Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks)
seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega ,,Kassari neiu" (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist. Too teenis Paul Raua ateljee naabruses koduailisena ja oli kahekümnendate algusaastail tema lähedane sõber. Pilte ,,Lilleniit" ,,Ema käistega ja kirjatud tanuga" ,,Magav koer" ,,Mees soldatiriietuses" ,,Naise portree" ,,Etüüd kasega" talumaastik ,,Taluõu päikesepaistes" ,,Poolakt"
pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini. Kukeseen sisaldab vett (91-93% kaalust), valke (2,5% - seeduvad inimeses 70...80% ulatuses), süsivesikuid glükogeen ja trehaloos (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, vitamiine D ja B (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100g kukeseentes 30 kilokalorit. Pilvik Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübara läbimõõt on 5...10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid:
Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb
Rander Süld Sisukord Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid Õnnetuse vältimine Vastutus Võrkdiagramm Kokkuvõte Lisaküsimused Kasutatud kirjandus............................................................... ..................... Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Kolmvere külas Võrumaal OÜ TALU farmis juhtus 12.09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega. Jaan Kask lõikas Oru talu farmi koplis sööta lahti, kui teda ründas pull. Esmalt sai töötaja pullilt löögi peaga vastu selga, mille tagajärjel ta kukkus pikali. Seejärel viskas pull teda mõned korrad nudistatud sarvedega õhku. Vahepealseid sündmusi kannatanu ei mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda. Õnnetus juhtus, sest loomi ei oldud sööda lahtilõikamise ajaks lauta kinni pandud.
Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
Anatoli Norman. · Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut. · 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznaja jaamas Andres Tarand, hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik. · 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos Mati Kasega valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa". · 1971-72 talvitus Molodjoznaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul. · 1971-72 ja 1982-84 talvitus roomikmasinate mehhaanik-juhina Molodjoznaja ning Novolazarevskaja jaamades Ivan Zevnerov. · 1971-72 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes Enderby ja Mac Robertsoni maa piirkonnas Jüri Martin.
Virve Hinnov, ,,Paul Raud", kirjastus Kunst, Tallinn 1966 Lisad LISA 1 ,,Ema käistega ja kirjatud tanuga" LISA 2 ,,Lilleniit" 1906-1911 õli LISA 3 ,,Magav koer" etüüd kompositsioonile ,,Kalevipoeg ema otsimas" 1910 õli LISA 4 ,,Mees soldatiriietuses" 1910 õli LISA 5 ,,Naise portree" 1911 õli LISA 6 ,,Etüüd kasega" 1895-1901 LISA 7 ,,Poolakt" 1911 LISA 8 talumaastik ,,Taluõu päikesepaistes" 1896-1897 õli
Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud, mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast
d) lammimetsad Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks? a) kollariisikas b) hallipiimane riisikas c) kuuseriisikas d) väävelriisikas Millised järgnevatest seentest on mürgised? a) väävelheinik b) kuuse-käbikõrges c) valge heinik d) harilik metskõrges Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust? a) rõngata kärbseseen b) roheline kärbseseen c) pisarhebel d) siid-narmasnutt "Kasega seotud seened"- Kadi Kard 1. Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened? a) 70% b) 80% c) 90% d) 95% 2. Millist puuseent on kasutatud ravimteena kõhuhädade korral? a) Kase-hammaslehik b) Must taelik c) Tuletael d) Must pässik 3. Mis on pruuni- ja valgemädaniku erinevused? a) Valgemädanik lagundab ligniini; pruunmädanik tselluloosi ja hemitselluloosi b) Pruunmädanik lagundab ligniini; valgemädanik tseuloosi ja hemitselluloosi
kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud õhusaaste tulemusena on viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia linnades. Sagedasemad allergeenid: · Lepp Lepp kasvab enamasti metsaservas või oja ääres. Peamine õitseperiood on veebruar ja märts, kusjuures õietolm vabaneb juba ca 10ºC õhutemperatuuri juures. Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna
ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega. Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie. 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit. Istanduste eeliseks on: väike ruumi nõudlikkus (80 000 ha suurusest
Herilase värvid peaksid hoiatama, aga nt teetööde kollamusta märgi taustal täielik varjevärvus. Olukorrad, kus organism ise oma varjevärvust muuta saab, nt ritsikas, kes suvel mitu korda kestub – kevadel hästi helerohelised, sügisel pigem kollakaspruunikad. Varjevärvust suurendab mustri ebaühtlus, liigendatus – igasugune liigendatud muster muudab ähmaseks looma keha piirid => kiskjal või röövloomal on palju raskem märgata. Liblikas pruunvalge-kirivaksik, kelle värvus on kasega väga sarnane ning ka tema elutsükkel on kasega seotud. Väga detailsed sarnasused on liikidel, kes on väga staatilise eluviisiga, väga kindla kohaga seotud. Nt lehtritsikad väga detailselt lehe moodi, muidu taimtoidulised, aga kohati hammustavad üksteist, kuna ei tunne ära. Leht- ja raagritsikatel ka liikumismaneerid, mis on lehe või oksa tuules liikumisega sarnased. Kaugelt vaatamisel on oluline pigem värvus või muster, lähedalt vaatamisel aga just detailsus, detailne jäljendus.
