Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. ·...
Andrese võidud ja kaotused Vargamäel Suhted vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu nii, nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Romaani I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja- romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida lahendus...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: Saavutused ja kaotused Euroopa Liiduga liitumine on toonud Eestisse väga palju uusi asju ja ka neid millega peameloobuma.2011.aastal liitus Eesti eurotsooniga, mis on aidanud luua uusi töökohti. Euro muutis mugavaks reisimise ja vähendas valuutavahetuskulusid. Euroopa Liiduga liitumine on andnud Eestile vabadust, kindlust ja heaolu. Inimesed saavad ilma ühegi piiranguta minna elama või töötama ükskõik millisesse teise liikmesriiki
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: Saavutused ja kaotused Euroopa Liiduga liitumine on toonud Eestisse väga palju uusi asju ja ka neid millega peame loobuma. 2011.aastal liitus Eesti eurotsooniga, mis on aidanud luua uusi töökohti. Euro muutis mugavaks reisimise ja vähendas valuutavahetuskulusid. Euroopa Liiduga liitumine on andnud Eestile vabadust, kindlust ja heaolu. Inimesed saavad ilma ühegi piiranguta minna elama või töötama ükskõik millisesse teise liikmesriiki
Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. 30. (19.) augustil, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Türgiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja
Losses of our life Losing is an everyday phenomenon, whether you lose a sock, a pen or your keys, but aswell things, people tend to get lost too. Some are found and alive, but some are not, and it´s a tragedy. I can´t imagine losing a beloved one, it would be awful, but so many of us have to face this terrible situation, where you don´t know if the person is safe and alright. As always, there are situations where the person doesn´t want to be found, or where she/he disappears without a trace. The reasons of disappearing are very variable, from criminal cases, trafficking in human beings, getting recruited as prostitutes to very hidden and deeply personal matters. The average amout of missing people in Estonia is 199 persons per year, although 70% of the missing persons in 2001-2005 were found alive, luckily. In 2007, night before 24th of June, a 19 year old girl Maris Järve was lost in Pärnu, she wa...
Töökomando Meditsiiniambulants Soomusrongirügement Soomusrong Nr. 1 Esimene soomusrong Vabadussõjas 10. dets. 1918 sai rindel tegutseva Soomusrongi Nr. 1 ülemaks kapten Anton Irv Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas Soomusrong Nr.1 sai aja jooksul palju täiendusi Rong oli oma lahingutega väga edukas Hukkumised Kuna soomusrongid täitsid oma rolli suurepärastelt siis olid kaotused üpriski väikesed: Kuperjanovi partisanid kandsid suurimat kaotust, nende ridadest langes 70 Soomusrongi nr 2 koosseisus teenisid Vabadussõja ajal 727 isikut, nendest langesid 50 Teiste üksuste kaotused olid 50 piires Kokkuvõtteks Soomusrongid mängisid äärmiselt olulist rolli kaitses kui ka vasturünnakus Soomusrongid mängisid olulist, kuigi suuresti psühholoogilist rolli edu saavutamisel vaenlase vastu, külvates punaarmeelaste ridadesse hirmu
4. augustil 1782. aastal abiellus Mozart Constanze Weberiga (pildil). Neil oli kuus last, neist neli surid enne pooleaastaseks saamist. Suureks kasvasid vaid kaks poega, teine laps Karl Thomas ja kuues laps Wolfgang Frans. Kummalgi Mozarti poegadest ei olnud peret ega lapsi. Kaotused ... 3. juuli 1778 ema surm hingeliselt Mozartile väga raske. 1787 suri isa Leopold, kellega Mozart pidasid eelnevalt tihedat kirjavahetust. Pettumused armastuses. Kõik need läbielatud sündmused kajastuvad ka Mozarti loomingus. W. A. Mozarti elulugu Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et
MUSSOLINI SAAB ITAALIA PEAMINISTRIKS • Itaalia kaotused olid I maailmasõjas suured – riik kaotas ühtekokku 460 000 inimelu ja valitsuse võlad olid kolossaalsed. • Sõja algaastail olid Inglismaa ja Prantsusmaa Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kui aga sõda lõppes, lubadused unustati. Jäi mulje, et Itaaliat ei vaadelda kui võrdväärset partnerit. • Samas oli Roomas asuv keskvalitsus äärmiselt nõrk. Peamiselt oli tegu koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui Jaapan impordib USA põllumajandussaadusi ja ekspordib USA-sse autosid, siis ilmselt: Vali üks: a. Ameerika farmerid võidavad, Jaapani farmerid aga kaotavad b. USA autotootjad võivad kaotada kaubavahetuse tõttu c. Jaapani autotootjad ja toiduainete tarbijad võidavad d. Kaubavahetuse kasud on suuremad kui kaotused e. Kõik bimetatud väited on õiged Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nullsummamängu korral: Vali üks: a. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure tulu b. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kaotuse c. Ühe riigi kulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kulu d. Ühe riigi eksport toob kaasa teise riigi sama suure impordi e
Kas kaotus võib olla ka võit? Meile kõigile meeldib olla edukas, meile meeldib, kui kõik läheb hästi, meile meeldib võita. Elus eksisteerivad aga ka lisaks võitudele kaotused, ka nendega tuleb osata toime tulla ja mõelda, et ehk on vahete vahel kaotustes ka kübeke võidumaitset. Tundub ka jabur, et kaotus võib olla samuti võit ometigi on see nii. Võites lahingu, et kaotada sõda ... seda väljendit on paljud kuulnud. Siit jõudsin ma mõtteni, et kas üldse on vaja võite ja kaotusi. Või on lihtsalt kõik kujutlus nii võit, kui kaotus? Inimesed, lihtsalt tahavad olla millegi peale kibestunud ja seda väljendada?
vajalikuks osutuda. Kui eestlased Sinimägede lahingutes oma rahvusliku juhtkonna kutset järgides oma rahvast ja kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi õigust omariiklusele. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust vaatepunktist, jättes nende kohuse oma maa ja rahva ees kõrvale, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. Selge on vaid see, et üksinda me vasu poles pidanud liitlaseta, olgu see vabadusetahe kui suur tahes. Oleks sakslased ehk kauem vastu pidanud ja sõda pikemaks veninud ,siis ehk oleks valikud hoopis teised. Lõppkokkuvõttes ega sõda ju meie pärast peetud. Vastamisi oli ikka Saksamaa ja Venemaa. Kahju, et tol ajal NATO-t veel ei eksisteerinud, et siis artikkel 5 käiku lasta.
· Lõuna-Korea · Põhja-Korea Põhja- ja Kesk-Ameerika · Mehhiko · USA · Honduras Okeaania · Uus-Meremaa TULEMUSED ALAGRUPIMÄNGUD A-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Uruguay 3 2 1 0 4:0 7 Mehhiko 3 1 1 1 3:2 4 Lõuna-Aafrika Vabariik 3 1 1 1 3:5 4 Prantsusmaa 3 0 1 2 1:4 1 M - mänge; + võidud, = viigid, kaotused · LAV 1:1 Mehhiko · Uruguay 0:0 Prantsusmaa · LAV 0:3 Uruguay · Prantsusmaa 0:2 Mehhiko · Mehhiko 0:1 Uruguay · Prantsusmaa 1:2 LAV B-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Argentina 3 3 0 0 7:1 9 Lõuna-Korea 3 1 1 1 5:6 4 Kreeka 3 1 0 2 2:5 3
Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada Mida suuremaks ja vanemaks inimene saab seda rohkem peab ta elus langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda
Urugu 3 2 1 0 4:0 7 ay(pildil) Mehhi 3 1 1 1 3:2 4 ko Lõuna -Aafrika 3 1 1 1 3:5 4 Vabariik Prants 3 0 1 2 1:4 1 usmaa M - mänge; + võidud, = viigid, kaotused B-alagrupp Koondis M + = Väravad Punktid Argenti 3 3 0 0 7:1 9 na Lõuna- 3 1 1 1 5:6 4 Korea Kreeka 3 1 0 2 2:5 3 (pildil) Nigeeri 3 0 1 2 3:5 1 a
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida,
oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ainuvõimalik ja ainuõige variant. Seda arvamust temaga jagan ka mina, et lepinguga nõustuda oli õige. Kui Eesti oleks NSVL sõjaliselt vastu hakanud, siis arvan, et meie kaotused oleks olnud väga suured. Kui Eesti oleks Balti riikidega ühiselt NSVL vastu sõdinud, isegi siis oleks me alla jäänud, sest NSVL oli rohkem sõdureid ja sõjatehnikat. Kuid, vaatame asja nüüd teise nurga alt. Kui Eesti Vabariik oleks sõtta astunud ja kindlasti ka kaotanud, oleks me saanud teise staatuse. Me ei oleks andnud oma riiki ära ilma võitluseta, me oleks selle eest võidelnud. Ja kui vaadata Euroopa riikide
Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24 Uuem vene statistika järgi Punaarmee kaotused: Surnutena 126 875 meest Haavatutena 264 908 Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit 25 Nikita Hrustsovi järgi kaotas Nõukogude Liit talvesõjas 1 000 000 meest Marssal Mannerheimi päevakäsus 13.märtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks umbes 200 000 meest ja 1600 tanki 26 Vasakult: soome kindralmajor A. F. Airo, Karjala armee juhataja A. E
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada
13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist Third level Fourth level Suured kaotused Fifth level sõjatüdimus 1973 rahulepingu sõlmimine Pariisis. Nixoni valikud sõja lõpetamiseks Vägede suurendamine ja sõjategevuse jätkamine Click to edit Master text styles Second level Vägede kohene väljaviimine Third level
ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV Liidul ebaedu ja suured kaotused. • 1.veebruaril teine pealetung. Punaarmee esimese pealetungi suunad Karjala kannasel Helsingi pommitamine, 30. november 1939 Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud. • Märtsi algul kriitiline olukord Viiburist lääne pool. • Algasid läbirääkimised. • Punaarmeelastel õnnestus vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste lennukipomm VÄLISABI SOOMELE
Ameeriklastel oli valida kolme sõjategevuse vahel. Kõige mõistlikum oli neil valida see, et heita aatompommid. 13. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja ? 1)Saksamaa liitlased olid nõrgemad kui vastased. 2)Hitleri usk oma geniaalsusesse. 3)Põhjendamatult julm käitumine vallutatud NSVL aladel (Valgevene, Ukraina). 4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused. 2)Poliitilise kaardi muutumine (Euroopa). 3)Enneolematud kaotused tsiviilisikute hulgas. 4)Jaapanist sai pärast sõda USA liitlane. 15. Seleta järgmised mõisted. Millega läksid ajalukku need isikud : Holokaust -> juutide väärkohtlemine - tapeti -> massimõrv vähemuste kallal. Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre
üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik
kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise PrantsusePoola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 it inimelu, tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas.
Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lõppes 2. septembril 1945. Hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud, koju saadetud sakslast ning paljude suurte linnade hävitamine.
Saksamaale väga rängad: ta pidi loovutama 1/8 oma territooriumist, kaotas kõik oma kolooniad, maksma raskeid reparatsioone ning samuti piirati sõdurite arvu armees (kuni 100 000) ning keelati ajateenistus ja allveelaevade (samuti ka sõjatankide) omamine. Suur kaotaja antud sõjas oli ka Venemaa, kelle mahajäänud majandus ei olnud kaugeltki valmis nii suurteks sõjakuludeks. Venemaa sõdis kolme riigi vastu- Saksamaa, Türgi ja Austria-Ungari. Sõjaga kaasnenud tohutult suured inimelude kaotused ja küllaltki edutu sõjategevus viis riigi sisemisse kriisi, mille tulemusena toimus kaks revolutsiooni (Oktoobripööre ja Veebruari revolutsioon) ning kodusõda kuni aastani 1922. Venemaa majandus oli täiesti hävinenud ning tal olid suured territoriaalsed kahjud. Märkisväärset kahju sai ka Austria-Ungari ja Türgi. Sõja lõpupoolel hakkas impeerium lagunema ning selle tulemusena ka kogu armee. Austria-Ungari pidi loovutama suuri alasid ning maksma sõjakahjusid
kaotusega. Vaieldakse ja kuidas veel! Tõepoolest, sõda N. Liidu vastu võita ei olnud ilma liitlasteta võimalik, ent vaevalt oleks kaotus olnud kiire. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. Ka väide, et Eesti rahva kaotused oleksid sõjalise vastupanu korral olnud tohutu suured, on puhtakujuline spekulatsioon. Me ei saa kunagi teada, kuidas Kremli diktaator oleks Eesti vastupanule reageerinud. Võib-olla hoopis respektiga. Ning paljud sõjaajaloolased tunnustavad reeglipärasust, et alistumisel on kaotused alati suuremad kui sõdides. Kas Eesti saatuses II maailmasõja ajal oleks midagi muutunud, kui 1934. aastal riigipöördega võimu haaranud Päts-Laidoneri reziimi asemel oleks
Eesti koondis sai järgmise tähtsa võidu 25. märtsil A. Le Coq Arenal peetud sõpruskohtumises Uruguay vastu. Viimase MM-i neljandat, kahekordset maailmameistrit, kahekordset olümpiavõitjat ja FIFA edetabeli 7. koondist võideti 2:0. Oma 100. koondisemängu tegi kapten Raio Piiroja. 29. märtsil jätkati head esitust Serbia vastu kui mängiti kodus 1:1 viiki.Sellele järgnes koondises mõõnaperiood, mis algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega Baskimaale, edasi valikturniiri kaotused Itaaliale ja Fääri saartele, Lõuna-Ameerika turnee kaotused Tsiilile ja Uruguayle ning sõpruskohtumises Türgile.Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil Sloveeniat ja kodus Põhja-Iirimaad ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale 58. kohale.Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas Põhja-Iirimaad ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda play-offi. Selleks ei tohtinud Serbia oma viimases kohtumises võita Sloveeniat
· Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid.
raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsiaalhoolekanne) tööpuudus kadus, maj. õitseng. Berliini blokaad- 24. jul 1948-11 mai 1949.
Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Rahukonverents Tartus 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahulepingule Kaotused Vabadussõjas Suri või jäi kadunuks 4000 võitlejat H aavata sai 14 000 meest, kellest 2000 jäid invaliidiks
läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja riigipööre ning Venemaa väljub sõjast 1918
Minu jaoks on oluline teadvustada, et taolised enesekesksed inimesed võivad olla kujunenud tulenevalt kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma enesearmastusele alge on loonud, ei ole minu nägemuse kohaselt vajalik loopida nende pihta solvanguid, süüdistusi ja hukkamõistu- ilma kaotatud võimeta armastada on nad juba õnnetud küllalt. Hirmust valu ees pole suhete vältimine lahenduseks. Isegi korduvad kaotused ja tagasilöögid armastuses on võimelised varem või hiljem inimese silmi avama ja viima eneseleidmiseni. Armastusel ei ole loomuomast soovi ehitada meie ümber müüre, seda teeme me ise või meist mittesõltuvad psüühilised häired ja traumad. Armastuse kibemagus tunne on sedavõrd tasakaalus, et me ei saa kunagi kindlad olla, kas saabunud õnn kaalub üles valu. Igal juhul valiksin mina pigem käänulise tee, kus põimub õnn ja kurbus kui lihtsalt suvalise tee, mis
ühtsusele, punased. Kodusõda laastas Venemaa majandust. Põllumajandus oli rikutud sõja poolt ning 1921. aasta põua ajal kannatas rahvas kohutava nälja käes, mille tulemusel suri 5 miljonit inimest. Iga tööstuse osa oli kehvemas seisus, kui oli seda olnud 1913. aastal. Rääkimata veel kannatustest, mida kommunistliku valitsemise alla jäänud Venemaa ning liidumaad veel palju aastakümneid pidi taluma. Kuigi Venemaa oli jäänud ametlikult võitjate poolele, siis tegelikult olid ta kaotused kasina valitsemiskorra ning kommunismi veel sügavama kinnitumise tõttu väga suured. Ameerika Ühendriigid olid samuti võitjate poolel. Kui sõda oli algamas, polnud Ühendriikide majandus tõusuteel, pigem vastupidi. Kuid 1914-1918 jooksul see muutus. Tööstus sai sisse meeletu hoo tänu nõudlusele, mida Euroopa sõja pidamiseks vajas. See omakorda soodustas tehnoloogia arengut ning uute töökohtade teket. Kindlasti oli USA edu põhjuseks ka vähene reaalne sõjas osalemine
Aastal Sõda toimus Narvas, Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu Rootsi vägede poolel võitles umbes 10 500 meest Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Lahingu käik Rootsi väed jõudsid kella kümneks lahinguväljale. Rootsi kasutas ära Vene väe nõrka kohta, milleks olid nende pikad kaitse liinid. Rootslased olid tänu lumetormile eelis seisundis. Vene leeris tekkis kaos ja nad taandusid. Kaotused, vangid ja sõjasaak Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootsi vägede kätte sattus vangi 10 kindralit. Vene vägede kogukaotused pidid olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
pühiti maa pealt enam-vähem kõik Korea linnad. Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade ja sõjaväebaaside aatomipommitamist Siin püsis rinne kaks aastat, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad Korea sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, mitukümmend miljonit inimest jäi kodutuks, kaotas omaksed . hiina vabatahtlikke hukkus umbes miljon. USA kaotused ulatusid 54 246 inimeseni. Hoogu sai võidurelvastumine. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu. 2. Vietnami sõda 1945. aasta septembri alguses, kui jaapanlased olid lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vitnami kommunistid, eesotsas Ho Chi Minh´iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Septembri lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid inglased
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) ingl...
jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. 6. Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid) Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Erapooletud: Norra, Rootsi, Sveits, Hispaania 7. Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed Õ lk 55 - 59 Põhjused: · Rahutused sõjaväes-suured kaotused · Majanduslik kaos- sõja tagajärjel tööjõu- ja toorainepuudus, kütusekriis, nälamässude oht · Rahulolematus keisriga- Rapuutini afäär · Üldine rahulolematus- töölisliikumine, absolutistliku võimu vastu haritlased, kodanlased, aadlikud Veebruarirevolutsioon: ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduga. Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3
välis-ohu ja ka revolutsiooni eest kodumaal. NEGATIIVNE · Pärast Breznevi suurimaid saavutusi (1975. aastal Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumiseks oli NSV Liidu võimsus ja mõju maailmas tõusnud enneolematule tasemele) algas tõeline langus. · Mihhail Gorbatsov hävitas kogu hiilguse oma kiirustavate reformidega viie aastaga. · Vaieldamatu fakt, et NSV Liidu kaotused Suures Isamaasõjas 27 miljonit inimest. · NSV Liidu ja Ida-Euroopa demokratiseerimine, ning impeeriumi lagunemine Gorbatsovi ajal oli negatiivne · NSV Liidu lagunemine on hea näide sellest, kuidas ei ole võimalik "reaalset sotsialismi" demokratiseerida.
Mandrile saadetava Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest. Läänerinne. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Hakkas aga ilmnema, et sõda võib pikemaks osutuda, kui algul arvati, kuna Belgia osutas samuti vastuseisu. 21.-25. aug. 1914 toimus nn. piirilahing. 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured. Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne'i lahing
Kaotused Soome kaotas Talvesjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk
KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu.
sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Barbarossa plaan kukkus läbi, sest Nõukogude väed oli lõpuks väga raevukad ja kaootilised vastupanuks ning tänu sellele, et Hitler oma strateegilisi eesmärke muutis, võttis see Saksamaalt ära võimaluse välksõja õnnestumiseks. Stalingradi lahing Stalingraadi sõda 21 august 1942 - 2 veebruar 1943 Osapooled Saksamaa ja Punaarmee Tagajärjed 1.5 miljonit surnud. Sakamaal ja liitlastel suured kaotused, Wehrmacht ei toibunud. Jossif Stalini käskkiri (mustand) Stalingradi all võitlevatele Punaarmee üksustele, 28. juuli 1942 Paanikatekitajad ja argpüksid tuleb kohapeal maha lasta. Lõpp teha taganemise mentaliteedile! Komandörid, kes on lubanud positsioonidelt vabatahtlikult lahkuda, tuleb ametist maha võtta ja kohe tribunali alla anda.
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmb...
2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused.
Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond Täidesaatev võim. Eesti Vabariigi valitsus. Täidesaatva võimu peaülesandeks on viia ellu parlamendi antud seadusi, nende alusel riigi igapäevane toimise korraldamine. Riigi kõrgemaiks täidesaatvaks võimuks on valitsus ( PS 6.ptk). 26.03.2014 Riigikogu ees ametivande andnud Taavi Rõivase valitsus on 14. Taasiseseivunud EV valitsus, 2-parteiline koalitsioonivalitsus, 14-liikmeline, sh 5 naist. Vabariigi Valitusus §87 Filosoofia
5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08) 2) materjaalsed kaotused ja purustused 3) rahvastiku vähenemine ligi 1/4 võrra ehk 280 000 inimese võrra (~1,1 miljonit oli muidu aga vähenes 860 000 peale). Suurimad inimkaotused: ~80 000 läändepõgenenut 1944, üle 10 000 küüditatu 14. 06. 1941 (2. massiküüditamine 25. 03. 1949, üle 20 000, valdavalt maaelanikkond, et hirmutada kolhoosidesse astumist).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
