kõrge katus asendatud siiski ajutise lamekatusega, mis kaitseb nii müüre kui ka muid säilinud konstruktsioone. II Kontrolli mõisahoonete, pargi/kalmistu säilivust kasutades Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registri: https://register.muinas.ee/public.php?menuID 1. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai 2. 3. III Mine kultuuriväärtuste registrist edasi maaameti kaardile (Ava kaardil!) ning loetle kartograafilise andmebaasi põhjal praeguse mõisa (hooned, park, kalmistu) kaitse, hoolduse ja säilimise eesmärgil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud: 1. mainuse liik:kaitseala 2. Looduskaitse ja Natura 2000 3. Pärandkultuur 4. Rahvusparkide mälumaastikud
Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on
Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk. Põhimotteliselt hõlmab ta kogu Maa, kuid Ptolemaiose ajal oli sisuga täidetud (ja sedagi võrdlemisi ebatäpselt ning hõredalt) vaid väike osa temast, ülejaanu aga kujutas endast nn. valgeid laike
lainetuse eest varjatud paraja sügavusega (min. 6* laeva süvis) kohta, kus peaks puuduma ka hoovused. Logiõiend tuleks määrata erinevatel kiirustel erinevalt koormatud laevale. Kindla reziimi jaoks tuleks hoovuse puudumisel mõõduliin läbida kaks korda, võimaliku hoovuse elimineerimiseks läbitakse mõõduliin kahes erinevas suunas. 7. Moonutuste ellipsi valemi tuletamine 8. Kartograafiliste projektsioonide liigitus 1) Moonutused. Kujutise erinevused 2) Kartograafilise võrgu järgi Põiksilindriline projektsioon ehk TM projektsioon TM Transverse Mercator Perspektiivprojektsioon Gnomooniline projektsioon (tsentraal) o Polaarne e. normaalne o Ekvatoriaalne o Kaldne 9. Näiva horisondi valemi tuletamine 10.Loksodroomi valemi tuletamine 11.Mercatori kaardi paralleeli kaardimõõdu valemi tuletamine 12.Meridionaalosade valemi tuletamine
* rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt
Mõlema otsivormi kohta on olemas ka põhjalikud abitekstid, mida tasub alustuseks kindlasti läbi lugeda. Kaardiotsing - enamik kaarte on haldusüksuste kaudu seotud ligikaudsete geograafiliste koordinaatidega, tänu millele saab neid otsida ka kaasaegse kaardi kaudu. Otsingu tulemused - vaikimisi kuvatakse otsingu tulemused kompaktselt tabeli kujul. Aga tulemusi on võimalik vaadata ka pisipiltidega varustatud nimekirjana. Kaardi avamine suuremalt - kartograafilise dokumendi detailvaates näidatakse ainult kaardi pisipilti. Avades kaardi suuremalt, saate seda suurendada, liigutada, pöörata. Otsivõimalused : Lihtotsing pealkirja järgi - kuna tegemist on ajalooliste kaartidega, siis tasub pealkirja järgi otsimisel kindlasti proovida peale eestikeelsete nimetuste ka nende saksa ja vene vasteid ning erinevaid ortograafilisi variante. Lihtotsing kohanime järgi - kui kasutada otsingut kohanime järgi, ei ole vaja enam
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide...
2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,
6. Abstraktsed näitajad (abstract measures): Antud näitajateks võivad olla komplektsus, sümmeetria, homogeensus, heanaaberlikkus, kordumine, perioodilisus. Viimaseid kahte näitajat võrreldes ülejäänud näitajatega on raskem hinnata ja arvutada. Üleüldiselt, et rakendada ülaltoodud näitajaid generaliseerimaks erinevaid kaarte, pole olemas täpseid suuniseid vaid vaja on ka antud teema kohta kõrgetasemelisi teadmisi. Generaliseermise meetodi Joonis 1. Kartograafilise generaliseerimise meetodid Esri järgi. Allikas: ( Sisas, Suurna 2012: 35). Erinevaid situatsioone käsitletakse erinevalt. Esri järgi on 9 generaliseerimis meetodit. Generaliseerimis meetodid aitavad erinevaid objekte muuta, et kaart oleks loetav ning poleks üleliigseid andmeid. Need meetodid on välja toodud joonisel 1. Joonisel 1 on toodud meetodite teemad, nende seletused ja abistavad pildid. Generaliseerimine GIS-i programmides Generaliseerimist on võimalik ta teha GIS-i programmides
Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. pani aluse organiseeritud koduuurimisele (maakonnad, kihelkonnad, linnad, alevid) täiendas eestikeelset geograafilist terminoloogiat Eesti maastikuline rajoneerimine, kasutas kartograafilist võrdlusmeetodit. Analüüsides topograafilisi jt. kaarte, neil kujutatud pinnavormide, veekogude, taimkatte, asulate ja teede paiknemist ning rühmitumist, lõi ta kartograafilise süsteemi meetodi, mida rakendas maastike käsitlisel. Asetades neid erinevaid maastikuvormide kaarte üksteise peale sai ta 2, 3, 4 elemendi (ainese) maastikud. Eduard Markus lõpetanud Petrogradi Geograafia Instituudi. Tema teaduslikke vaateid mõjutas vene teadlaskond. Looduslike komplekside uurimine. Piiri probleemid. Maastikuprofiili meetodi "sissetooja".
kvalitatiivsel või kvantitatiivseks. MIS EELISED ON PABERKAARDIL ARVUTIKAARDI EES JA VASTUPIDI? Paberkaardi saab kokku voltida ja kaasa võtta igale poole. Arvutikaardil aga näiteks saab esitada päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada või vähendada. Paberkaardile ilmuvad muutused hilinemisega. Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks. RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA? Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb
V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L
eesmärgid (Mõisja, 2004): · Teemakohasus. Kaardil tuleb näidata ainult neid nähtusi, mis on antud kaardi teema jaoks vajalikud ja teemakohased. · Õige üldistuse aste. Kaardil ei maksa laskuda liigsetesse detailidesse, üldistel kaartidel näidatakse üldisi asju. Kuid ka vastupidine suuremõõtkavalistel kaartidel väga üldistatud asjade, näiteks geograafilise vöötme piiri, esitamine on halva kartograafilise töö ilming. · Rõhutamine. Tuuakse esile tähtsamad elemendid ning vähemtähtis jääb tahaplaanile, seega nähtuste kujutamine peab olema hierarhilises järjestuses. · Harjumuspärasus. Kaardil peaks kasutama selliseid leppemärke, mis on kergesti mõistetavad (pildilised) või sümboleid, millel on väljakujunenud tähendus . Ka värvide valikul peaks kasutama harjumuspäraseid seoseid
välisriigis; · Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende pereliikmed, kes viibisid loendusmomendil välisriigis; · elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid). Loenduseks vajalikud rahvaloenduskaardid koostati digitaalsete vektorkaartidena . Vektorkaardid on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks. Rahvaloenduskaardid ja loendusüksuste kaardidkoostati koostöös firmadega AS Eesti Kaardikeskus ning AS Regio ja kohalike omavalitsustega. Loenduse välitöödel osales 5400 loendajat , 1050 loendajate juhendajat ja ka 161 loendusringkonna juhatajat . Kõigile loendustöötajatele korraldati koolitus. Korraldati järelküsitlus , mis hõlmas ligikaudu 1% elanikest . Järelküsitlemiseks võeti juhuslik valim loendusjaoskondadest . Küsitlus korraldati 2000. aasta 14.19
keskkonna informatsiooni koordineerimine) programmi raames teostati esimene Corine Land cover projekt Euroopa Liidu liikmesriikides. 19951998 toimus andmebaasi kogumine ka Kesk ja IdaEuroopa riikides, teiste hulgas ka Eestis. Käesolevaks ajaks on toimunud kolm CORINE kaardistust.CORINE Land Cover projekti käigus loodi kogu Eestit kattev, ühtse metoodika alusel andmebaas, mis annab keskmisemõõtkavalise kartograafilise andmestikul ülevaate 20 sajandi lõpu maakasutuse ja taimkatte levikust Eestis. 18. Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: mis on eesmärk, töö käik. 19. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistu mõiste (näited). 1. Loodusmaastik (wild landscape). Inimene ei mõjuta märgatavalt maastiku looduslikku ilmet. 2. Külamaastik (rural landscape) inimese mõju on rohkem suunav kui valitsev. Loodus inimese
üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas. Kaardistamisest jäi välja Saaremaa ala, kuna Mellini koostatud Liivimaa atlases avaldatud kaarti peeti piisavalt täpseks ning see võimaldas ka kulude osa vähendada. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Matemaatiliseks aluseks kaartidele oli Walbecki ellipsoidile põhistatud kahe lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819. aasta sügisel. Esmaseks tööks oli Valgas Liivimaa
..................................................17 2 Sissejuhatus Kartograafia ajalugu on jaotamata osa tsivilisatsiooni ajaloost. Tema uurimine formeerib kartograafia kultuuri, lubab määratleda põhimomendid ja kujunemise etapid ning mis on eriti oluline- õigesti hinnata teaduse arengu kaasaegsed tendentsid. Kartograafia ajalooline protsess hõlmab konkreetsete teoste, kaartide ja atlaste loomise ajalugu, samal ajal ka kartograafilise instrumentaariumi, meetodite ja tehnoloogiate ning ideede ja kontseptsioonide arengu etapid. Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks? Miks varasemad kaardid on nii huvitavad meie jaoks? Milleks neid korjata ja uurida? Selleks on miinimum kolm põhjust. Kaardid on material teaduslikuteks uuringuteks, kõigepealt selle kohta, mis puutub tsivilisatsioonisse ja teadusse. Kaardid on samuti kunstiteosed ja nendes on kujutatud
Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a. Kaardi tundmine (kaardi elemendid, ajalugu, omadused, liigitus, kasutus), b. Matemaatiline kartograafia (projektsioonide teooria, omadused, liigitamine, hindamise meetodid, projektsioonide valik ja valmistamine vastavalt otstarbele), c. Vormistamine (joonestamine ja värvusõpetus, topoloogia reeglid, kujutusviisid, kognitiivsed uurimused), d
meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 7. Kartograafilise üldistamise põhimõte. Valiku tsensus ja valiku norm. Kaartide puhul nim üldistamiseks objekide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises. Kõrvale jäetakse ebatähtis info ja esile tõstetakse tähtsamad objektid ja nende iseloomustus. Üldistamine on üks põhiline töö iga kaardi koostamisel. Eriti tähtis on üldistamine üleminekul
Mitmeplaanilisus-kaugemas plaanis peab olema haaratav kaardi sisu kogu ulatuses/esitatav sisu põhiinfo lisainfost. Esteetilisus-kaardielemendid moodustavad harmoonilise kooskõla(värvi valik, kaardikirja tüüpide valik, joonte sujuvus, M vastav üldistus). Kasutusmugavus (vastavus kasutusotstarbele, sõltub: paberi formaadist, voltimisest, köitest, LP seletusest). 68. Mis on kaardi kvaliteet, mille alusel on seda võimalik hinnata? Kartograafilise tegevuse väljundiks e tooteks on kaart. Kaardi alusel langetakse ruumi puudutavaid otsuseid. Kaardi kvaliteedist sõltub otsuse langetamise: kiirus, atraktiivsus, õigsus. Kv.hinnatakse enesehinnangu kujundamiseks, kliendi teavitamiseks 69. Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu? Kvaliteedi elementide määratlemine(ISO 19113), Kv.väärtuste määratlemine, kv.hindamise metoodika väkjatöötamine, kv.hindamine, hindamistulemuste
) kaardile nii täpselt ja täielikult, kui ta oskab; · Koondama kogu hangitud teabe (nii kaardile kantu kui ka sinna mittemahtuva) tekstkirjeldusse, ehitades selle üles praktiliste, valmiskujul olemasolevate regioonide kaupa. · Täiendama ja täpsustama olemasolevaid kaarte ja tekste. 15. saj lõpp nn suurte maadeavastuste aeg - avastati terveid uusi ookeaneid ja mandreid, täpsustusid kaardid ja kirjeldused. Paranesid kartograafilise kujutamise meetodid, võeti kasutusele mõõteriistu. 18. saj algul viidi läbi palju inimgeog uuringuid (rahva-, põllumaj- ja käsitööloendused), mida kaartidel ei kujutatud vaid mis ladestusid tekstidesse. Jagati regioonide järgi, millest tähtsaim oli riik. Neid andmeid hakati nimetama statistikaks ehk riigikirjeldusteks. Vanima paradigma kriis 1) 1920.-ks aastaks oli maa avastatud - vaja leida uusi ülesandeid. 2)
tardkaart (analoogkaart, tavakaart), ka traditsiooniline kartograafia. · Arvutikartograafia (didgitaalkartograafia) kartograafia haru, mis tegeleb täielikult arvuti abil valmistatud kaartidega; tulemisk võib olla nii tard- (nt paber-) või ka arvutikaart (digitaalkaart), millel olev info on täielikult salvestatud/kasutatav arvuti abil · Kaardielement kaardil esinev leppemärkide grupp; kõik antud lehel esinevad kartograafilise kujutise detailid (nt leppemärgid, raam, raamivälised tekstid jm.) · Kaardi matemaatilised elemendid kaardi elemendid, miss määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte (nt geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e nomenklatuur). · Kaardi sisu element kaardi väikseim sisuline osa antud mõõtkava juures. · Kaardi joonelemendid kaardi leppemärgid, mida kasutatakse antud mõõtakavas ilmnevate
2 e Kui 0 , siis De2 2 Re ja saame, et De 2 Re . R Arvestadesrefraktsiooni keskmiseksväärtuseks 1,09 saame De 1,09 2 Re Väljendamaks näiva horisondikaugust meremiilides, tuleb arvestadaka maa raadiust miilides, R=3437,75 nm ja jagades vaatlejasilma kõrguse1852 m, et võrrand isse sisestada see meetrites e De 1,09 2 3437,75 2,1 e , niisiis De 2,1 e 1852 6. Tuletada kartograafilise projektsiooni moonutuse ellipsi valem. Kujutagu punkt e maakera punkti E projektsiooni kaardil. Kujutame punkti E ümber lõpmatult väikese raadiusega r0 ringi, mille sees asuvad geograafilise paralleeli lõik PP1 ja meridiaani lõik MM1. Et lõigud PP1 ja MM1 on lõpmatult väikesed, on ka nende projektsioonid pp1 ja mm1 kaardil sirgjooned. Nendevaheline nurk erineb üldjuhul täisnurgast. Seepärast muutuvad