Männikute keskmine vanus on 72 aastat ja hektaritagavara 243 m3. Maksimaalselt võib männik Eestis saavutada kuni 40 meetrise kõrguse ja hektaritagavara võib ületada 600 m3 piiri. Eestis kasvavad männikud peaaegu kõikjal, kuid valdavad on nad väheviljakates kuivades (nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord
Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv
intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel. Sügava juurestiku tõttu on tormikindel. Võib saada 300-400 a. vanaks . Raieküpsus saja aasta vanuselt. Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris
omast. Selleks et pääseda Mendashi maale, pidid inimesed lausuma loitsusõnad jõele, nii nagu Mendashi abiellumisest jutustavas loos mõrsjaks valitud tüdruk tegi: Ta voolis tüki lepapuu korpa ja istus vee äärde, lepapuud ta pures, lepa koort ta pures, lepavett ta pritsis jõkke ja laulis: kuiva, kuiva, Mendashjõgi, kopsud - sinu lained, maksad - sinu kivid, verine jõgi 12 Lepapuu kasutust seletab asjaolu, et lepp koos kasega on saamide jaoks maagilised puud. Lepakoore keedist kasutati paljudes rituaalides. Shamaanitrummi valmistamisel pritsiti sellele punast värvi, mis oli valmistatud purustatud ja keedetud lepakoorest. Materjal, milles esineb põhjapõder-mehe kuju, annab kinnitust algselt jahipidamisele ja alles hiljem põhjapõdrakasvatusele pühendunud rahva mütoloogilisest maailmavaatest. Keeldu, mille Mendash esitas oma naisele, võime vaadelda kui jahipidamise muutumist tabuks
Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel
mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku. Kui kasejuured on kõdunenud, tungivad neid käike mööda sügavamale kuusejuured. Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja
· Elus ja eluta looduse tegurid Eluslooduse tegurid on: taimetoidulised loomad, teised taimed, kahjurputukad, inimtegevus. Elutalooduse tegurid on: valgus ja päikesekiirgus, niiskus, soojus, temperatuur, toitained mullas. 32.teab organismide kooselu vorme · Parsitism- haiguste teke · Parasiit- haigustekitaja · Peremees- parasiitide elupaik · Vaheperemees- vahendab parasiite · Sümbioos- näiteks kaseriisikas elab sümbioosis kasega, seen annab puule toitaineid ja puu annab seenele hapniku · Mükoriisa- õitsetaimede juurtega moodustavad seened mõlemale poolele kasuliku kooselu vormi · Konkurents- ehk olelusvõitlus, organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema · Koloonia- üht liiki organismide suur grupp · Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest · Kisklus- organismide vaheline võitlus · Kiskja- murrab teisi loomi
arukasenoorendikus jõudis lehevarisega mulda tagasi 47 kg ha-1 lämmastikku so. ca 30% puistu aastasest lämmastikuvajadusest). Arukask on võimeline kasvama ka üsna toitainetevaestel ja kuivadel muldadel, kus metsa mulda parandav toime ilmneb eriti selgelt. Üldtuntud on metsakasvatuslik soovitus kasvatada kuuske segus kasega, mis elimineerib kuusevarise negatiivse mõju, tagab parema huumusevormi moodustumise ning soodustab ühtlasi ka kuuse kasvu. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes võib kasvada arvukalt nitrofiilseid taimi
vanaisa(Mihkel_Tammik,Mart_Tammik). Võib muidugi küsida, kust näiteks peaksime teadma, et z-ks sobib nimelt Jaan_Tammik. Taolistele küsimustele vastuse leidmine on nimelt see, mis tegeliku tõestamise väga töömahukaks muudab. Üldiselt ei ole olemas muud töökindlat varianti, kui kõigi võimaluste mehaaniline järeleproovimine, st kuni tulemus käes pole, tuleb katseliselt asendada z-i nii Mihkel, Mart, Jaan, Leena, Maia Tammiku kui ka Ants Kasega. 1.6.2 Tuumajaama kontrollsüsteem Võtame teiseks näitevaldkonnaks praktilise probleemi tuumaelektrijaamadega. Sellistes suurtes jaamades on keerukad mitmekordselt dubleeritud juhtimis- ja kaitsesüsteemid, mis peavad garanteerima, et õnnetusi kunagi ei juhtuks. Iga niisuguse süsteemi saab kirja panna suure hulga elementaarsete väidetena. Küsimuse kaitsesüsteemide endi korrektsuse kohta saab püstida kui küsimuse, et kas õnnetus on töökorras kaitsesüsteemi korral välistatud
· Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad. · Hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Salix rosmarinifolia (hundipaju) - Areaal: Euroopa, Siber. Eestis sage, kasvab soistel kraavikallastel, jõgede kallastel ja niisketel liivadel. Moodustab sageli tihedaid kogumikke koos madala kasega. 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas. · Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult · Võrsed pruunid kuni kollakad, peened, noorelt karvased, hiljem paljad. Pungad, väikesed, ovaalsed, noorelt karvased. · Õitseb mais, urvad kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus.
mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku. Kui kasejuured on kõdunenud, tungivad neid käike mööda sügavamale kuusejuured. Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega
annaabi.ee 
