger, M. Laasik. 2009. Orgaanilise keemia praktikum : laboratoorsed tööd I. Täeindatud ja parandatud trükk. TTÜ Kirjastus 5 T. Kanger, M. Laasik. 2009. Orgaanilise keemia praktikum : laboratoorsed tööd I. Täeindatud ja parandatud trükk. TTÜ Kirjastus 2. PRAKTILINE OSA 2.1. Reaktsioonivõrrandid 2.1.1.Aniliini süntees NO 2 NH2 HCl
poleks juhtunud, oleksin pidanud uuesti sünteesi alustama. Sünteesi lõpus pesemine oli üsna keeruline kuna produkt ei tahtnud kolvist kergelt välja tulla. Arvan, et sain tööga üpris hästi hakkama kuna saadud tulemused on literatuursest üle 80%. Siiski olen veendunud, et oleks saanud veel paremini ja hoolikamalt teha. Kasutatud kirjandus: · ,,Orgaanilise keemia prakitum. Laboratoorsed tööd I" T. Kanger, M. Laasik, TTÜ Kirjastus, 2009 · ,,Orgaanilse keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid." M. Lopp, TTÜ Kirjastus, 2009 · Orgaaniline keemia I loengukonspekt, M. Lopp, 2000 · Orgaaniline keemia II loengukonspekt, M. Lopp 2002 · Orgaaniline keemia II loenguslaidid, T. Kanger · Internet Ainete füüsikalised omadused Molekul Tihedus
(nt 5a haigusevaba elulemus). KASUTATUD KIRJANDUS · Padrik, P., Everaus, H. (2013). Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. · Parm, Ü., Vahtramäe, A. Kasvajad. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. http://kasvajatepatoloogia.weebly.com/53-kasvajate-levimine-ja-retsidiveerumine.html (18.12.2015). · Raukas, M., Kanger, M. (2013). Jäsemeluude metastaaside käsitlus. Eesti Arst, 92(9), 509515. · Sinisalu, V., Tomberg, T. (2012). Metastaas ajus söögitoruvähi esmase kliinilise avaldusena. Eesti Arst, 91(5), 248250. Lõpplehe foto: Rinnavähi varajase avastamise kampaania plakat. http:// designtaxi.com/news/366962/A-Dated-Breast-Cancer-Awareness-Ad-Campaign-Teaches-You-To-Know-Your-Lemons/faq KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE
saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%. Saagis kirjanduslikust: 21,3%. Nii väikse saagise põhjuseks võib olla see, et kogusin veeauru destillatsioonil reageerimata ühendeid liiga palju ja väljuma hakkas ka sünteesitud aine. 3. Kokkuvõte. Töö eesmärk oli teha kaheastmeline süntees. Kasutasin hüdroksüülrühma asendamist halogeeniga ning tegin Grignardi reaktiivi. 4. Kasutatud kirjandus Kanger, T., Laasik, M.Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. 2009
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmas...
jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/3.html 5. Hare, R. (1996). Psychopathy and Antisocial Personality Disorder: A Case of Diagnostic Confusion. Külastatud 26. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychiatrictimes.com/dsm-iv/content/article/10168/54831 6. Jüriloo, A. Vägivaldse riski hindamine. Külastatud 26. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/attachments/031_001_VR_hindamine.pdf 7. Kanger, L. (2011). Psühhopaadi reedavad alateadlikud kõnemustrid. Külastatud 22. jaanuaril 2012.a. adressil http://teadus.err.ee/artikkel?id=5484&cat=1 8. Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond. (2009) Külastatud 22. jaanuaris 2012.a. adressil http://forte.delfi.ee/news/teadus/psuhhopaate-toodab-parilikkus-mitte- keskkond.d?id=24973017 9. Psychopathy. Külastatud 15. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychologytoday.com/basics/psychopathy 10. Ramsland, K. (2005)
atsetaniliidis. Atsetaniliid on valge kristalliline pulber, mille saagis on 72% teoreetilisest ehk 5,35 grammi. Produkt oli puhas ning ümberkristallimist mina ei teinud. p-Bromoatsetaniliidi saamiseks oli vaja ainete koguseid literatuursest allikast ümber arvutada. Saadud produkt oli samuti puhas ning ümberkristallimises ei vajanud. p- bromoatsetaniliidi saagis on 58,3% teoreetilisest. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kanger, T., Laasik, M. (2009). Laboratoorsed tööd I. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 84 lk. 2. Viirlaid, S., Panov, D. (1979). Orgaanilise keemia sünteesipraktikum. Tartu: TÜ Kirjastus. 3. Äädikhape ohutuskaart. (2014). [WWW] https://www.applichem.com/fileadmin/datenblaetter/A0820_et_EE.pdf 4. Aniliini ohutuskaart. (2001). [WWW] http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0011.HTM 5
Sünteesil kasutasin sünteesi- ja ümberkristallisatsiooni seadet ja lihtselstillatsiooni seadet. Süneesi käigus tomusid orgaaniliste ühendite oksüdeerimine ja esterdamine. Saagis on liigikaudu 93% literatuursest ja 65% teoreetilisest. Saadud produkti iseloomustasid kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. Produkt on värvitu. 4. Kasutatud kirjandus. 1) Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd 1. (Tõnis Kanger, Marju Laasik). 2) www.wikipedia.org 3) www.google.com 4) www.ximik.ru
Saagiseprotsent oli korralik 65% teoreetilisest, 92,9% literatuursest. Etüülbensoaati iseloomustas kõrge keemistemperatuur - 206-210 °C. 3. Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli kaheetapiline süntees, etüülbensoaadi süntees lähtudes bensoehappest, millega sain hakkama mõlemad reaktsioonid õnnestusid. Esimeses etapis oli küll küllaltki madal saagis, kuid teine etapp õnnestus hästi. 4. Kasutatud kirjandus Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd 1. (Tõnis Kanger, Marju Laasik). ChemExper Chemical Directory http://www.chemexper.com Chemical Book http://www.chemicalbook.com
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sü...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni a...
