KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanemiseks oli mitmeid, näiteks elu askeedina (loobuda tavapärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). KIRJUTA 2 INDIA KULTUURI SAAVUTUST, MIDA ME KASUTAME TÄNAPÄEVANI! Arvu 0 leiutamine ja male. KIRJUTA PÕLLUKULTUURID, MIDA KASVATATI HIINAS!
järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe, mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused meie juurde tagasi ning me tunneme nende mõju Karmat võib jaotada kolmeks: 1. Vaimne karma, mida loome meele ja mõtetega 2. Sõnaline karma, mida loome kõne kaudu 3. Kehaline karma, mida loome füüsilise tegevuse kaudu Neist tähtsaim on vaimne karma, sest see on ühtlasi ülejäänud kahe karma liigi alus. Teisisõnu, enne rääkimist või füüsiliselt tegutsema asumist me mõtleme- üks kõik kui põgusalt-ja need mõtted mõjutavad, mida ja kuidas me ütleme ja teeme. Budistlikus
inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist). Vastavalt sansaarale (olemise ringile) on iga inimese praegune elu mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime kujul. Taassündi inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks, sest ainult inimeseks kehastununa saame omandada head karmat. Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad
pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad
kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatahtlik, siis järgmises elus on tal halvem elu. Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on
Meie käitumist mõjutab meid ümbritsev, seega mõjub nähtud vägivald ja kurjus negatiivselt. Mõnel juhul võib see isegi inimese tavalisest vägivaldsemaks muuta. Kuriteod on kahjuks tavapärane elu nähtus, kuid võib jääda lootma, et kuritöö saab oma teenitud karistuse. Kuritegu ja karistus on omavahel seotud ning seetõttu on inimestel kujunenud erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga tagasi karma tasub alati oma võlad. Karmat peetakse õiglaseks ja neutraalseks, ta tagastab nii tehtud heateo kui kuritöö. Näiteks võib röövlit tabada mõni õnnetus või suure südamega heategevuseks annetaja lotoga võita. Tähtis pole mitte teo olemus, vaid põhimõte, et kõik tehtu jõuab kunagi mingis muus vormis tagasi, kas siis karistuse või kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda. Võib juhtuda, et kuritegu jääb karistuseta
caodailast väljaspool Vietnamit, USAs, Euroopas ja Austraalias. Cao Dai peamine sümbol on silmaga üle maailma. Silm sümboliseerib jumalikku Jumala ligiolu. Jumal on esindatud Divine Eye, silmaga kolmnurk, mis ilmub fassaadide sekti's templil ja järgijaid kodudes. See on vasak silm, sest Jumal on Yang, ja Yang on vasakul küljel. Cao Dai on hierarhia mis põhineb rooma-katoliku kirikust. Cao Dai hauataguses uskumusi on saadud budismi. Need, kes on kogunud liiga palju halba karmat oma eluajal siis see on reincarnated negatiivse asjaolud, mis võivad hõlmata tumedam taassünni kohta. Hea karma viib taassünni parema elu maa peal. Followers Eeldatavasti järgnevad kolm reeglit: palvetada vähemalt kord päevas; süüa taimetoidule vähemalt kümme päeva iga kuu, ning jälgida viie interdictions vastu valetamine, abielurikkumine, joomine, pattu ja mõrv. Cao Dai organisatsioon on mustriline pärast selle katoliiklus
Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed: teadmiste ja kaemuse tee; tegude või kohaste tööde tee ja jumalale pühendumise tee. Igal teel on ka rakendused, näiteks Jumalale pühenduda aitab jooga. Veel öeldakse, et mokasse jõuab ainult siis, kui on loobutud kõikidest rõõmudest ja soovidest järelikult ei tohi olla isegi soovi Mokasse jõuda.