demostratsioonid teooria vastu, mis oli juba ammu tuntud, kuid sai äkki uut toetust, mida tuli võtta tõsiselt. Nimelt oli just kaks päeva enne Kolumbuse päeva ilmunud ajalehes "New York Times" artikkel, mis pani kihama itaallatest ameeriklaste meeled, kes ei tahtnud endalt lasta ära võtta oma Genova Kolumbust. See artikkel, mis oli kirjutatud New Havenis 10. oktoobril, algas kinnitusega: "Yale´i Ülikool tegi täna teatavaks "sajandi üllatavaima kartograafilise avastuse" - see on ainus teada- olev Kolumbuse-eelne maakaart neist Uue Maailma maadest, millised avastas Leifr Eiriksson 11. sajandil." (Ceran 1978:19). Selle kaardi leidmine oli puhas juhus. Nii teatab Thomas Marston Yale'i Ülikoolist: "1957. aasta oktoobris näitas antikvaar Laurence Witten New Havenist minu kolleegile Alexander O. Vietorile ja mulle õhukest, uuesti vasikanahaga köidetud raamatut, mis sisaldas nii maailmakaarti koos Islandi, Gröönimaa ja Vinlandiga kui
menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine; Keskkonnaalaste infosüsteemide, nagu näiteks keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS), kalanduse infosüsteemi ja jäätmete aruandluse infosüsteemi JATS haldamine; Keskkonnajärelevalve teostajad. Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist;
asustus- või rahvastikuajaloo allika koostamine; asustuspilti ei tohi kriitikata vaadata. MAJANDUSTEGEVUST KAJASTAV DOKUMENTATSIOON massiline ja tagasihoidlikku kasutamist leidnud allikate liik, arve- ja kassaraamatud, kviitungid jms, mõisates aida-, karja- ja ehituse kassaraamatud. Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on
info kergesti seostatav. · Mitmeplaanilisus-kaugemas plaanis peab olema haaratav kaardi sisu kogu ulatuses/esitatav sisu põhiinfo lisainfost. · Esteetilisus-kaardielemendid moodustavad harmoonilise kooskõla(värvi valik, kaardikirja tüüpide valik, joonte sujuvus, M vastav üldistus). · Kasutusmugavus (vastavus kasutusotstarbele, sõltub: paberi formaadist, voltimisest, köitest, LP seletusest). Kartograafilise tegevuse väljundiks e tooteks on kaart. Kaardi alusel langetakse ruumi puudutavaid otsuseid. Kaardi kvaliteedist sõltub otsuse langetamise: kiirus, atraktiivsus, õigsus. Kv.hinnatakse enesehinnangu kujundamiseks, kliendi teavitamiseks 69. Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu? · Kvaliteedi elementide määratlemine(ISO 19113), · Kv.väärtuste määratlemine, · kv.hindamise metoodika väkjatöötamine, · kv.hindamine,
Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1: 50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Põhikaardi trükivariant tehakse mõõtkavas 1:20 000. Kaardilehtede mõõtmed on 50 x 50 cm, raamideks ristkoordinaatide võrgu jooned. Ristkoordinaatide väärtused on arvutatud ellipsoidilt GRS-80 baaskaardi puhul TM projektsiooni ja põhikaardi puhul L-EST97 projektsiooni tasandile. Praktiline vajadus: Topograafiliste kaartide puhul on kaardijagu tavaliselt kas kartograafilise võrgu või ristkoordinaatvõrgu järgi. Esimesel juhul on eeliseks võimalus kaardinomenklatuuri hõlpsasti seostada kaardil kujutatud ala asendiga Maa sfäärilisel pinnal. Selline süsteem on reeglina universaalne, ei sõltu kaardiprojektsioonist ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Topograafiliste kaartide nomenklatuur võimaldab määrata, millises maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva
kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) 190. Maastikuanalüüsi tekstilise ja kartograafilise osa struktuur. aluspõhi (geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavete kaitstus), • reljeef (mikrokliima, erosioonioht, valgustatus, rekreatsiooniks sobimatud piirkonnad), • veed (põhjavesi, pinnaveed ja -veekogud, vete liikumine, ajutiselt ja pidevalt liigniisked alad), • õhk (mikroklimaatilised inimesele sobimatud maastikuelemendid, tuulekoridorid), • pinnas (mullastik, taimestiku kasvukohatüübid),
annaabi.ee 
