1.18 MOLOTOVI_- RIPPENTROPI PAKT Maailmasõja algus ● Eesti kuulutas end erapooletuks riigiks “Orzel” 28.09.1939-baasideleping Baltisakslaste lahkumine 1939.aasta sügisel vahetus Eesti valitsus Jüri Uluots - viimane seaduslik peaminister 1940 ● 16.Juuni NSV Liidu ultimaatum Eestile ● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform ● Natsionaliseerimine. 14.juuni 1941 - juuniküüditamine Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis
9. 6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks. 10. Ümberkorraldused ja repressioonid olid tegelikult alanud juba juunipöörde ajal. Nüüd need jätkusid ja laienesid. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu, Vares-Barbarusest selle presiidiumi esimees, Vabariigi Valitsusest Rahvakomisaaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kätte. Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale. Laidoner viidi ära 19.juulil, Päts 30. Juulil. On arvestatud, et 1940.aasta keskpaigast kuni aasta lõpuni kadus jäädavalt umbes 1000 inimest. 11. Y 12. Viidi läbi kiire ja jõhker maareform. Talu maksmaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit. Ülejäänud jagati uusmaasaajatele. 13. 1940. Lõpul tehti maareform
Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju. Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid. KUNST. Enamus kunstnikest tuli Lübeckist. 15. sajandil tegutses Liivimaal Lüübeckist pärit kunstnik Hermen Rode. Maalis Niguliste kirikus altarile püha Nikolause seigad. Bernt Notke - "Surma tants'u" autor. Pildirüüste tulemusena hävitati palju maale ja skulptuure. Michel Siitow - Tallinnas sündinud ja töötanud, ning Hispaanias ja Taanis õue kunstnikuna töötanud mees. LIIWI SÕDA (1558-1583) Eesti alal oli 3 väikeriiki: Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Viimati oli eesti alad ühendanud Pletenberg - XV sajandi lõppus. Walter von Pletenberg oli viimane tähtis ordumeister. 1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi. XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud. ROOTSI
ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga (praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade. Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika
uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950. aastani, kuni ta natsionalistiks tembeldati ja sügisel 1950. vangistati. Tagasi tulles ta enam sisuliselt keskset rolli administratiivselt ei etendanud. Vaimses mõttes oli tema roll oluline. TA loomisega hakati TA allasutustena looma erinevaid uurimisinstituute. 1947. a loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, selle instituudi loomine toimus Tartus, instituudi direktoriks sai Richard Kleis ja tema puhul võiks tõdeda seda, et temast kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes.
Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud atentaadikatsega keiser Aleksander III. 1900 -1917 elas erinevates Euroopa riikides sh Sveitsis ja Saksamaal. 1903 asutas illegaalse Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. Liikmed nii Vene- kui välismaal. Peaeesmärk tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid.
Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Linnades, maakondades ja valdades teostasid kommunistliku partei poliitikat kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteialgorganisatsioonide võrk. · Eestimaa kommunistlik partei (EKP) Partei juhiks oli esimene sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Partei juhid: 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan (Johannes) Käbin 1978-1988 Karl Vaino 1988-1990 Vaino Väljas · ENSV valitsus Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946
peamised rahvusliku liikumise keskused. Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist Konstantin Päts, kes asutas ajalehe Teataja, mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne talude päriseksostmise protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka Peeter Speegi ajaleht Uudised, mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel. Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19. sajandi teisel poolel riiklikult toetatud Venemaa
mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini muutused vaid kultuurilist laadi Kolm suurt keeleareaali: Baski keeled Hipsaaniast, indo-euroopa-keeeles Kreeka lähedalt ja uurali/soome-urgi keeles Musta mere ääres Kreeka keele kreeta murre: lill lilli, kali hea, kali mera tere hommikust.
