Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Transilvaania mäed need on mäestik Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim
Loodus Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi
Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7
Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas. Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult:
peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala
kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine ei ole ka täiuslik. Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvi kuni kollakas. Punakaid tähnilisi ilveseid on kõige sagedamini Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Praegused Lääne-Euroopas reintrodutseeritud ilvesed, kes pärinevad põhiliselt Karpaatidest, on valdavalt täpilised ja triibulised. Kunagistes Alpide populatsioonis domineerisid ühtlase karvkattega ja väiksemad isendid. Sabaots on must. Ilves elab loomaaias 20-25 aastat. Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi. I
Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik), seal on ka Rumeenia ainus kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud
iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. 6 Tsornobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsornobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli
pidevat kaitseliini. Kuna mõlemad pooled kulutasid 3-4 kuuga peaaegu kõik laskemoonavarud tuli ümber kohanduda pikaajaliseks sõjaks. Läbimurre Idarindel. 1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida-Preisimaa kaudu Berliini. Teine rünnaku suund oli üle Karpaatide Viini. Saksa väejuhatus kavatses rünnata Ida-Preisimaalt ja Karpaatidest. Saksamaal õnnestus Vene 20. armeekorpus hävitada. Venelased tungisid aga teisest kohast läbi ning ähvardasid Ungari tasandikke. Sakslased tõid läänerindelt vägesid appi. Gorlice operatsioon. Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida. Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi,
iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. Tsernobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsernobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk
Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased
*Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid)
Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7
Seda üritati maha müüa, arheoloogid said jälile, õnneks arhviraarid helistasid politseile. Pronkskettal on tähistaevakaart, sellele on Kuu ja Päikene, alumist kaart ei tea.. Tähed ja ääred olid valmistatud kullast. Sellega on tehtud põhjalikke uurimusi, omal ajal oli see ketas tõenäoliselt sügav sinine, praegu on ketas roheline. Leiu vanus on vähemalt 1600 eKr, pronks, millest ta on valmistatud, on pärit Ida-Alpidest, kuld on Karpaatidest. Nii et see on mitmelt poolt toodud materjalidest tehtud. On arvatud, et ketas oli päikesekaare määramiseks kesksuvel ja kesktalvel. Tegemist on astronoomilise riistaga, mille abil on võimalik kalendri koostada. Kindlaks teha pööripäevad ja siis ka õiged istutus- ja külvamisajad jne. Stonehenge on ka tuntud, selle kohta on nii nii palju kirjutatud. Põhjalikke ja detailseid uuringuid on seal tehtud üsna vähe, arheolooge eriti ligi ei lastud, kuna see objekt
vaid leiti ka muid pronksiaegseid esemeid: kirveid, käevõrusid jms. Ketta vanuseks on 1600 eKr, läbimõõt on 32cm. Alguses arvasid osad arheoloogid, et see on võltsing. Ketas on seotud ilmselt taeva vaatlustega, võib-olla on midagi kalendritaolist. Selle abil on võib-olla üritatud paika panna pööripäevi. Omanikuks võis olla keegi samaan, kes jälgis taevast ja taevakehade liikumist. On tehtud palju analüüse. Esialgu näitasid analüüsid, et pronks on pärit alpidest ja kuld karpaatidest. Uuemad andmed ütlevad, et kuld pärineb hoopis Kagu-Inglismaalt. Ka Stonehenge on pronksiaegne, põhiosa on ehitatud pronksiajal. Kivid on neljameetrised. Esialgsed ehitised rajati sinna juba 3k ekr. Olid kraavid ja süvendid. On pakutud, et oli matusepaik. 2200ekr oli teine järk, siis püstitati sinna juba väikesed 2meetrised kivid keskele. 2000-1500 ekr rajati see võimas ring neljameetristest kivisammastest. Suured sinakat tooni kiltkivid, mida ei leidu seal kohapeal.