Selleks tuleb neil võidelda deemonitega, kes tahavad inimkonda hävitada. Neil olid keerukad rituaalid. Oluline osa oli Rituaalsel tulel , mis kujutas jumal Agnit. Tule rituaal muutus tähtsamaks ,kui jumalad. Lõpuks ohvrirituaalide osa vähenes. Usuti ,et inimese elu pärast surma määravad tema eluajal tehtud teod. Taassündide õpetusest sai kastikorra põhiline selgitus. Usk taasündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendas halba karmat ja seda tuli vältida, et peale surma kaua ja hästi elada. Paljud hinduismi põhimõttet nõuavad taimetoidulisust ja keelavad ka mõne taime söömist. Jumalad: Indra- tormi , äikse ja sõjajumal. Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees. Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand
IV sydamekese aitab vereringet korras hoida V nabakese aitab inimest suunata et ta tajuks organismi vajadusi VI k6hukese (neli s6rme allapoole naba) Juhib soo j2tkamist VII Kundalini Sabarootsu otsas on yks madu kes suleb selgroo ja on selle kaitsja. Kui see madu 2ra l2heb sis inimene l2heb hulluks. Karma on olemas ka budismis. (p6hjuse ja tagaj2rje seadus, see mis teed selles elu m6jutab sind ka j2rgmises elus) aga veidi teistmoodi Budism v2idab et sa saad oma karmat m6jutada, tahtlik tegu. On olemas kolme sorti tegusid 1) tegu m6tte l2bi 2) tegu kavatsuse l2bi 3) reaalne tegu Eluratas 111 1. 3 looma kukk, siga madu kukk iha maise j2rgi siga vaimne n6medus madu viha (nendega inimene h2vitab oma eluratast 2. Must ja valge pool must halvad teod tee esimesse tagasi valge head teod edasi kolmandasse 3. Inimese olemasolu tasandid (6, kolmes paaris kahe kaupa)
Hinduistid kummardavad lugematut arvu jumalaid, nt Visnut, Sivat, Krisnat jt. Hinduismil on palju harusid, neist suurem osa tunnistab pühade tekstidena veedasid. Hindud usuvad reinkarnatsiooni ehk ümbersündi: hinged liiguvad ümbersündide ahelas, mis põhineb karmal. Karma on inimese tegude, sõnade ja mõtete tulemus. Karmal on otsene mõju inimese elule ja uuestisünnile. Head mõtted ja teod loovad head karmat (vähendavad karmavõlga) ning seega toovad inimese ellu positiivseid sündmusi, halb karma aga tähendab probleemiderohket elu ning üha jätkuvat osalemist ümbersündide ahelas. Hindude eesmärk on vabaneda reinkarnatsioonist, selle saavutamise viise on arvukate hinduismi sektide seas erinevaid. Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur
Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetus sa olid eelmises elus halb ja karma seadus täitub; õnn ja rikkus olid eelmises elus hea. Budism defineerib karmat kui teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. See on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvuseseisundi ja
Eri kastide liikmete omavahelised abielud olid keelatud RELIGIOON India on kahe suure religiooni sünnimaa. Hinduism on muistne usund, mille looja ja tekkeaeg ei ole teada. Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid ka budistide jaoks oli oluline vabaneda ümbersündidest ja eluga paratamatult kaasnevatest kannatustest
ehk moksast. 2) Mida aitab teadmine mikrokosmosest inimesel endaga teha? Inimene on mikrokosmos, kelles on peidus kõik need jõud ja energiad, mis on olemas kõiksuses. Jõudes kaheksandasse faasi omandab inimene kõikehaarava jõu. 3) Mis on suurimad eksimused budistliku arusaama järgi? Ihadele järgi andmine, Teelt kõrvale kaldumine. 4) Mille poolest erineb budistlik karma hinduistlikust karmast? Hinduismis on karma paratamatu, põhjuse ja tagajärje seadus, budismis aga saab karmat muuta, kuna inimene ise on oma karma looja. 5) Selgita yin'i ja yan'i tähendust taoismis. Yin' ja yan' on vastandid. Yin'- raske, tume, niiske ning on seotud taeva, kuu ja naiselikkusega, kuid yan'- õhuline, kerge, kuiv ning on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega. Need on omavahel seotud pideva võitlusega, milles kumbki ei saa teist hävitada. Nende vaheline pinge on loonud kolm asja maa, taeva ja inimese. Inimese ülesanne on hoida taevas ja maa tasakaalus.
Arvati, et uus elu sõltub vanas elus korda saadetud tegudest ehk karmast. Nii sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve hingele oli pääs taassündide ahelast taevasse. Selle saavutamiseks oli mitmeid viise. Nt meditatsioon või mõne jumala andunud austamine. Osad aga ei lootnudki taassünnist loobuda ja püüdsid oma elu parandada. Usk taassündi tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat ning hinged sünnivad ka taime- ja loomakehadesse, siis tuleb nende vastu vägivalda ära hoida. Selle tõttu keelavad hinduismi koolkonnad liha ja osade pühade taimede söömist. Sellest tuleb ka lehm pühaloomana. Hindude püha linn oli Varanasi. Budism Lisaks hinduismile arenes välja ka budism. See ei pööranud tähelepanu kastierinevustele ning ei tunnistanud braahmanite ega veedade autoriteeti. Budismile pani aluse valitsejaperekonnast Gautama. Temast sai Valgustatu ehk Buddha
teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus
Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku püsivat õnne ja seepärast pole väärt olema inimese püüdluste lõpp-punktiks.
braahmanite osa riitustel.Aja jooksul on lisandunud suur hulk teisi usualaseid kirjutisi,mis on veedade õpetust edasi arendanud.Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi,mis kujunes aastatel 500eKr- 500pKr.Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Põhiseisukohad:Taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod.Usuga kaasneb vägivallatuse põhimõte:vägivald tähendab halba karmat. Pühad tekstid:"Mahabharata"keskendub kahe suguvõsa verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja-Indias."Ramajama" on lugu Krisna inimliku kehastuse,kangelase Rama seiklustest ja katsumutest. Jumalad:Indra-tormi-,äikese-ja sõjajumal.Visnu-Indra abiline,maailma looja,hoiab maailma käigus.Krisna-Visnu tähtsaim kehastus,kehastab jumalikku armastust.Siva-jumalik hävitaja,meditatsiooni ja jooga isand.
eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma. Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat. Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone.
India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Hinduismi eellaseks oli brahmanism. Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded. SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on võimeline oma saatust (karmat) muutma ja (järgmises elus) kõrgemale tasemele tõusma ainult head tehes. Eesmärgiks on vabanemine elu-surma tsüklist (karma lõpliku kaotamise läbi). Hinduismi aluseks on põhimõte, et asjade ja sündmuste paljusus meie ümber on ainult ühe ja sama reaalsuse (=brahman) erinevad ilmingud. Ületades päri(mus)likud kastiomadused - kasu, naudingu ja kohus(tu)se, saab järgmisele kastiastmele. Moksa (vabanemine taassündide ahelaist) saabub neid kõiki (nelja astet) ületades,
Teised rõhutasid tarvidust maailma mõista, saamaks aru, et inimese hing on üleüldise maailma vaimulik osaja võib kehast vabanedes sellega taas üheks saada. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, vaid püüdis oma kastile kohase eluviisi, pahategudest hoidumise ja usukommete järgimisega tagada, et nende järgmine elu oleks parem. Igal juhul tõi usk taassündidesse kaasavägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat, siis tuleb seda iga hinna eest vältida. Ja kuna hinged sünnivad mitte ainult inimese, vaid ka taime ja loomakehadesse, siis tuleb vältida vägivalda nendegi vastu. Paljud hinduismi usukoolkonnad nõuavad seetõttu taimetoitlust ja keelevad mõne sellise taime sõõmist, mida peetakse paljude hingede asupaigaks. Jumalad India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt
Igal teol on oma vältimatu tagajärg. Hea mõttega luuakse ingel, halva mõttega kurat. Halva teo või mõtte tagajärjed mõjuvad lõpptulemusena alati rohkem inimesele, kes nad toime pani, kui sellele, keda taheti kahjustada. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne praeguses elus ja hea ümbersünni järgmisesse. Halvad teod põhjustavad halva karma, mis viib palju vähem soositud ümbersünnini. Uuestisünd on selleks, et oma karmat täiustada. Siinkohal kirjutaks ühe lõigu hindude ühest eeposest ''Mahbhratast'': ''Nii nagu inimene viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku
2 hingetõmmet x 7 x 7 x 38,5 = 24 min. puNya ja pApa. puNyat võib olla kahte sorti. Sündimine taevas ei vii kirgastumisele lähedamale. On olemas ka sellist pApat, mis toodab lihtsalt pälvimusi. Karmakäsitlus on dzainismis erinev kui teistes india filosoofiates. Dzainistlikus käsitluses karma ei ole reegel, mis iseloomustab maailma tomimist, vaid peenmateeria osakestest koosnev nähtus. Seetõttu saab karma nii öelda reaalselt eksisteerida. Eristatakse kolme tüüpi karmat. Aeg oluline, mille jooksul karma mõjub. Siis, mis viisil. Kaheksa karma põhitüüpi. Tarkust, teadmisi takistav, tundeid loov, eluiga määratlev, keha loov, staatust määratlev. Inimene ei pääse ligi ülimale teadmisele, mis tal olemas on. Oluline karma puhul, kui palju osakesi, milline nende loomus, milline nende tulemus. On karmat, mis ei pruugi aktualiseeruda. Dzainistide arvates keha ei mõju väljapool keha. Ühe olendi karma ei saa üle kanduda teisele
Surm on ajutine olukord, justkui vahepeatus ühest elust teise. Iga uus elu on võimalus õppida ja edasi liikuda. Lahkunule korraldatakse põletusmatus, mille käigus inimese põhielemendid (tuli, tuul, vesi ja õhk) naasevad igavesse ringlusesse. Uuestisündide ahelat kogetakse kannatusena. Hinduismis arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga, maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat. Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu.