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
I maailmasõja aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. Kommiteesse kuulusid mitmed seltsid, ülikoolid ja ühingud. Esimeheks valiti 01.12.1915 peetud asutamiskoosolekul Heinrich Johann Luht, eestseisusesse kuulusid teiste hulgas Jaan Tõnisson ja Karl Parts. Komitee vahendas sõjavajadustest tulenevaid tellimusi Tartu väike- ja käsitööettevõtetele. Eesti alal tegutses sõjatööstuskomitee veel Tallinnas. Tegevust reguleeris Petrogradis (Peterburis) asuv keskkomitee, mis tegutses 04.08.1915 kinnitatud sõjatööstuskomiteede põhimääruse alusel. - Linnade liidu komitee- Eesti Linnade Liit (ELL) asutati 19. septembril 1920. aastal Tallinnas. 1920. aasta 17.-19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu Loodi Ajutine Põhja-Balti kommitee sõjapõgenike jaoks. Komitee sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimiseks Eestimaa kubermangus ja
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu
.. Aleksander Burlandt 1882 tekkisid Burlandtil kontaktid eestlastega (Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. VSDTP Venemaa Sotsiaaldemorkraatlik tööliste partei 1904 moodustati Tartu koolide vaheline soltsiaaldemokraatlik ring 1903 Mihkel Martna läks Tallinnasse sotsiaaldemokraatide mõju Teatajale hakkas järsult kasvama. Nov 1903 hakati välja anda kolmandat juhtivat ajalehte "Uudised" Tartus (toimetaja Peeter Speek, Gottlieb Ast(?), Karl Ruga(?)) Föderalistid 1905. aastaks "Uudised" 3 ajalehest kõige radikaalsem 1905. aasta revolutsioon Historiograafia: - M. Jürisson (Mihkel Martna). Punased aastad Eestis 1905-1906: Eesti revolutsioonilis liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Peterburi 1907 - Mihkel Martna: Tallinna sündmusi 1905 ja 1906. Tallinn 1930
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Vm-l teostada kodanlik-demokraatlik revolutsioon, aga pärast seda tuleb revolutsioonist loobuda ja legaalsete vahenditega ehitada üles sotsialism. Lenin oli seda meelt, et oli vaja rohkem revolutsiooni. Väitles ka nn bundistidega, nood leidsid, et iga Vm rahvus võib luua omaenda partei, parteiline autonoomia. Nende vastu oli Lenin ka halastamatu ja armutu, leidis, et jõud on ühinemises ja ühistegevuses, lahkulöömist rahvuslikult alusel ei saa olla. Vaidlusobjekte oli veel hulgaliselt. 1903 tuli Brüsselis kokku VSDTP II kongress. Sellel tõepoolest sai teoks VSDTP sisuline loomine, töötati välja parteiprogramm, valiti keskkomitee, loodi sidemed kõikide Vm-l tegutsevate sotsdem ühingutega, koondati VSDTP egiidi alla, algas tormiline areng. Tähendas ka vene sotsdem lõhenemist enamlasteks ja vähemlasteks. Enamlaste jõulisemaks kujuks oli Lenin, vähemlaste poolel Plehhanov ja Tsederbaum, Axelrod kõikus nende vahel. Lõhenemine toimus
Oli kuivi, oli avatuid, avara silmaringiga õpetajaid (T&Õ II osa). Tms-e raputavad üles loodusõpetuse igasugused tunnid (seal head õpetajad). Tms kindel usk, rituaalne religioossus lööb kõikuma -> et jum-t pole, taevas on vaid tähed. Tms kirjutas ise väga vähe erakirju, igast kirjavahetust vähe (masendav rahata olek). Teatud koolidel oli õigus teha lõpueksameid, teiste koolide õpilased tegid ka seal. Tms sõidab lõpueksameid tegema Narva, gümn-i lõputunnistuse saab 1903, lisatingimus: ilma vanade keelteta. 1903 Trt-s G. Suits ("Kiired"), Tms-st noorem, käisid läbi, Tms-st sai paari aasta pärast Noor-Eesti autor (Tm oskas suhelda). Kui lõpetab Treffneri, teinud kaastööd ka ajakirjandusele. Ajakirjanikunimi A.H / A.H.T Trt-s juba tuntud. Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
