b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) c) Inglismaa koloniaalpoliitika : algul oli kolooniatel suhteline sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine +
Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni
Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et venelased lahkusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 kella..... Võiks arvata, et Vene politrukkidel oli raske seletada sellist heaolu kapitalistlikul maal, kus luksuskaup ja suurelt osalt igapäevasedki kaubad pidid olema kättesaadavad vaid kurnajatele, väikesele osale rahvast. "Kus teie töölised on?" küsisid hämmastunud Punaarmee komandörid, kuna nad ei olnud kohanud Eesti tänavatel ja teedel ainsatki räbalais ja vaesuses olevat "proletaarlast". Nutikad politrukid leidsid aga nendele küsimustele peagi vastuse, õieti mitmeid. "See on maa", väitsid nad, "mida on kogu kapitalistlik maailm aineliselt aidanud
kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi makroökonoomika majandusteaduse osa, mis vaatleb rahvamajandust terviksüsteemina maksupoliitika üldised põhimõtted, milliseid makse riik kogub mandaat valimisringkonnale eraldatud saadikukoht miinimumpalk palga alammäär (290 EURi kuus) modernism sotsiaalfilosoofia vool, milles vaadeldakse nüüdisühiskonda inimeste elulaadi muutumise ja väärtuste ümberhindamise alusel moderne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud ühiskond, infoühiskonnaeelne ühiskond monetarism majandusteooria ja majanduspoliitika suund, mille arvates määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk multikultuurne mitmekultuurilisus, so. ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad
5 Matanzas 13 Holguín 6 Cienfuegos 14 Santiago de Cuba 7 Villa Clara 15 Guantánamo 8 Sancti Spíritus 13 * keskalluvusega munitsipaliteet Ühiskond Enne 1959.aasta revolutsiion oli Kuubal nõrk demokraatlik süsteem ja majandus põhines kapitalistlikul kaubavahetusel USA-ga. Revolutsiooni käigus asendusid need traditsioonid sotsialistlike väärtustega (tugeva võimuga valitsusega, tsentralisseritud majandusega, usu ilmalikumaks muutmisega). Peredes on mõlemad vanemad kohustatud oma last hooldama. Isega siis kui vanemad pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega. Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita. Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks
Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). A: 130-131 /, /AU: 223/, / HMS: 195/ 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu.
moderniseerumine pikaajaline ning ühiskonna kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille käigus tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond modernism sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja
Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). / protestandi püha kohus on korraldada hästi oma tegevust, töötada intensiivselt, mitte raisata raha ja olla kasin. See kujundab kapitalismi vaimu.
Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. 23. Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni
oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. EKSPLUATEERIMINE – võõra tööjõu oma huvides ärakasutamine 23. Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest.
vastu saavad ning isegi rohkem kui oleks vaja süsteemile endale. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Konkurentsi tõttu loovad kapitalistid suuremaid (monopoolsemaid) tootmisüksuseid, rikkus kontsentreerub järjest vähemate kätte. · Kasumitaotluse ja konkurentsi tõttu süveneb ekspluateerimine. Kapitalistlikul majandusel on kroonilised ületootmise perioodid, majanduslikud depressioonid, tööpuudus. Töölisklass vaesub. Põllumehed, väikekodanlus kõik langevad järjest palgatööliste hulka. Tõsi, siin võib kohe küsida: et kui kõik vaesub, siis kes ostab kaupa et tööstus üldse kapitali toodaks ja laieneda saaks. Aga sellest Frankfurdi koolkonnaga seoses Kõik see süvendab revolutsioonilist olukorda kuni
vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 66. Mida tähendab elatusviis? "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. 67. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine 68. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.
80. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)? - primaarne tootmine- nn otsetarbimine, töötlemist ei toimu nt jahindus, karjandus, korilus - sekundaarne tootmine- millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine. Nt käsitöösaadused, autod - kolmanda astme tootmine- tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. 81. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem- minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Tootmisvahendid on eraomanduses, kasumi teenimine. Konkurents- välja tõrjutakse need, kes on kõige vähemefektiivsed, toodete ja teenuste hinnad viiakse alla, tõuseb ühiskonna ja selle liikmete heaolu. Sotsialistlik majandussüsteem- maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine. 82
a. Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; b. Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms c. Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 113.Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine 114.Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi
lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 62. Mida tähendab elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 63. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Kapitalism on majandussüsteem, kus maa ja muud varad on eravalduses ja kaupade ning teenuste pakkumine toimub eraettevõtluse kaudu. Kapitalismis on olulised vaba turumajandus ja konkurentsipoliitika, mis on suunatud majanduse arengule. Riigi osa majanduse reguleerimisel peetakse ebaoluliseks (Laissezfaire)
Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 62. Mida tähendab elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 63. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll, tootmisvahendid (maa, vabrikud, teadmised, ettevõtted) eraomanduses ja neid kasutavad omanikud endale kasumi teenimise eesmärgil. Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine, tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasumist. 64. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 116. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll, tootmisvahendid (maa, vabrikud, teadmised, ettevõtted) eraomanduses ja neid kasutavad omanikud endale kasumi teenimise eesmärgil. Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine, tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasumist. 117. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
· Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; · Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms; · Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel. 113. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine. 114. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. 115
Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil. See tähendab, et meie igapäevaseid vajadusi rahuldavad tarbekaubad, mis saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus
NAD ON TURUL VÕRDSED!. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad ning isegi rohkem kui oleks vaja süsteemile endale. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Konkurentsi tõttu loovad kapitalistid suuremaid (monopoolsemaid) tootmisüksuseid, rikkus kontsentreerub järjest vähemate kätte. · Kasumitaotluse ja konkurentsi tõttu süveneb ekspluateerimine. Kapitalistlikul majandusel on kroonilised ületootmise perioodid, majanduslikud depressioonid, tööpuudus. Töölisklass vaesub. Põllumehed, väikekodanlus kõik langevad järjest palgatööliste hulka. Tõsi, siin võib kohe küsida: et kui kõik vaesub, siis kes ostab kaupa et tööstus üldse kapitali toodaks ja laieneda saaks. Aga sellest Frankfurdi koolkonnaga seoses Kõik see süvendab revolutsioonilist olukorda kuni tuleb revolutsioon. · Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism,
on uus ülesanne- NL peab juhtivatele lääneriikidele järele jõudma majanduslikult. Püstitati koguni loosung „Järele jõuda ja ette minna!“- DiP (dagnat u peregnat). Teine lisandus 1927 Stalini isiklikul initsiatiivil, hakati avalikult ja ametlikult kõnelema sellest, et sõjaline kokkupõrge kapitalistliku maailma ja NL vahel on paratamatu just lähiajal. Põhjus leiti ka- läänemaailm on jõudnud veendumusele, et NL maj kokku ei varise ja siseprobl on ületatud, kapitalistlikul maailmal ei jäävat muud üle kui püüda NL purustada sõjalise jõuga. Kasutati ära ka 1927 dipl elu sündmusi, 1927 katkestas SB suhted NL-ga Arcose tulemusel, Hiina juhtkond saatis välja NL spetsialistid, sõjaväelased, poliitikud, diplomaadid, lisaks tapeti ka NL saadik Vaclav Vorovski Varssavis. 1927 pidas Stalin oma tuntud raadiokõne, milles ütles, et lähiajal on kokkupõrge kapitalistliku maailmaga paratamatu, õhutati siseriiklikku sõjahüsteeriat
selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Inimene loomastub. Konkurentsi tõttu loovad kapitalistid suuremaid (monopoolsemaid) tootmisüksuseid, rikkus kontsentreerub järjest vähemate kätte. Kasumitaotluse ja konkurentsi tõttu süveneb ekspluateerimine. Heaoluvõimalused kasvavad, kuid töölisklass vaesub. Kapitalism hävitab lõpuks ise turu. Järjest suurem kasum nõuab investeeringuid, need suuremaid kasumeid ja odavamat müügihinda... Kapitalistlikul majandusel on kroonilised ületootmise perioodid, depressioonid, tööpuudus. Samas tooteid jääb üle... Põllumehed, väikekodanlus, väikeettevõtjad kõik langevad järjest palgatööliste hulka või tõusevad suurkapitalistideks. Ühel hetkel kodanlus muutub üleliigseks, sest on toodetud ülikülluslikult, tehnoloogia on arenenud ning uus tootlik jõud võtab asjad üle.
annaabi.ee 
