Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p. Kr.) on arheoloogid dateerinud ühe germaanlaste asumisalast turbasoost leitud 14-aastase tütarlapse kasuka, mis oli õmmeldud neljast kitsenahast ja mille kraelõige meenutas nüüdisaja kasukaid. Karusnahkade ulatuslik kasutamine Kesk- ja Põhja- Euroopas nõudis vaieldamatult juba varakult erialameistrite- köösnerite- töölerakendamist. Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand Naistemantleid ja -kasukaid on Tallinnas valmistatud hiljemalt 14. sajandil, Lääne- Euroopas varem. Jõuka eestlanna talverõivaks oli valge parknahast, sissepoole pööratud karvapoolega lambanahkne kasukas, mille lõige jäljendas algselt oma kihelkonna pikk-kuube. Tal puudus
määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad väljaspool. Ka mehed kannavad põhjapõdra nahast jalanõusid. Traditsiooniline manside riietus Manside kasukas Manside probleemid Keelemõrv, naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond, takistavad põliselanikke õigusi. Keelevahetus, osad mansid on
jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külmas Siberis elasid olid põlisrahvad ehk nad kandsid erinevaid loomanahku ja kasukaid. Eriti põlisrahvaste naistel mängis suurt rolli grimm, sest nendel naistel oli näo peal erinevad maalingud ja märgid. Nika ise kandis ka erinevaid loomakasukaid, mida ta enamasti oli ise püüdnud. Tegelaste kehad ja soengud olid enamasti tavalised ehk mingeid nende kohapealt ei tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva pähkel polnud just kõige helgema peaga, kuid see eest teadis mees väga palju huvitavaid ning olulisi asju
üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid. Kogu maailma kõrbetes elab kokku üle 1 miljardi inimese. Kõrberiigid on Mehhiko, Alzeeria, Liibüa, Sudaan, Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan. 3 Erinevate kõrberahvaste eluviisid Nomaadid Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna.
Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb. Otsib ka jäänuseid. Suvel ja sügisel sööb ka puuvilju ja marju (eriti murakaid). Ülejääke võib ta ka koguda, et siis hiljem süüa. Rebaste vaenlased Rebane ei ole Eestis looduskaitse alla seega on rebasel vandlasi ka peale loomade. Rebaste vaendlasteks Eestis on marutaud ja inimene. Inimesed peavad metsas rebastele jahti ning harrastavad kauneid rebase naha kasukaid ja aksessuaare. 4 Kasutatud kirjandus 1. Eesti elusloodus, Tallinn, Varrak, 2005, lk 281-282 2. www.looduspilt.ee 5
Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid rohelisest või punasest kalevist lõhandikulapid ehk raiused. Talvel kanti Tarvastus valget puusadega lambanahkset kasukat, mis oli kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Tarvastus olid nagu Paistuski isesuguseks naise ilu tunnuseks ülijämedad sääred. Seepärast kooti sukasäärele sisse lai tumesinisest, punasest, rohelisest ja valgest korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel
nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Kasutatud kirjandus: et.wikipedia.org Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa Laste Atlas www.miksike.ee
Nagu eelmainitud sai, siis väga paljud inimesed just tarbivad pigem margi, kui kavliteedi järgi. Ka kipub tekkima inimesi, kes hindavad teisi just firmade järgi, mida teine kannab, ntks kui ikka Versace pükse jalas ei ole, siis nagu inimene vist polegi. Arusaada juu, et tegemist on tegelikult suure lollusega aga see on ainult pisike osa üksteise massilise ületrumpamise hulgas. Eelnenule lisaks ostetakse meeletult suuri maju, kalleid kasukaid ja muid esemeid millel praktiline väärtus põhimõtteliselt puudub. Asjadel välja nägemine polegi vist enam kõige tähtsam vaid just hinnalipik selle küljes. Tahtmine on rohkem näidata asja hinda, kui seda asja ise. Lai arvamus on vist, kui mitte otseselt siis vähemalt alateadvuses, et väljapaistev asi viitab väljapaistvale inimesele. Kui enamasti inimesed kulutavad raha, mida nad kulutada ei saa, siis on ka inimesi kelle jaoks
aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks "kott, mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad-kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski ka moodne naine mitte. Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et
ja/või laupäeva öösiti külas. Kes saab seda nii intiimset asja nüüd enam tagantjärele kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli, kuidüldiselt mitte. Ehalkäimine oli kombeks kõikjal, üle kogu Eestimaa. Tüdrukud läsid juba maarjapäevast alates välja magama. Et siis veel küllaltki külm oli, tõid poisid neile kasukaid ja sellest peale algas ka ehalkäimine. Et saada õigust ehal käia, selleks pidi poiss olema leeris käinud. Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse. Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga
kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist
Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C.Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga
Karusnahkade vastasus on kujunenud üheks Stella firmamärgiks. See pole aga pelk imago, vaid lapsepõlvest saati sisse kasvatatud ja kasvanud tõekspidamine. Stella on olnud eluaegne taimetoitlane ning oma emalt on naine pärinud ka soovi võidelda loomade eetilise kohtlemise eest. Nii, ja nüüd sa kindlasti küsid, et kas see pole silmakirjalik, kui keegi väidab ennast loomade õiguste eest võitlevat ning samal ajal disainib ja toodab nahast saapaid, kingi, kotte ja kasukaid? Aga Stella ei teegi seda (lisaks karusnahale ja naturaalsele nahale ei kasuta Stella oma loomingus ka siidi ja lambavilla). Kuigi tema looming on lisaks heale disainile tuntud eelkõige just kõrge kvaliteedi poolest, pole vastupidavuse taga mitte looma- ja naturaalne nahk, vaid kunstlikud materjalid. Stella looming on heaks näiteks sellest, et kunstnahk ei pea välja nägema "kunstlik" ja vastu pidama ainult esimese vihmasajuni, vaid et tänapäeval on võimalik toota kvaliteetset ja
Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud. Tegelikult käib võitlus looduskaitsjate ja vaalapüüdjate ja -töösturite vahel edasi. Loivalised (hülged, merilõvid) Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk. Nüüd on Läänemeres kõik hülged kaitse all. Kuid näiteks Kanada rannavetes püütakse hülgeid siiani nende väärtusliku naha pärast. Mereorganismide kultiveerimine · Vetikakasvatus (Laminaria) · Austrikasvatus · Pärlikasvatus · Krevetikasvatus 7 · Kalade kasvatamine meres sumpades 8
Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Kõrgrõhkkonnale on iseloomulik pilvitu taevas ning seetõttu on ööpäevane temperatuuri amplituud suur - üle paarikümne kraadi. Päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel aga kiirgub suur osa kogunenud soojusest maailmaruumi, sest pole pilvil, mis seda takistaksid. Seetõttu kannavad kõrbeelanikud mitmel pool kasukaid: loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel aga ülemäärase jahtumise vastu. Suur temperatuuri amplituud mõjutab tugevasti kivimeid, kokku tõmbudes ja jälle paisudes murenevad nad suhteliselt kiiresti. Pinnavormide kulumist soodustavad ka tuuled, mis peent murendmaterjali endaga kaasas kannavad ja maapinna ebatasasusi peente kivimiosakeste ja liivaga ümaramaks lihvivad. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm
Üks aaker suutis toota 11 000kg küllalt perele ning jäi ka üle, et toita mõningaid sigu. Lisaks kartulitele kasvatati tomateid, kõrvitsaid, ube ja kabatsoke ning muid köögivilju mis rikastasid eurooplaste dieeti. Lisaks toidule ujus Euroopasse sisse ka palju muud. Uued kolooniad ei taotlenud ainult kulda ja hõbedat vaid ka muid Uue Maailma ressursse. Kaubalaevad olid täis puidust katusesindleid, laevapuitu, kanepi köit, tõrva ja tärpentiini, kasukaid, värve nagu näiteks indigo, toodi ka punast Brasiilia puitu, kuivatatud kala, linaseemneõli, takku ja paljuid muid toormaterjale, et toita Euroopa kasvavat industriaalset majandust ja et varustada eurooplasi kaupadega, et kaubelda India ja Hiinaga. Maadeavastajad, uurimisreisijad ja maaomanikest aadlid asendusid kiirelt tootjate ja kaupmeestega uue Euroopa eliidiga. Vahepeal leidis Euroopa koha kuhu "visata" oma dissidendid,
ehitamise, kus toimub söötade valmistamine regioonis asuvatele farmidele. Söödaköökide ümbruses elavatel talunikelhuvilistel on vajalik välja ehitada farm, tuua sisse loomad ja alustada tööd. Soodustavaks teguriks on asjaolu, et vabariigi valitsusel on kujunemas positiivne seisukoht karusloomakasvatuse kui ühe alternatiivi suhtes põllumajanduses. Karusloomakasvatuse eesmärgiks on toota karusnahku. Viimastest valmistatakse peale parkimist kasukaid, kraesid, mütse jm., mida saab talvel külma kaitseks kasutada. Karusnaha väärtus sõltub aastaajast, kõige väärtuslikumad on karusnahad tavaliselt talvel. Karja kujundamiseks on vaja valida põhikarja isas- ja emasloomad, järglasi saadakse üks kord aastas. Ajalooliselt väljakujunenud kogemuse alusel kasvatatakse karusloomi puurides. Loomade puuris pidamisel on vaja anda neile vajalikus koguses täisväärtuslikku sööta, juua, jälgida hoolikalt puuride puhtust
Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani ja teiste metallide kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest. Suurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamisteks loomadeks inimestel on kaamlid, kellest nad saavad kõike eluks vajalikku. Kõrbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga.
Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt Puuvillane riie ilmus Prantsusmaale alles XII sajandil ning jäi veel pikaks ajaks luksuskaubaks. Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle, selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Viimaste poolest oli eriti rikas Venemaa, kus bojaarid kandsid veel XVII sajandil maaniulatuvate käistega kasukaid. XIII saj. algul tulid tarvitusele Hiinast pärinevad nööbid ja naisterõivaid hakati kaunistama pitsidega. Taskurätikud olid suureks harulduseks: kui Richard II need XIV saj. lõpul Inglismaale tõi, peeti teda seepärast naiselike kommete austajaks. Ka meeste pikki juukseid peeti veel XI sajandil liig naiselikuks ning enamasti kanti kõrvalesta kõrguselt lõigatud soengut. Keskaja inimesed hoolitsesid ka oma puhtuse eest. Mõnel lossil oli köögi kõrval eriline ruum,
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2
kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas hakati naistemantleid ja -kasukaid valmistama hiljemalt 14. sajandil. Ka talurahva seas oli lambanahkne kasukas tarvilik riideese. [1] Nõudlus karusnaha järele oli suurim 18.-19. sajandil, mil toimus Euroopas üldine kliimajahenemine. Seda ajastut on nimetatud ka väikeseks jääajaks, mis põhjustas muuhulgas karusnahkade impordi kasvu. Põhiliseks kaubaartikliks olid Ameerika mandrilt pärit kopranahad, mida veeti sisse sadades tuhandetes, tekitades kobraste arvukuse massilise vähenemise ja mitmel pool ka väljasuremise
metmuseum.org/toah/hd/poir/hd_poir.htm 5 naised Inglismaal hääletusõiguse, millega seoses muutusid naised iseseisvamaks ning pöörasid rohkem tähelepanu moele. Paljusid spordirõivaid, nagu näiteks sviitreid ja seelikuid hakati kandma igapäevaselt. Naised eelistasid ka aktiivsemat eluviisi ning hoolitsesid rohkem oma keha ning tervise eest3. Terve aastakümne vältel kasutati palju karusnahka, millega kaunistati nii kübaraid, kotte, kasukaid, suvekleite ning isegi ööriideid. Kasuka ülevalpool vöökohta kaunistades jäeti alumine osa lihtsaks4(vt joonis 3 ja lisa 2). Hoo sai sisse ka Chanel, kelle idee baasil hakkas kogu moe tuum lihtsuse ümber tiirlema. Moes olid uhked kübarad, mis tihtipeale katsid ka veidi naise nägu. Need kaunistati erinevate paelte, lipsude, sulgede ning lilledega (vt joonis 4). Joonis 3. Karvast detailiga sall Joonis 4. Karvast detailidega kübarad 1910
Soome. Aliide ja Zara sõid seakõrvu, kurke ja tomateid. Zara kukutas hapukoorega kausi maha ja ehmus. Ta käed värisesid kontrollimatult. Aliide küsis jälle mehest- palju mehel raha on? Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja. Ta rääkis et käis koos Pasaga Kanadas puhkusel ja sõitsid seal koguaeg musta autoga ja Zara kandis koguaeg erinevaid kasukaid. Aliide jättis nüüdseks Zara rahule. 1991 Berliin Zara ärkas ukse kõrval madratsil. Teiselpool ust oli Pasa ja Lavrenti. Vartsi pidi saabuma esimene klient. Lavrenti vestis puust tüdrukutele harjutamise vahendeid. Zara ei saanud eelmisel õhtul hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas. Pasa rääkis Lavrentile oma suurtest plaanidest
väljasund. Küla maad olid jagatud ribadena (nöörimaa), et maade kasutamine oleks õiglane. Terve küla pidi seega kasvatama ka sama saadust samal põllul. 19. Saj säilis ribasüsteem, see lõppes talude välja ostmise ajal. (Talude krunti ajamine – iga talu juurde tehti maatükid.) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid. Riigimaksud, mida kogusid ja andsid edasi mõisnikud. Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust
põhjapõdranahkade vastu. Juba mitu sajandit tagasi vahetasid handid kanepist või villast, hiljem ka puuvillast riiet ka tatari ja vene kaupmeestelt. Tänapäeval kasutavad handid nii traditsioonilisi kui ka ostetud või nende eeskujul valmistatud rõivaid ning viimaseid rohkem kui traditsioonilisi rõivaid. Traditsioonilistest rõivastest kannavad naised kleite, rüüsid, kalevikuubesid, 6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud
annaabi.ee 