Esmalt atsetofenoon veevabast benseenist, äädikhappe anhüdriidist ja AlCl3 -st ja seejärel bensaalatsetofenoon atsetofenoonist, bensaldehüüdist, etanoolist ja NaOH-st. Süntees õnnestus ilma probleemideta ja töö eesmärk sai täidetud. Produktiks tuli kollakas-valge tahke aine, mille kaalutiseks oli 14,7g. Andmete töötlusel järeldus, et puhta aine saagis teoreetilisest on 67% ja literatuursest 95%. KASUTATUD KIRJANDUS Tõnis Kanger, Marju Laasik Orgaanilise keemia praktikum: laboratoorsed tööd I, TT Ü Kirjastus Tallinn 2009 Margus Lopp Orgaaniline keemia I Tallinn 2000 Margus Lopp Orgaaniline keemia II Tallinn 2002 http://www.chemicalbook.com/ProductIndex_EN.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
Tallinna Tehnikaülikool Dibensaalatsetooni süntees lähtudes atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel..............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa...............................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Mõtteharjutus „Millest võiksin kirjutada oma lõputöö?“ Kadri Oviir TEADUSTÖÖ ALUSED (SHZU.00.006) Juhendajad: Laur Kanger (PhD) Maria Murumaa-Mengel (MA) Tartu 2015 Teema valik Mina valisin enda uurimistöö teemaks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Võin kohe ära öelda, et kuna olen ise mõlema organisatsiooniga seotud, siis on minu arvamus nende suhtes kohati subjektiivne. Seetõttu kavatsen tugevasti toetuda faktidele ja püüan teadlikult iga mõtte selgelt ära argumenteerida.
põllumajanduslikust kasutusest välja tunduvalt enam maad kui seda on praegu või lähiaastateks prognoositud. See on paratamatu, kui arvestada meie haritava maa kvaliteeti ja põllumajanduse hetkeseisu. Joonis 7. Valla keskmine haritava maa boniteet hindepunktides. Figure 7. Mean soil fertility degree for arable land in parishes. Kasutatud kirjandus Eesti mullastik arvudes I – III 1974 - 1989 Järvan, U., Kanger, J., Kevvai, L., Sisask, M., Tüür, R., 1996. Eesti haritava maa agrokeemilise seisundi kujunemine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr. 187 , lk 15-27 Kask, R., 1975. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. – 358 lk Kask, R, 1996. Eesti mullad. - 239 lk Kitse, E., 1978., Mullavesi. – 142 lk Kõlli, R. ja Lemetti, I., 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad.,122 lk. Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia
erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A. Tehnogenne erosioon. http://www.pikk
http://www.fertilizer.org/ifa/publicat/html/pubman/introd11.htm 4. International Fertilizer Industry Association. Kodulehekülg. Vaadatud aadfessil www.fertilizer.org 5. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. 6. Jõustub uus mahepõllumajandusele viitav märk ja selle kasutamise kord. http://www.ceet.ee/index.phpy/z0zNEWSy255.html 7. Kaasik, A. et al. Orgaaniliste väetistega väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 28...31 8. Kanger, J. et al. Väetamise ABC. Vaadatud aadressil: http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/vaetaminepub/ 9. Kompostimisõpik. Vaadatud aadressil: http://www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/kompostointiopas/saasta_luontoa.htm 10. Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 11. Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 16...18 12. Kuldkepp, P
tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810
Terje Robal Akad.tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810
Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes, Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas- tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu-