Hei ! Äkki viitsid mulle kirjutada,millisena Sina ideaalset abielu ette kujutad ? :) Oleksin väga tänulik kui vastaksid !! :) 17-aastane tüdruk: Mina kujutan ette ideaalset abielu niimoodi, kui mees ja naine usaldavad ja saava dväga hästi läbi.jagavad muresid ja hoiavad kokku.Aga loomulikult kuuluvad ka sinna väiksed ütlemised ja tülli minekud. 19-aastane tüdruk minu arust tegelt abielu on nagu sõprus.oluline on usaldus ja kokkuhoidmine sest kirg kaob siiski mingi aeg.. 18-aastane poiss: kus mõlemad osapooled usaldavad üksteist, nad on leppinud mõlema vigade ja kiiksudega, võrdselt jagatud vara, 20-aastane tüdruk : Ideaalne abielu.Hmm...see pm sama mis ideaalne suhe ju,sest vahe on aind selles et sõrmused sõrmes ju .aga muidu ideaalne minu jaoks oleks see kui ma oleks tõesti mehe jaoks peamine,et oleksin tõesti kõige tähtsam talle.et ta laseb pigem teistel oodata kui mul.et oleme 100 prossa ausad teineteisega ja jagame oma päevast läbi kogetud teineteisega õht
turvatunnet ning panna mind erilise, vajaliku ja väärtuslikuna end tundma. Mina hindan seda, kui üksteist usaldatakse. Mul ei ole täpset ettekujutust oma nn. poiss-ideaalist ja pealegi, keegi pole meist siin ilmas ideaalne, nii et miks üldse esitada utoopilisi nõudmisi. Ma olen rahul sellega, mida elu mulle pakub ja üritan näha noormehes võimalikult palju head, hoolimata tema mõningatest vigadest, mida leidub tegelikult igal teisel. Kui poiss on hooliv, heasüdamlik ja siiras ning tal on elus kindlad prioriteedid, pimestab seesmine ilu sadades kordades välimise ilu ja kõik muu. Inimesi on maailmas palju, tuleb leida vaid see õige, kellega koos olles õhkub harmooniat ning on mingi sügavam side, mis ühendab.
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise mudel, mille purun
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjuta
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00  18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia  inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom  homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927  20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine)  inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Milleks muuta kedagi kellekski , kes ta tegelikult pole, milleks teha etteheiteid kui see ei muuda tegu olematuks, milleks tuletada kogu aeg meelde möödunud, milleks teha haiget inimesele , kes on niigi katki????? Küsimused mis keerlevad peaaegu iga inimese peas, kes ei mõista kuidas saab üks inimene nii isekas olla. Keegi meist pole täiuslik, kõigil meil on omad vead kuid ka head küljed, milleks tuletada pidevalt meelde seda mis kunagi oli või kujutada asju ette mida pole olnud, kummaline, kas tõesti on tänapäeva inimestel nii igav elu, et peavad hakkama teiste elu elama . Hea soovitus neile, kes teavad kuidas peab teine inimene elama ja tuleb tahtmine etteheiteid teha siis ole kena ja vaata ennem enda sisse, on Sinu elus kõik paigas, et võiksid tulla targutama. Mina ei tule ütlema kuidas Sina pead elama või milline peaksid olema, tee teene ja ära tule Sinagi seda tegema, jah me kõik teeme vigu , eksime, õpime, teeme jälle vigu, eksime, õpime taas, nii kõik see k
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali  õpetus
Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk. o Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Kui inimene tahab vabaneda sellest mõttetusest, siis peab ta enese tapma. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise
Kuidas armastust hoida? Anna-Kristiina Rikmann 11a Armastust saab nii hoida kui ka lõhkuda. See, kuidas armastust hoida, sõltub paljudest asjadest ning armastajatest endist. Armastada on võimalik mitut moodi: armastada sõpra, sugulast ning loomulikult ka meest või naist. Mehe ja naise vahelises armastuses on minu arvates esikohal usaldus ning turvatunne, mis saadakse armastatuga koos olles. Palju loeb see, et kas inimestel on ühised huvid, hobid, tutvusringkond jne. Kuid kas sellest alati piisab, et kõik oleks ilus ja hea? Jah, vahel piisab kuid tihti jääb kummagi osapoole jaoks nendest tunnetest väheks. Minu jaoks on suhtes tähtis, et paar saaks omavahel rääkida ja suhelda, üksteisega oma rõõme ja muresid jagada ja koos ühiseid ettevõtmisi korraldada. Et armastus säiliks, peaks olema oma partnerile truu ning tema vastu aus. Samuti tuleks osata
Õiglaselt ebaõiglane maailm Kõik näib justkui õiglane. Kõigile kehtivad võrdsed õigused, seadused on igaühele täitmiseks ning kui inimesele liiga tehakse on teoreetiliselt võimalik õiglus jalule seada. Ideaalses maailmas järgikski viimne kui üks ilmakodanik eeskujulikult seadusi ning oleks nõus või püüaks vähemalt aru saada kaaskodanikest. Reaalsus on aga see, et nii see ei ole ja ei hakka ka kunagi olema. Miks see nii on? Üheks põhjuseks on seadused. Kui te nüüd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaõiglaseks ning ühiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. Küll aga arvan ma, et kuigi maailmas püüeldakse selle poole, et seadused oleksid õiglased, siis selle saavutamine on pea võimatu. Juba see, et riigiti on seadused osaliselt erinevad on minu arvates piisav, et näidata, et ideaalseid ei eksisteeri. Ühiskonna a
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
Kirjand. 12 klass ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses" ( A. De Saint-Exupery) Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik. Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine variant, sest halbade asjade eest makstakse enamast
Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui inimene kellel sellised omadused puuduvad. Näiteks kahekümneindal aastail peeti ahvatlevaks tütarlast, kes oli tugev, tarbis alkoholi ja suitsetas, nüüd, hinnatakse pigem vaoshoitust ja korralikust. Meeste puhul on samuti väärtushinnangud muutunud, kui enne oli oluline agresiivsus ja ahnus, siis nüüd kannatlikus ja seltskondlikus. Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia  tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos Âsõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia  tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
inimeste juurde tagasi? Teised ei võtaks teda omaks nin hakkaksid teda pilkama, sest nad ei ole kogenud seda, mis on väljaspool koobast. Ja seda, mida inimene pole kogenud, on kerge mitte mõista ning hukka mõista. Samuti ei usuks nad kogenu juttu, sest nende mõisted reaalsusest ei klapi enam vangi omadega. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldas alguses Chatauqua koosolekukeskust üdini positiivsel tooni. Ta ütles, et seal on ideaalne õhkkond  töökas, arukas, jõukas, reibas jne. Seal on olemas absoluutselt kõik vahendid, millega rahuldada igasuguseid, erineval tasemel inimvajadusi. Põhimõtteliselt kirjeldas ta Chatauqua koosolekukeskust kui paradiisi maa peal. Kuid sealt tagasi tulled tundis ta suurt kergendust. Seda sellepärast, et seal keskuses ei olnud halba, oli vaid hea. James tundis, et inimese elus peab olema ka halb, sest muidu ei hinda inimene enam head ning positiivne muutub tähtsusetuks ja igavaks.
vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
Kuidas saada hakkama elus? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Mõnedel on tulevik helgem, mõnedel pilvisem, kuid ometi ootab see meid kõiki. See sõna on juba omamoodi hirmutav eriti siis, kui seda pidevalt meelde tuletatakse. Tegelikult pole vaja ju seda meelde tuletada, noored teavad seda isegi, et kunagi peavad nad kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära teeninud, nähes nii palju vaeva
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h
( Aitäh , et käitusid , nagu sa hooliksid . ) Te näete ainult väikest tüdrukut, Kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse.Kuigi te võiksite. Võibolla pole neil selline iseloom nagu sulle meeldib , või selline käitumine nagu inglil , ja ma olen kindel , et nad pole sellised nagu sina tahaks , aga kurat võtaks , nad vähemalt ei teeskle , et olla keegi teine ! Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb t�
Edukuse valem Sõna ,,edukus" võib mõista väga erinevalt. Esimene mõte, mis paljudele kohe pähe tuleb on materiaalsus. Kas pole see mitte tavaline arusaam edukusest? Niisiis, kui inimesel on palju raha, kas ta on kohe edukas? Mina arvan, et kui inimene on rikas, siis ei pruugi see vähimalgi määral tähendada seda, et ta on edukas. Kuid mida mõista siis edukuse all? Eks ühest seletust edukusele anda ei saagi. Mina arvan, et igale inimesele tähendab edukus nende suurimate soovide ning ihalduste täitumist. Mina eeldan, et kui inimene ütleb, et ta on edukas, siis mõtleb ta eelkõige seda, et on õnnelik, eluga rahul ning hindab kõiki oma saavutusi. Viimasel ajal on väga palju kuulda kuulsustest, kellel on raha küll hulgaliselt, kuid kes ei oska sellega midagi tarka ette võtta. Näiteks võib tuua kas või kõmulise Lindsay Lohani. Tal oli edukas karjäär, kuid ei osanud teenitud rahaga midagi ette võtta ning langes narkootiku
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal  ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia  süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika  teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika  kr k) (ethos , lühikese `e'-ga)  komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga)  karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal  ld k) mos (pl mores )  tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises. Bulgakovi teost "Meister ja Margarita" läbib idee, et tugevad inimesed karastuvad kannatustes. Margarita nendib, et temagi pole ideaalne, kuid leiab üleelatud murest hoolimata endas piisavalt halastust ja ennastsalgavust. Romaani naiskangelane tõestab Friedale armu paludes, et temas peitub jumaliku headuse alge. Saatan aitab meil näha maailma tõelist kujutist. Kuradit võiks määratleda indikaatorina, mis avab inimkonna kui omaette nähtuse olemasolu mõtte ja üldise pale. Igal inimesel tuleb leida elus oma eesmärk, mille täideviimisest sõltub konkreetse isiku väärtus.
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni
Kui ma oleksin luuletaja... Ma arvan, et igal inimesel on kord käinud läbi peast mõte, et mis saaks kui ma oleksin loomeinimene. Kas siis kirjanik, kunstnik või luuletaja. Igaüks meist võiks olla see või teine, aga igale inimesele ei ole antud selleks annet. Väljendada ennast oskab meist igaüks, aga kas ka nii, et seda mõistaksid ka teised inimesed? Tõenäoliselt mitte. Olen korduvalt mõelnud sellele, et kui oleksin luuletaja, siis milliseid poeeme ma kirjutaks. Juurelnud ühe ja teise asja üle, aga sellist kindlat teemat ma ei oskakski enda peas paika panna. Enese jaoks olen ma väga mitmekesine inimene. Ma ei ole avanud ennast peaaegu mitte ühelegi inimesele. Iga pisema detaili avaldamine oleks nagu riideeseme eemaldamine mu kehalt, paljastav. Riietega inimene on petlik. Pole võimalik näha läbi riiete nahatooni, kriimustusi, sinikaid või arme. Nahatoon iseloomustab milline sa oled, kriimustused on sinu elus nagu väikesed üleelamised, mis paranevad kiirelt. Sinika
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel �
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti  ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
" Tõeline vürst oskab tegutseda vajaduse korral aususe, armastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu, jäädes hinges ikka heaks. Põhimõte, et ,,vürstil ei ole kunagi puudu seaduslikest ettekäänetest, et teotusemurdmist õigustada" päästab valitseja igast ebasoosivast olukorrast ja ta jääb alati võitjaks. Sarnane kindlakäeline juhtimine võib osutada kasulikuks, kui riik tuleb välja juhatada pimedast kriisist, sest kui rahvas saab osa isanda meelekindlusest, saab temagi julgust juurde, et tuleb uus päev ja soe päike, mis leevendab saatuse raudset haaret. Machiavelli riigikorraldusele sarnast poliitikat kasutas Oliver Cromwell Inglismaal, kuid mitte kaua, sest ta järeltulijad ei suutnud jagada valitsemise fanatismi samamoodi, andes riigi nimel endast kõik. Need vähesed sõbrad, kes oleksid võinud Cromwellile edukalt järgneda, heideti julmalt kõrvale: ,,igaüks näeb seda, milline sa näed, vähesed aga mõistavad, kes sa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