Eluratas, milles kõik inimesed viibivad ja iga budisti eesmärgiks on leida tee, mis viib elurattast välja. 1. Sümboliseerivad inimese 3-e loomuomadust: *kukk ahnus, iha, *siga rumalus/nõmedus, *madu viha. *iha, viha ja rumalus tingivad üksteist ja on omavahel seotud panevad pöörlema kogu maailma olemasolu protsesse. 2. Maailm jaguneb kaheks sümboliseerivad halbu ja häis tegusid. Teod on tahtlikud ning mõjutavad karmat. 3. (6 tasandit) 1)Deevade e jumalate tasand (jõutakse positiivse karma tulemusel (valge värvus)) 2)pooljumalate tasand võitlus deemonitega (punane) 3)Preetade e meeleliste ihade külge klammerdunud hingede tasand (pidevalt näljased, kollane) 4)põrguolendite tasand, mis vastandub Eevadele, nende suurim meeleplekk on viha ja sellest tulenevalt ebaterved mõtted, sõnad ja teod (suitsukarva hall) 5)loomade tasand, mis vastandub pretadele (roheline)
Karma ei piirdu Budistlike arusaamade järgi on kõigil vaid konkreetseid tegusid tegeva kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse- inimesega, vaid mõjub ka ta sõpradele, tagajärje seost nimetatakse karmaks. sugulastele, lastele. Samuti võib karma Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma
Inimene arvab, et tema mina on parem kui tegevus näitab. Energia järgib kavatsust, millest hea peaks sündima.kui heategu on tehtud kavatsusega , et tuntaks tema headust või pole sel tegevusel ja kavatsusel kõrgemat nõudlust, autasud eij ärgne kõrgemalt poolt. Kavatsus ja püüdlus peavad olema kõrgemas vibratsioonis, et luua vaimset täiuslikkust. Kui inimene annab teisele lubaduse ja tal on ka kavatsus seda teha, aga sellele ei järgne tegevust, saab see valeks, mis loob karmat. 43. Intuitsiooni seadus. Me võime vaid puudutada meie oma intuitsiooni ja tarkuse allikat, kui me ei sõltu teiste arvamusest enda olemust hinnates. Kas me väärtustame ja usaldame oma intuitsiooni või võtame teiste arvamust enda kohta kui oma siseolemust? Meie intuitsioon muutub südamest tulevaks kui tunnistame oma püha identsust. 44. Ümberpööratud proportsioonide seadus. Pikaealisus. Inimene ei pea surema kui praanat ei kaotata, vaid
24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? braahman (snskr brāhmana ‘vaimulik’): Indias kõrgeima päriliku seisuse ehk varna liige – rituaalide sooritaja, preester ja õpetlane. aatman (snskr ātman ‘hing’): India indoeuroopa juurtega religioonides alates veedade ajast, välja arvatud budismis, individuaalhing, eluhõngus ja igaühe hävimatu isiksus, mis jääb keha hävides kestma ja sünnib umber uude kehasse, kandes eelmiste elude karmat. A eesmärgiks hinduismis, eriti selle vanaindia brahmanistlikus faasis, on äratundmine, et ta on maailmahinge Brahmaniga üks ja seesama (Brahman – maailmavaim, maailmakõiksus). 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? - Buddha (Virgunu) 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka (snskr tripitaka ‘kolmikkorv’): Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka)
Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Migratsiooni tõttu on
В новелле японского писателя сюжет поверйут по-новому, потому что новой стала движущая идея рассказа. 9. Millisena näeb Ueda Akinari inimloomust? Too näiteid lugudest, kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu. Ühest küljest oli ta teadlik budistlikust seisukohast, et „inimestele puru silma ajamine loob hulga halba karmat, kuid teisest küljest nägi ta kirjanduses viisi tungida asjade tuumani, mõista olulist. К примеру, об одержимости злыми духами рассказыет Акинари в жутковатой новелле «Голубой колпак». Монах так любил мальчика, о которым он заботился, что когда тот
seda õigesti tõlgendada. 3. upanisad-filosoofiline tähendus; sellest sõltub kogu India filosoofia. *need on kolm põhilist kihti, aga neid kihte eksisteerib veel. Upanisad: - Absoluut-brahman(mitte sama mis preester)-hõljub igal pool meie vahel ja meie sees. - Ahimsa-vägivallatus. - Tegu, mõte ja idee on võrdväärsed-kui sa oled seda mõlenud, oled sa seda juba teinud. - Kuritegu rikub karmat. - Sausara-ümbersündimise ring - Karma peab olema null, et vabaneda ümbersündimisest ja saavutada moksa(vabanemine). - Ühiksonna puhastumine- vanad inimesed(pensionärid) lahkuvad oma kodust ning rändavad ringi ja peatuvad ühes kohas ainult 3 päeva- vanad kõnnivad ära ühiskonnast. · Klassikaline hinduism sai alguse alles 15. Sajandil. Alguse aeg langeb 1500-500 eKr.
