PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTITEENINDUS KÄSUNDUSLEPING Referaat Pärnu 2009 1 Käsundusleping Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. · Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundiandja juhised
Töötaja hõlmatakse abisaajate hulka, kui isikul ei ole võimalik tulenevalt hetkeolukorrast inimesele hädavajaliku abi eest maksta ning seetõttu võib inimene jääda abita. Täiendavat sotsiaaltoetust on õigus taotleda isikul, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tallinn ja kelle tegelik elukoht on Tallinn või vältimatut sotsiaalabi saav isik. 1.3. Käesolev Leping sõlmitakse Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. 2. Käsundi täitmine 2.1. Käsundisaaja kohustub täitma Lepingu punktides 1.1. ja 1.2 sätestatud tingimustele vastavat Käsundit kuni 31. detsembrini 2014. a. Käsundisaaja kohustub täitma Lepingu punktides 1.1.1 ja 1.1.2 sätestatud tingimustele vastava Käsundi hiljemalt 31. detsembriks 2014. a. Käsundi täitmise aruande esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015. a. Aruanne peab sisaldama Käsundi täitmiseks tehtud tegevuste kirjeldust ja Käsundi täitmiseks tehtud kulutuste kuludokumentide koopiaid.
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja
(edaspidi: Teenused): (i) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]; (ii) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]. 1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või elektroonselt;
(edaspidi: Teenused): (i) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]; (ii) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]. 1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või elektroonselt;
Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kindla eesmärgi saavutamine kindlaks määratud töö tegemine Peamine on lõpptulemus Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). · tellitava teenuse sisu; · teenuse osutamine iseseisvalt (kokkuleppeliselt ka õigus kasutada käsundi täitmisel kolmandate isikute abi); · tasu maksmine (kokkuleppeliselt kas igakuise summana või ühekordse summana lepingu lõppedes); · teenuse perioodilise osutamisega seotud tähtajad; · leppetrahv lepinguliste kohustuste rikkumisel. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele
tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel. Lepingulises koostöös on kirjas see, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale ( VÕS§620, pt 35 ). Vastutus langeb käsundisaajale ja ta peab käituma käsundiandja varaga heaperemehelikult. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub
täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah, siis kui palju on juba tehtud ja paluda määratud tähtajaks üle anda ka tehtud osa. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata määratud tähtajaks, võib Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Seega, lepingu taganemisel Justiitsministeeriumil on õigus nõuda juba selleks ajaks tehtud töö. Asja tehioludest ei ole nähtav, kas Maire Kuusik tegi töö osaliselt või ei tõlkinud ühtegi lehekülge. Lähtudes VÕS § 628 lg 4 ettemaks on lepingutasu sees. Kui Maire Kuusik ei alustanud tööd teha või määratud tähtajaks ei teatanud sellest, et töö on tehtud osaliselt, siis millises ulatuses, või kui Maire
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 23. .Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 24.Kahju hüvitamise nõude esitamine Rahalise kohustuse puhul saab täitmist nõuda alati (VÕS § 108 lg 1). Rahalise kohustuse täitmine ei saa kunagi olla õiguslikus mõttes võimatu. Mitterahalise kohustuse täitmist saab nõuda juhul, kui • kohustuse täitmine ei ole võimatu; • kohustuse täitmine ei ole võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; • võlausaldaja ei saa mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletavat tulemust muust allikast;
3. Üürnikul ei lasu vastutust tekkinud puuduse või takistuse eest 4. Üürnikul ei lasu puuduse omal kulul kõrvaldamise kohustust 5. Üürileandja teab tekkinud puudusest 6. Üürileandja ei kõrvalda tekkinud puudust mõistliku aja jooksul Üürileandjal on õigus asendada puudusega üürilepingu esemeks olev asi puudusteta asjaga. Kui ta seda teeb mõistliku aja jooksul, siis ei ole üürnikul õigust nõuda puuduse kõrvaldamist. Üürnikul on võimalus esitada kahju hüvitamise nõude. Selle esitamise eelduseks on üürileandja poolne üürilepingu rikkumine. Üürnikul on üüri alandamise õigus. See tuleneb põhimõttest, mille kohaselt ei pea üürnik maksma ei üüri ega kandma kõrvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada üüritud asja. Üüri hoiustamise õigus s.t et üürnik ei tasu üürileandjale üüri, mille saamiseks üürileandja õigustatud oleks. Samas ei jäta üürnik üüri mitte maksmata, vaid
2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3. Maaklerileping.............................................................................................................15 2.7.4. Agendileping.................................................................................