ehitati kindlustusi. Avaasulad olid kindlustatud asulate naabruses sellistes kohtades, mis pakkusid looduslikku kaitset. Põhitegevus künnipõllundus, põllutööriistad valmistati kivist ja puust (pronksist relvad). Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis jaht: metssead, põdrad, püüti kala. Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast 35
pronkiaegseid esemeid. Ketta vanuseks 1600 eKr. Läbimõõt 32 cm. ( Alguses öeldi, et see on võltsing.) Seda kasutati taeva vaatlemiseks, oli midagi kalendrilaatset, sellega üritati paika panda pöörpäevi. Omanikuks võis olla šamaan, kes jälgis taeva liikumist. Kaared on selleks, et talvist ja suvist pööripäeva paika panna. Ketas on arvatavasti nebras tehtud. Analüüsid näitasid esialgu, et pronks pärineb austria alalt ja kuld karpaatidest. Värsked andmed ütlevad, et kuld pärineb Kagu – Inglismaalt. Stonehenge oli pronksiaja objektidest kuulsaim. Uurimislugu ulatub 17. sajandisse. Seda on peetud oluliseks paigaks ja välja pakutud erinevaid kasutusviise. Põhiosa on tehtud pronkiajal, ehkki on mitu ehitusjärku. Suuremad blokid on 4 m kõrgused. Esimesed ehitised tehti 3000 eKr, kraav ja väiksemad süvendid. On välja pakutud, et oli matusepaik. Järgmise etapi jooksul püstitati väikesed kivid
On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) [vulgáris] 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad, südaja või laikiilja alusega, paksud, vahel noored lehed pealt karvased, tumerohelised, alt heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse
nõrgalt kollakasvalge, väga sarnane tammepuiduga, kuid säsikiired kitsad vähemärgatavad. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, hinnalise vineeri tootmiseks, parketiks, suuskadeks, masinaehituses, siseviimistluseks jm. Varemalt kasutati ratta- ja reekodaraiks, loogaks, aisteks, rehapulkadeks, haamri- ja kirvevarteks jne. Syringa vulgaris - Harilik sirel on 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Eestis kultuuris väga sage. Sorte on aretatud ca 1000. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, mis Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta.
4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane; Olemus: aktiivne; teotahteline; ei olnud allaandja tüüpi; Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas.
Idagootide riik Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi. Langobardide riik Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, tsehhid
Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid
Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid
h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Järvamaal, Sargvere pargis kasvava puu diameeter on 201 cm ja Pärnumaal, Audrus kasvava puu kõrgus 31,5 m (Relve, 2000). Puit väärtuslik ja vastupidav, valmistatakse mööblit, parketti, spooni jne. Sordid: 'Altena'; 'Aurea'; 'Pendula'; 'Westhof's Glorie' Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad, südaja või laikiilja alusega, paksud, vahel noored lehed pealt karvased, tumerohelised, alt heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm
Rumeenias ja Bulgaarias, siis Ungarit hoidis ta pidevalt oma teravdatud tähelepanu all, oli teadlik, et admiral Horti pole enam nii Sm-sõbralik kui varasemalt. 1944 aprillis viis Hitler Ungarisse sisse saksa väed. Vormiliselt kokkuleppel Horti valitsusega, sisuliselt diktaadi korras. Ungarlaste jaoks oli saksa vägede sissetung okupatsiooni alguseks. Horti ise säilitas oma pos-d, nüüd 1944 sept-okt kui Punaarmee lähenes Ungarile koguni kahelt poolt- idast Karpaatidest, lõuna poolt Rumeeniast, kus võeti enda kontrolli alla Transilvaania. Horti leidis, et on tulnud viimane hetk sidemete katkestamiseks Sm-ga ja rahulepingu sõlmimiseks NL-ga. Okt alguses jõudis Moskvasse Ungari valitsuse salajane delegatsioon, jõuti enam-vähem kokkuleppele, kui sekkus Hitler, Otto Scortseni sai korralduse röövida admiral Horti poeg, toimetada Berliini ja anti Hortile kindel korraldus
sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur, pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on rahvusvahelises teaduskeeles levinud termin, mille võttis kasutusele József Budenz 19. saj teisel poolel. Asuala Ungari asub Kesk-Euroopas, läänest Alpidest, põhjast ja idast Karpaatidest ning lõunast Dinaari mäestikust ümbritsetud Kesk-Doonau madalikul (ehk Karpaatide basseinis). Riigi pindala on 93 030 km2 ehk vähem kui 1% Euroopa territooriumist. Ungari on pikliku kujuga: selle ulatus idast läände on 528 km, põhjast lõunasse 268 km. Naaberriikideks on põhjas Slovakkia, kirdes Ukraina, idas Rumeenia, lõunas Serbia, Horvaatia ja Sloveenia ning läänes Austria. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasandikest
annaabi.ee 