enamus. A: Oleks hea, kui mõned poliitikud satuksid siit oma segmenti. 16 D: Soovige seda. Proovime kõik koos, et igal pühapäeval soovime seda, et kõik, kes ei vasta Maatriksi tõele, lähevad ära, asuvad ümber, kanduvad teise segmenti. A: Ma arvan, et see on karma küsimus. See on see, mille ära oleme teeninud. D: Naeruväärne. Seda rääkides võtame nad vastu ja nad jäävad siia meie abil. Meil pole enam karmat. Tegelikult kaotab karma seadus oma jõu. Me ei ole enam kellelegi midagi võlgu, me ei pea enam kahetsema. Meil on vaja enda jaoks otsustada, öelda enda sees ja kõigile ümberringi naabritele, sugulastele: "Kõik! Aitab! Sellest on juba küllalt! Nüüd olen ma vaba!". Meil on vaja paluda Maatriksilt kinni nabida kõiki, kes põlastavad meie vaba tahet, neid, kes moonutavad Tõde, neid, kes ükskõik mismoodi ikestavad ja rõhuvad meid. Ressursid, vesi, õhk, toit, kütus, planeedi
· Kui enam trisnat pole, lakkab ka kannatus. · See vaibumine saab toimuda vaid nirvaanas. Nirvaana -sanskriti k küünla ärapuhumine; selles olekus meid lihtsalt enam ei ole; totaalne surm. 8-osaline tee: õige vaade ja õige püüdlus, õige kõne, tegu, eluviis ja jõupingutus(pole vahet, kas tapate mõttes või reaalselt), õige järelmõte, keskendumine (meditatsioon, jõudmine nirvaanasse) 8 viitab seadmuserattale. Karmaseadus kõigel on tagajärg. Oluline pole koguda pos. karmat, see on samamoodi takistuseks. Karma peab olema vabanemise hetkeks nullis. Buddha kirjutas neile, kes aru ei saanud, veel 10 reeglit: · Tuleb hoiduda vägivallast, ka vaimsest. Kui nkn on lammas juba tapetud, siis tohib liha süüa. · Tuleb hoiduda võtmast seda, mida pole antud. · Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsuhtest. · Mitte kõnelda seda, mis pole tõde. · Mitte tarvitada meelitumestavaid aineid. (Kuidas keegi võtab :D) Munkadele lisaks veel:
Jumalast eraldatud, illusiooni vangid. Sel juhul on hing ajutiselt teatud tajusfääride külge "seotud". Hing unustab oma tõelise põlvnemise, oma jumalikkuse ja oma vabaduse.Sellist sidet nimetatakse ka karmaks."Lahtisõlmimise" või "lahtiühendamise" protsess toimub läbi teatud sammude või selle etappide, mida te nimetate "vaimseks arenguks". Inimlikust või lineaarsest seisukohast lähtudes te "vabastate karmat" ja muudate end tasapisi vastavalt neile neljale sisemise arengu etapile, millest me juba rääkisime. Kuid Vaimu seisukohast pöördute te lihtsalt tagasi oma loomulikku seisundisse, jumalikku teadvusesse. Sellest seisukohast on "karma vabastamine" lihtsalt oma jumalikkuse meenutamine. Jeshua teadvuse muutumisest egokesksest südamekeskseks IVI osaJeshua informatsiooni edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse
annaabi.ee 
