Ent temal oli ainult mure, Jalgades veel tuuleõõts, kuis uusi asju mahutab. näod parkund ees. Nii nad läksid vaikides mööda maja eest. Nagu hõbedane särg nende taha jäi KARU TALVELAUL pikast päevast puhkav järv, Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaesel metsaasukal on ainult karukasukas. KODUKÄIJA Kalju Kangur
KARU MAJA Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas. Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab
müts müts Mina rääkida ei oska Päike ei paista ja lumi ei sära nüüd on minul tutimüts sest jänes olen ma kas tõesti jäävadki jõulud ära --- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas --- saani peal on nahkne tool helbeid täis on aknaklaas Vaata vaata jõulumees ABS ja rallirool vaata!
istub peidus väike jänes, puude vahel väle põder, võsa varjus reinuvader. Olgu karu, metsapull, kotkas, teder, kanakull -- kõik nad maha laseb Juss: tal on tore vibupüss. Kivikasukas Kivikasukas kivisammal, jah, kõmm, kõmm! Karukasukas karusammal, jah, mõmm, mõmm! Kivil kena olla, karul kena käia, mõlemal on karvakasukad. Kivikasukas ülitore, jah, kõmm-kõmm! Karukasukal viga pole, jah, mõmm-mõmm! Kivi magab õues, karu metsa põues, mõlemal on karvakasukad. Jänesepoeg Metsas, lähedal oja, tillu Jüts ja Anni leidsid jänesepoja halli, Jüts ja Anni. Kõrvad pikad ja saba väike -- oh sa aeg! ,,Anni, põllega taba, tillu jänesepoeg!" Laotas tilluke Anni jänku pääle põlle, mõtles kui mängukanni hellalt võtta sülle. Egas jänku ka maga: näuhti -- oh sa aeg! oli põõsaste taga väike jänesepoeg. Mängulaul Tsaa, tsaa
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toid
Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvadkokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Jaanuaris sünnib emakarule tavaliselt 2 3 poega. Poegade silmad
VALI SOBIV KODU IGA JAOKS. ÜHENDA JOONEGA ВЫБЕРИ ПОДХОДЯЩИЙ ДОМ ДЛЯ КАЖДОГО. ОБЪДИНИ ЛИНИЕЙ KOOSTA JUTUKE. KASUTA PILDID СОСТАВЬ РАССКАЗ. ИСПОЛЬЗУЙ КАРТИНКИ KOOSTA JUTUKE. KASUTA PILDID СОСТАВЬ РАССКАЗ. ИСПОЛЬЗУЙ КАРТИНКИ JUTUKE METSAS ELAB KARU. KARU ON SUUR JA TUGEV LOOM. SUVEL KARU SÖÖB MARJU JA METT. SÜGISEL KARU TAHAB JUBA MAGADA JA LEIAB KARUKOOPA. TALVEL KARU MAGAB KEVADENI. MÄNG „KES KAOTAS SABA?“ LEIA, KELLE SABA SEE ON JA ÜHENDA. NIMETA LOOMAD ИГРА «КТО ПОТЕРЯЛ ХВОСТ?» НАЙДИ, ЧЕЙ ЭТО ХВОСТ. НАЗОВИ ЖИВОТНЫХ MÄNG „KES KAOTAS SABA?“ LEIA, KELLE SABA SEE ON JA ÜHENDA. NIMETA LOOMAD ИГРА «КТО ПОТЕРЯЛ ХВОСТ?» НАЙДИ, ЧЕЙ ЭТО ХВОСТ. НАЗОВИ ЖИВОТНЫХ ORAV REBANE JÄNES HUNT KES EI SOBI RITTA JA MIKS
Magab koopas või puujuurte all, mille vooderdamiseks kasutab oksaraage, sammalt ja kuivanud taimi. Enne talveuinakut võib ta teha mitu sellist pesa, mille suuruseks on enamasti 2m3. Seepärast valivad nad endale tavaliselt sellise metsa, kus on palju puude poolt mahalangetatud puid. Eestis pole karukoopaid selle sõna klassikalises tähenduses leitud, poolkoobasteks võib pidada mahalangenud tüve alla kraabitud auke. Enamasti magab ta aga kokku kraabitud lehtede ja sambla hunnikul ning ,,koobas" selle peale tekib tänu tema ümber kuhjunud lumele. Karud magavad talveund novembrist kuni aprillini. Sellega seoses langeb nende kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuinak erineb talveunest selle poolest, et kehatemperatuur langeb vaid paari kraadi võrra (talveune puhul langeb see nullilähedaseks). Seetõttu võib karu ka keset talve üles ärgata. Sigimine Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani
Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Elupaik ja –viis 4 Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagi. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvad kokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes
Vasikuga võidu jooksma- MÕTETULT TEGUTSEMA Nagu silgud pütis- VÄGA KITSAS Vihma käest rästa alla- LAHKUS Nagu puder ja kapsad- SEGAMINI Ajas puru silma- VALETAS Ei kaota kunagi pead- EI OLE KUNAGI SEGADUSES Ei tee kärbselegi liiga ON HEA INIMENE Süda sai täis- VALETAB Hoiab keelt hammaste taga- ON VAIT Paneb pea tööle- HAKKAB MÕTLEMA Hoiab pead käte vahel- ON ÕNNETU Ilus kui ladva õun- KENA VÄLIMUSEGA Magab nagu surnu- SÜGAVAS UNES Nagu viies rattas vankri all- ÜLELIIGNE Teeb tööd kui karu- TÖÖRÜGAJA Punane kukk ktusel- TULEKAHJU Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab 3 ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus ja kaitse.......................................