1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 3. Kellil on õigus nõuda Priidult välja 20 000 krooni, kui tegemist käsunduslepinguga, millega käsundisaaja peab andma käsundiandjale kogu summa, mis ta on saanud. § 620. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel (1) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. (2) Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 4.Arvan et võib küll keelduda, kui asi ei vasta kokkulepitud tingimustele ja ostja ei
võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74) · varalise vastutuse kokkulepe (§ 75) · vastutus kolmandate isikute ees (§ 76) Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks: · koos saladuse hoidmise kohustusega töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppemist säilib kohustus põhjendatud ulatuses; · koos konkurentsipiirangu kokkuleppega selles määratakse kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi kohaldatakse, samuti leppetrahvi suurus; · tööle mitteilmumine või töölt lahkumine leppetrahvi saab kohaldada, kui töölepingu
1. Töötasu alandamise erisus (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju
Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u
frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on üks olulisemaid teenuse osutamise lepinguid. Teenuse osutamise lepingud võib jagada kaheks olenevalt sellest, kas teenuse osutaja on kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse või üksnes tegutsema teatud eesmärgi saavutamise nimel, võlgnemata seejuures tulemuse saavutamist. Käsundusleping kuulub viimaste hulka. Käsunduslepingule iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus
Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping Antud osas võlaseaduslepingust käsitletakse järgnevaid lepinguid: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakkettreisileping, hoiuleping ja komisjonileping. Lisaks sellele on ka peatükk maksekäsundi ja arveldamise kohta. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
süüdi. 1. Töötasu alandamise erisus (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja
õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. 1. Töötasu alandamise erisus (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise
Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud
..., asukohaga...................), mida esindab juhatuse liige ........................ (edaspidi Käsundiandja) ja ................/Agendi nimi/................. (registrikoodiga/isikukoodiga.............., asukohaga/ aadressiga..............), mida esindab juhatuse liige (kui tegemist on juriidilise isikuga) .............. (edaspidi Agent), (edaspidi nimetatud ka eraldi Pool või ühiselt Pooled) sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED Lepinguga annab Käsundiandja õiguse ning Agent võtab kohustuse vahendada kolmandatele isikutele (edaspidi klient) lepinguid Käsundiandja pakutavate kaupade ja teenuste (edaspidi nimetatud Kaubad) müügiks või kasutusele andmiseks. Kaupade loetelu ning muud iseärasused võivad pooled leppida kokku Lepingu lisana. 2. LEPINGU TÄHTAEG Leping jõustub alates selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning on kehtiv .........aastat. 3. AGENDI ÜLESANDED 3.1
Tüüptingimused võivad olla kas eraldi lepingu osana või põhilepingu lisana. Tavaliselt on tüüpleping tühine siis, kui ta on tarbijat ebamõistlikulst karistav . Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter, siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks. 13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil. Vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja), teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija
tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal). Töösuhteid iseloomustab alluvussuhe: tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi, töötaja allub tööandja juhtimisele, kontrollile ning kehtestatud reeglistikule, tööandja määrab üldjuhul töö tegemise koha ja aja. Teenuste osutamise lepingud, sätestatud VÕS §619-702 (esineb töölepinguga sarnaseid ja erinevaid jooni). Käsundusleping §619: üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Erinevalt töötajast ei pea käsundisaaja käsundit täitma isiklikult, ta ei allu käsundiandja töökorraldustele. Käsundiandja on huvitatud vaid käsundi täitmise tulemusest, tegevuse aeg, koht ega viis pole oluline.
täitmisest 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust/öelda leping üles 5) alandada hinda 6) nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivtamise korral Võlausaldaja võib kohsutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest/lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest/lepingust ei tulene teisiti. 19. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlausaldaja võib koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kui võlgnik on
privaatautonoomia Eraõigus isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted (tahtevabadus) § 619. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reeglina ei saa kahepoolset suhet/lepingut kuidagi vaidlustada, tühistada vms kolmas isik. Erandeid on, aga üldiselt mitte. Kellegi sundravile (või vangi) saatmine on avalik õigusliku võimu realiseerimine. Tema hoidmine mingis raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada
tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana. Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole. Tööandjal on õigus maksta lisaks Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse lõpus või perioodiliselt. Eeldus isiklik töö. Oluline on protsess 1,25-kordse töötasuga; Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2- kordselt; Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
