Ka Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ütles aruande esitlusel, et õpilased on sunnitud vaid faktiteadmisi pähe tuupima, ning ei pöörata tähelepanu analüüsidele või arutlusele. Ka Õpilasesinduste liidu aseesimees Peterson loodab, et uute õppekavade toimimisel muutuvad õpilaste päevakoormused väiksemateks aga selgitas, et see ei tähendaks, et teadmistepõhise õppe peaks ära unustama, vaid tähtis on, et koolis väärtustatakse rohkem suhtlemis- kui ka sotsiaalseid oskusi. Koolikoormus Koolikoormus oli ka õpilastel aastal 2005, mil ilmus artikkel kus räägitakse õppekoormusest ja koolist. Haridusminister Mait Klaassen avaldas arvamust, et õpilased on ülekoormatud.Klaasseni arvates vöiks vähendada ainekoormusi mis praegu mõnes koolis liiga suured. Põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava järgi on lubatud nädalakoormus 8-9 klassidel 32 õppetundi nädalas.Nädalakoormus aga ei sisalda kodutöid.Kui liita kodutööd oleks nädalakoormus umbes 45 tundi
näiteks suurlinnades (elanike arv üle 25 000) oli alakaalulisi tüdrukuid 60%, siis alevikes (el arv 500–1 000) 43%. Rahulolu kehakaaluga. Oma kehakaaluga oli rahul 68% poistest ja 38% tüdrukutest (joonis 2). Poiste puhul oli rahulolematus seotud sooviga kehakaalu suurendada. Tüdrukute hulgas oli valdav soov kehakaalu vähendada. Rahulolu kehakaaluga oli oluliselt seotud (p<0,05) endaga rahuloluga (r=0,14), rahulolematusega seostusid suur koolikoormus (r=0,1), suur stressimäär (r=0,11), kehvem tervis (r=0,15), ebatervislik elustiil (r=0,13), pingestatud suhted klassikaaslastega (r=0,11), kehvad peresuhted (r=0,11), vaimne vägivald peres (r=0,1). Kehakaaluga rahulolematus seostus ka küsitlusele eelnenud kuu emotsionaalse fooniga. Need poisid, kes oma kehakaaluga rahul polnud, olid üldse tundlikumad ning kogenud nii negatiivseid kui ka positiivseid tundmusi sagedamini kui kaaluga rahul olevad poisid.
annaabi.ee 
