Südametunnistus on nagu valvur, kes on seatud kontrollima iga üksiku indiviidi kinnikhoidmist reeglitest, mille ühiskond on enda eksisteerimise tarvis välja töötanud. Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võb soovi korral üles noppida. Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles otsinud. Armastuse ja kunsti jaoks on elu liialt lühike. Armastus on kõikehaarv, omaenda minaj äägitu mahasalgamine. Ilmselt on andekusest üksnes vähe. Peale selle on veel vaja iseloomu. (Vahel kannavad inimesed maski nii täiuslikult, et muutuvad aja jooksul inimeseks, kellena nad püüvad näida.) Tõlgitud..
seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu
Näiteks palmitiinhappe oksüdatsioon: CH3(CH2)14COOH (tahke) + 23O2 (gaas) 16CO2 (gaas) + 16H2O (vedelik) H = -9958,7 kJ/mol ja E = -9941,4 kJ/mol NB! Muutused energiat esitatakse reeglina ühe mooli aine kohta J/mol, kJ/mol Termodünaamika teine seadus: entroopia Protsesside kulgemise suund Entroopia S (J/K) on süsteemi korrapäratuse mõõt: S = k lnW k - Boltzmani konstant (1,38 x 10-23 J/K) Entroopia on olekufunktsioon Tulenevalt soojusliikumise kaootilisest iseloomust liiguvad molekulaarsed süsteemid alati süsteemi ühtlustumise suunas TD teine seadus: isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimaalset väärtust Omapead jäetuna lähevad asjad ikka segamini mitte korda Termodünaamika teine seadus avatud süsteemides Gibbsi vabaenergia G Bioloogilised süsteemid on avatud süsteemid Gibbsi vabaenergia G (J, J/mol) arvestab mõlemat entalpiat ja entroopiat Konstantsel rõhul ja temperatuuril: G = H -TS
tajude kohta muudab vastsündinu "meelte vangiks". Kui taju funktsioneerikski kohe pärast sündi, aga meeled poleks omavahel ühendatud, oleks imiku kogemus reaalsusest ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab. 2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi
· Mikroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Need suurused defineeritakse, eeldades aine koosnemist molekulidest. · Millimeeter elavhõbedasammast--rõhu ühik 760 mm Hg = 1,013*105 Pa. · Molekul--molekulaarfüüsikas vähim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. · Molekulaarkineetiline teooria--teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest. · Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine--aine molekulide pidev kaootiline liikumine. · Monokristall--terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja sama süsteem. · Mudel--teaduslikus uurimustöös kasutatava objekti lihtsustatud konstruktsioon, kus ei arvestata kõiki uuritava objekti omadusi, vaid ainult osa neist. · Olek--makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse p,V ja T konkreetsete väärtustega.
Need faktid pole küll kindlad, aga näiteks tänu oma ema halbadele kommetele jäi ta elu lõpuni naistesse negatiivselt suhtuma. Ta pidas neid valelikeks, aututeks, kahekeelseteks jne. Iseloomult oli ta praktiliselt töönarkomaan ja oli oma isalt pärinuid hea näitlemis- ja hea külgetõmbe võime. Emalt enesedistsipliini ja andumuse töötamiseks. Ise väitis Napoleon, et tema kodukohal polnud mingit tähtsust ja tema kärsikus põhines osalt Korsika segasest ning kaootilisest poliitikast. Kasutatud materjal: http://www.biography.com/people/napoleon-9420291#early-years
Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem ,
1,013 105 0,032 =( ) kg/m3 = 1,3 kg/m3. 8,31 293 Vastus: hapniku tihedus normaalrõhul ja temperatuuril 20 0 C on 1,3 kg/m 3 . 14 4.3 Ideaalse gaasi temperatuur, molekulide ruutkeskmine kiirus NB! Seda osa käsitletakse põhjalikumalt üldfüüsika kursuses, mistõttu on järgnev ainult üldteadmiseks. Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes molekulide nn kaootilisest soojusliikumisest. Molekulid liiguvad üldiselt erineva kiirusega, kusjuures väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvaid molekule on vähe. Enamus molekule liigub nn tõenäoseimale kiirusele (mille väärtus sõltub gaasi temperatuurist) lähedaste kiirustega. Kuna molekulide kiirused on erinevad, iseloomustatakse gaasi ühe molekuli keskmise kineetilise energia kaudu, mis võimaldab määrata nii gaasi siseenergia kui ka temperatuuri. Molekuli liikumine on keeruline, sest
intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja analüsaatori) pööramisel. Kui polarisaatori (P) ja analüsaatori (A) polarisatsioonitasandid on paralleelsed, siis valgus pääseb neist läbi. Kui tasandid on risti, siis ei pääse. Ühe täisringi ajal on selliseid olukordi kumbagi 2 ja neile vastavad valguse intensiivsuse I maskimumid ja miinimumid. valguse hajumine-toimub keskkonnas olevate tolmu ja aerosooliosakeste tõttu ning mikroskoopilisel tasandil ka molekulide kaootilisest liikumisest. Hajumise korral on hajunud valguse intensiivsus pöördvõrdeline valguse lainepikkusega. Sinisel valgusel lainepikkus väiksem ja seda rohkem ta hajub. Dispersion- on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest, ehk mida suurem on valguse sagedus, seda suurem on murdmumisnäitaja. N=sina/sinb
3. TERMODÜNAAMIKA JA GAASIDE KINEMAATILINE TEOORIA 3.1. Termodünaamika (Sissejuhatuseks) Esialgselt on termodünaamika olnud see soojusõpetuse haru, mis uurib soojuse muundumist mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika põhineb kahel printsiibil, mis on sisuliselt energia jäävuse seaduse rakendused. Gaaside kineetiline teooria uurib gaasi siseenergiat ja gaasi, kui termodünaamilise süsteemi oleku parameetreid, sõltuvalt molekulide kaootilisest liikumisest. 3.1.1. Termodünaamiline süsteem ja tema oleku parameetrid: Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse ainete kogumit, mis on võimeline üksteisega ja väliskeskkonnaga energia ja ainevahetuses olema. Järgnevalt käsitleme põhiliselt gaase või gaaside segusid ning nende erinevaid faase, kui termodünaamilisi süsteeme. Süsteem on füüsikalises mõttes homogeenne, kui ta koosneb kogu ruumala
molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut maksimaalse tõenäosusega olekusse. Selles seisnebki termodünaamiliste protsesside pöördumatus. Väidetakse, et just paljukomponendiliste süsteemide üleminek suurema statistilise tõenäosusega olekusse määrabki aja kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida keerukam on süsteem, mida rohkem see erineb korrapäratust (kaootilisest), seda väiksem on tema entroopia ning seda vältimatum tema iseeneslik lagunemine. Keerulised süsteemid ei teki iseenesest (õigemini - nende iseenesliku tekke tõenäosus on kaduvväike), neid saab ehitada ainult ümbritseva keskkonna entroopia kasvu arvel. Maailm tunneb vaid üht süsteemi, kus toimub struktuuri üleminek lihtsamalt (suure tõenäosusega) olekult keerulisemale (väiksema tõenäosusega) olekule. See on elusloodus. Termodünaamika seaduste ilmne
protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut maksimaalse tõenäosusega olekusse. Selles seisnebki termodünaamiliste protsesside pöördumatus. Väidetakse, et just paljukomponendiliste süsteemide üleminek suurema statistilise tõenäosusega olekusse määrabki aja kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida keerukam on süsteem, mida rohkem see erineb korrapäratust (kaootilisest), seda väiksem on tema entroopia ning seda vältimatum tema iseeneslik lagunemine. Keerulised süsteemid ei teki iseenesest (õigemini - nende iseenesliku tekke tõenäosus on kaduvväike), neid saab ehitada ainult ümbritseva keskkonna entroopia kasvu arvel. Maailm tunneb vaid üht süsteemi, kus toimub struktuuri üleminek lihtsamalt (suure tõenäosusega) olekult keerulisemale (väiksema tõenäosusega) olekule. See on elusloodus. Termodünaamika seaduste ilmne rikkumine
selle semude, kuid mitte Eesti pungi oma. (Niineste 2009) Leo Luks leiab, et ühe subkultuuri ajaloo ilmutamine raamatu nimel on märkimisväärt sündmus, sest vaevalt mõnele muule subkultuurile sellist au lähiajal osaks saab. Kuid samas on ootuspärane rääkida just pungist, sest see on olnud üks Eesti suurimaid liikumisi ja äratanud väga palju tähelepanu. Et aru saada pungi ajaloost ja olemusest tuleb näha roppu vaeva, närida läbi end kaootilisest tekstist ja maadelda küsimustega, mis tekivad seda lugedes. Autori seisukoht oleks, et ülevaate pungi ajaloost saab ka kompaktsemaid allikaid lugedes, või suheledes kellegiga, kes selles liikumises ise osales. Kultuurilises mõttes on väärtuslikeim materjal raamatu 222 fotot, millest mõned küll ilmuvad juba mitmendat korda. Siiski ei arva autor, et teos oleks pidanud kirjutatama rangelt akademismi vaimus kuid mingi süstemaatiline kord peab olema igas teoses
Tsentraliseeritud allutamiselt vabatahtliku koostöö ja iseenese vaoshoidmiseni. Sotsiaaldarvinist, olelusvõitlus ühiskonnas, mõnu vs valu, arengu eesmärk - perfektsionism Emile Durkheim1858-1917: liikumine mehhaaniliselt, jõuga kooshoitavalt ja seetõttu repressiivselt ühiskonnalt indiviidikeskse, spetsialiseerunud ja tööjaotusel baseeruva nn orgaanilise ühiskonna suunas Ferdinand Tönnies (1855-1936: liikumine reguleerimata, mitteformaalsest (kaootilisest) ühiskonnast normistatud ja standardiseeritud ühiskonna suunas (vrdl N.Elias!) Max Weber (1864-1920):liikumine karismaatiliselt ja traditsiooniliselt domineerimistüübilt ratsionaalse domineerimistüübi suunas Lev Gumiljov (1912-1992) • Ühiskonna (etnose) elukaar ja elutsüklid. Arengutee?! • Etnost kooshoidev jõud – passionaarsus. Samastumine, ühishuvi kõrgemaleseadmine, ohvrimeelsus
mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo- jusliikumisest keskmise kiirusega v ja korrapärasest liikumisest kiirusega u, mis on palju väiksem kui v . Olgu mingil hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek ühest kihist teise. Ajavahemikus t läbib pindala S kummaski suunas ühepalju molekule: N=1/6 *nvSt. Saame arvutada hõõrdejõu valemist f1=K1/t=1/6*nvm(u2-u1)S, asendame selles u1 ja u2 väärtused saame: f=1/6* nvm(du/dz*2)S
Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema
kus S - kahe naaberkihi kokkupuutepinna pindala, - kiiruse muutumise gradient (näitab kui dz palju muutub kiirus liikumissuunaga ristipidises sihis, - sisehõõrdetegur. Järgnevalt analüüsime, millest sisehõõrdetegur sõltub. Vaatleme kaht kõrvutiasetsevat gaasikihti, mõlema paksusega on z . Tähistame ühe kihi kiiruse u1, teisel u2, Seejuures u 1u 2 . Iga molekul võtab osa kaootilisest soojusliikumisest, keskmise kiirusega v ning korrapärasest liikumisest kiirusega u. Olgu kihtide impulsid vastavalt p1 ja p2. Kuivõrd molekulid liiguvad ühest kihist teise, siis kihi impulss muutub pidevalt. Aja t jooksul 1 muudab asukohta ehk hüppab naaberkihti N = n v S t molekuli. (n - molekulide 6
Kant väidab, et mõlemad jõud on mehaaniliselt seletatavad. Ta oletab algseisundit, milles mateeria kõige väiksemate osakestena oli ruumis ühtlaselt jaotunud. Kuna väiksed osakesed olid oma tiheduselt ja külgetõmbejõult erinevad, hakkasid suuremad neist väikseimaid ligi tõmbama. Oma teel tõukuvad nad aga ka teistele osakestele. Need tõukuvad eemale oma suunalt. Tekivad külgliikumised teistes suundades kui algne külgetõmbejõud. Algsest kaootilisest liikumisest kujuneb pikkamööda ringikujuline liikumine. Osa ringikujuliselt liikuvaid osakesi neelatakse päikese poolt. Teistest osadest moodustuvad planeedid. Nad on seda lähemal päikesele, mida tihedamad ja väiksemad nad on. Kant püüdis selle hüpoteesiga näidata, et pole vaja üleloomulikku jõudu selleks, et seletada harmoonilise maailmaterviku teket algsest kaosest. Sellele küsimusele, kuidas see
indiviidis. Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali. Kaariku diffusioon kaarikute levik. Kaoseteooria. Pärineb eelkõige loodusteadustest, füüsikast jne, on püütud rakendada ka sotsiaalteadustes. Kaos tähendab süsteemi ettearvamatut käitumist. Kaootiline käitumine on iseloomulik just keerukatele süsteemidele, lihtsamad süsteemid käiutvad etteaimatavalt. Inimühiskond kuulub nende alla ja nende puhul saab rääkida kaootilisest arengut. Tasakaal mingi aja jooksul püsiv olukord. Tasakaal on ebastabiilne nähtus, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa. Liblika efekt põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivalöögid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool. 44 Bifurkatsioon hetk, mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas;
Ainete molekulaar-kineetiline teooria on tänapäeval üksikasjaliselt välja arendatud ainult gaaside kui kõige lihtsama ehitusega kehade kohta. Gaaside molekulid (nende arv mahuühikus on väga suur) on pidevas omavahelises kaootilises liikumises. Iga gaasimolekul liigub sirgjooneliselt seni, kuni ta põrkub kokku järgmise molekuli või gaasi piirava pinnaga. Molekulide põrked vastu gaasi piiravaid pindu (anuma seinu) põhjustavad rõhu. Tingituna gaasi molekulide lakkamatust kaootilisest liikumisest jaguneb molekulide põrgete arv vastu anuma seinu ning koos sellega ka rõhk üle kogu pinna ühtlaselt. Eriti lihtsad ja ülevaatlikud matemaatilised seosed saadakse siis, kui kasutada i d e a a l s e g a a s i m õ i s t e t. Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest ja mille vahel puuduvad tõmbejõud. Ideaalse gaasi molekulide maht võrreldes gaasi enese mahuga loetakse tühiselt väikeseks. Ideaalseid gaase looduses ei esine. Looduses
Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa- aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei
Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik - väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei
Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi
Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute
annaabi.ee 
