· ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund,
karistus või sundlõpetamine. 1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu t
karistus või sundlõpetamine. 1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju?
6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis,
1. esimese astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilise isikule sundlõpetamise 2. teise astme kuritegu – tegu, mille eest seadusandja on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused Füüsiline isik – rahaline karistus, vangistus, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine Juriidiline isik – rahaline karistus, tegutsemiskeeld, sundlõpetamine, ettevõtluskeeld 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja juriidilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet. 78 Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Karistatav on tahtlik tegevusetus, kui isik käitub passiivselt ja hoidub teatud kohustusest või tegevusest, milleks ta on õiguslikult kohustatud. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus).
sundlõpetamine o I astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või tähtajalise vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise o II astme kuritegu – tegu, mille eest on ette nähtus kas rahaline karistus või vangistus alla viie aasta Väärtegu – süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti Hädakaitseseisund – seotud õigusvastase ründe tõrjumisega; see pole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire
7) Süüteod: kuriteod ja väärteod. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud oõhikaristusena rahatrahvi või aresti. 8) Karistuse mõiste ja liigid. Karistus on süüteo toimepanemisele järgnev tagajärg, mis aitab tekitatudebaõiglust heastada ja toimib preventiivse vahendina, mis hoiab ära süüteo toimepanemist tulevikus. Kuriteode eest kohaldatavad põhikaristused on: - Rahaline karistus - Vangistus
teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda või toime pandi nn maailmakuritegu. Karistatav on tegu, mis vastab süüteokoosseisule,on õigusevastane ja isik on selle toimepanemises süüdi- süütegu Süütegu: kuritegu ja väärtegu Kuritegu on selline süütegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenähtud rahaline karistus või vangistus, jur isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms
maailmakuritegu. Karistatav on tegu, mis vastab süüteokoosseisule,on õigusevastane ja isik on selle toimepanemises süüdi- süütegu Süütegu: kuritegu ja väärtegu Kuritegu on selline süütegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenähtud rahaline karistus või vangistus, jur isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms
Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseisu tunnused. Karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ( tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu subjektiivne tunnus).
298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Vastus: Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Vastus: Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? astus: Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s
rahaline karistus või sundlõpetamine. Esimese astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu on on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse ja vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta. Väärtegu Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Karistusseaduse ajaline ja ruumiline kehtivus Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, v.a. kui uus seadus 1) välistab teo karistatavuse 2) kergendab karistust Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil
mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süütegu on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt
ekspertiis. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süütegu on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed-
Õigushüve teooriast. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? Luua seadus, mis kaitseks inimeste õigushüvesid nende isikuvabadusi liigselt piiramata. Samuti peab see seadus aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ja toetama teadmist, et õigusnormi rikkumine on karistatav. 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? Printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Üldiselt mitte. Kaks erandit: a) Seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks. b) Seadus kergendab karistust. 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Kehtib Eesti territooriumil ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, olenemata selle asukohast.
eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid. Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega 109. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. 110. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on
ähvardusel. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseadusele paragrahv 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest saab isikut karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulevana saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1
karistusõiguslike sanktsioonidega. Määrab kindlaks kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvaheliste üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavad põhiseadusele. 104. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ettenähtud. Saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 40 105. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1 tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel);
14.2. KARISTUSÕIGUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu.
annaabi.ee 