19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska marjad, sinimarjad -- sita marjad" 20. Karust saab mängimees, hundist ei saa iial 21. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis 22. Karu teeb kaheksa mehe arve 23. Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26. lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas 27. aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran 28. Karu ütelüs: "Pihlamarja hüvä marja, palokmarja paska marja" 29. Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana 30. Tegema 31. Kui karu otsib vara pesa, tuleb vara külm 32
· Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: ,,Nigul needib." See tähendab, et nigulapäev toob külma. Veel öeldi, et nigul laseb külma sisse ning et nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani. Kui nigulapäeval lendas kirju rähn maja lähedal,oli oodata külma ja tuisust talve. Mitmel pool arvestati nigulapäevast talve algust. Öeldi: ,,Ära kiida talve enne nigulapäeva." · Luutsinapäev (13.12.)Öeldi, et see on ,, kõige lühem päev" või et öö on nii pikk, et kotkas magab liiga kaua ja kukub puuoksa pealt maha. · Toomapäev (21.12.) Algasid aasta kõige suuremad pühad jõulud. Talvine pööripäev langeb toomapäevale. Kui sel päeval on tuul põhjast, siis tuleb külm talv. Toomapäeva tuisk toob kaasa hea vilja-aasta. · Jõulud (24 - 26.12.) Vanarahvas pidas jõule pikalt (toomapäevast nuudipäevani) Tegu oli püha ajaga, mil kõiksugused jõud nii head kui kurjad ringi liikusid. Tööd ja tegemised olid seotud maagiaga
Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb Tuleb palju külalisi. Lenski ja Onegin hilinevad. Söögikorrad, ball, Lenski vihastab naiste reetlikkuse pärast(Onegin ja Olga tantsisid koos) ja arvab lahenduseks püstoli Kuues peatükk (126-148) Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb Seitsmes peatükk (148-175) Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: Kadrioru Loss
6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses. Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub. Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb. Onegin jooksis ja hüüdis... kahetses. Sai 30-aastaseks, sõitis minema. 7pt Lenski haud jäi unarusse. Olga abiellus sõjamehega, sõitis kodust ära. Tanja läks vana mõisa vaatama. Meenus vana aeg. Jättis mõisaga hüvasti. Tatjana loeb Onegini lemmikromaane. Hakkab teda mõistma. Tanja saadetakse Moskvasse peige otsima. Tõld peatud (Haritoni tn) haige tädi eluaseme juures. Tanja viiakse ballile. Kindral lööb külge. 8pt
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalg
Jänes ja rebane märkisid ära jõe voolu suuna, mutt kündis esimese vao, mäger töötas sügavas, hunt kaapis, karu kandis ja ka teised töötasid. Jõe valmissaamisel kiitis vanaisa igat töölist. Mutt ja karu olid üleni porised ning vanaisa otsustas, et see peab neile aurüüna selga jääma. Hundile jäi must koon ja mustad jalad. Kahjuks ei olnud vanaisa märganud üleni porist vähki ning arvas, et too magab. Selle peale pahandas vähk temaga ja sai selle eest endale silmad selja taha. Vanaisa märkab üht hilpharakat oksalt oksale lendamas ja eputamas. Talle ei meeldinud, et too linnuke oli tööle käega löönud, et mitte oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha. Vanaisa otsustas talle karistuseks mustad püksid anda ja jõest joomise keelata, ta sai juua vaid lehtedelt veepiisku. Oma laulu sai see lind ainult siis laulda, kui teised loomad varjule pugesid äikese eest.
ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20 Karu talvelaul Ellen Niit Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Mis teeks karu keset tuiske? Karul pole suuski, uiske. Pole karul kelku, saani ega saanisõiduplaani. Pole tal ka karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaene koopaasukas, tal ainult karukasukas! Kevadkuul Ellen Niit Kippadi-kõppadi kuldsed kingad, sihva-sahva siidist saba: paistab päike, tantsib tuul kevadkuul,
(on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?)
TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele: * Mida õppisin seda tööd tehes? * Milline teema või tööosa mulle kõige
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM K
Erinevate loodusvööndite taimede ja loomade kohastumised. Nimi:Cenny Vassil. B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad
jäetakse laagerdama. Loomulikult ei ütle karu ära kaerast ega meest. Pruunkaru on tuntud kui ohtlik ja ettearvamatu kiskja. Tagajalgadele tõusnuna võib ta olla rohkem kui 3 meetri kõrgune ning on piisavalt tugev, et endaga hobust kaasa lohistada. Pruunkarud elavad enamasti metsas, kuigi nad eriti head puu otsa ronijad ei ole. See-eest võivad nad aga lühikese aja vältel väga kiiresti joosta. Seal, kus talved on külmad, magavad karud maa-alustes koobastes talveund. Talvel magab ta ligi 6 kuud ega söö midagi. Jaanuaris sünnivad emakarul koopas kaks kuni neli poega, kes püsivad vähemalt aasta otsa emaga koos. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Tänu aastakümneid kestnud kaitsmisele on karusid Eestis nüüd nii palju, et enam nad looduskaitse all ei ole.
Niikas on justkui kaks inimest. Niika teine nimi Nganassaan tähendabki inimene ,,Kas keegi suudab olla kaks korda inimene? Ühtegi korda ei suuda olla keegi. Aga püüdma peab." (lk 8) Kui Nganassaan sureb, mõtleb Niika: ,,Kas ma olen nüüd saanud puhtaks inimeseks ja võitnud usalduse end ise juhtida?...Või olen pahaks läinud, mu elusüü on kasvanud määratuks?" (lk 435) Karuga sarnanes metsnaine Emili, ta on tugeva kehaehitusega ja talvel magab. Emili põdes polaartõbe ja seetõttu oli kaotanud kõnevõime, kardab tuld ning ei oska teha ühtki tööd. Emili hakkab Niikale meeldima ja nad elavad koos Niika onnis. Tüdruk on siiski metsnaine ja kaob aeg- ajalt metsa ära. Võib öelda, et Emili on samastunud Valgelauguga, sellele ei viita ainult metslaslik olek, vaid ka mustade juuste all olev valge juukselahk. Samal ajal kui Emilil sünnib laps, saab ka Valgelauk pojad. Kui sureb Valgelauk, ei ilmu ka Emili enam tagasi.
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad valget värvi objekte. TEGEV
Nimelt see sõrmusega kotike, mille Leemet oli saanud, on tehtud Põhja Konna nahast. Väidetavalt kui see kotike ära süüa, näebki ta Põhja Konna. Trikk oli aga selles, et siis peab ta eluks ajaks jääma Põhja Konna valvuriks. Leemet oli õnnelik, et tema unistus lõpuks täitub. Selleks ajaks oli ta juba viimane, kes metsas elas. Vahepeal olid teised kas ära kolinud või surma saanud, kuna toimus kohutav sõda raudmeestega. Põhja Konn magab ühes koopas sügavat und ja ta ei ärka kunagi üles. Leemet on tohutult õnnelik, et ta sellist suurt ja võrratut olendit näha saab. Leemet heidabki Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks ongi Leemet olnud Põhja Konna valvur 40 aastat. Vahel käib ta küll sealt koopast väljas, aga ainult siis kui ta vajab värsket õhku või süüa. Kokkuvõttes ta peseb enda hoolealust ning on oma eluga väga rahul, kuna tema eluaegne unistus on täitunud. TEGELASED :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
