Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning seltskonnas käitumist : daamidega vestlemist, tantsu ja mingil pillil mängimist. Kui poisike oli juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastasest noorukist kannupoiss. Nüüd võis ta kanda juba isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust löödi pidulikult rüütliks ning rüütliks löömise mõõgahoop, oli viimane millele rüütel ei tohtinud vastu astuda. Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus.
Prosper Mérimeé, ''Carmen'' Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja
" Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama.
kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaz või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.-21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema
tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja
Raamatu kaardistus 1. Prosper Merimee ,,Carmen" 2. Peategelasteks on mustlane Carmen ja hispaanlane don Jose, kõrvaltegelasteks on salakaubavedajad Garcia ja Dancairo. Garcia on ühtlasi Carmeni abikaasa. Tegelastena esinevad veel rännumees, kes on ühtlasi ka jutustaja ja tema kannupoiss. 3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika. Peale teiste uinumist läheb kannupoiss salaja don Josed võimudele üles andma. Tänu jutustajale see ei õnnestu ja don Jose pääseb minema. Edasi hakkab edenema sündmuste ahel. Jutustaja rändab Cordoba linna, kus ta kohtub Carmeniga. Carmeni kodus olles kohtab ta juhuslikult don Josed, kes on Carmeniga juba ammu tuttav. Peale seda jutustaja lahkub ja hiljem märkab, et ta kell on kadunud. Mõni aeg
Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud. Keeletark küsis ilusa valge linnu käest, kus Kannupoiss on. Lind ütles, et Näkineitsi meelitas Kannupoisi teisele poole mäge, kus asus põhimõtteliselt paradiis. Nad said aru, et Kannupoiss ei soovi nendega koos teekonda jätkata. Mõni aeg hiljem jäid Kalevipoeg ja Sulev leava peale magama, aga keeletark läks koos sulastega järgmist võõrast maad uurima, aga ka nemad väsisid ära ja jäid põõsa alla tukkuma. Hommikul tuli hiiglase tütar kapsaaeda ning leidis sealt mehikesed. Ta viis keeletarga ja sulased koju ja näitas isale.
Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja
Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks
Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja
Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks. *Varrak ka kaasa võeti, kes nüüd tüürima hakkas. Korraga nad neelukohta sattusid, kust aga eluga pääsesid. Purjetades aga põhja poole Sädemete saar paistma hakkas. Sulevipoeg saarele ruttas, kuid siis pea laevale tagasi tulehaavu ravima tuli. Samal ajal ka Kalevipoeg ja kannupoiss saarele läksid, kus kannupoiss aga ära kadus. Kõik koos teda laevalt hüüdsid, kuid valge linnuke tõi uudist, et kannupoiss näkineiu meelitusel ilusale saarele igaveseks jääb. *Sõites edasi jõudsid nad maale kus kuked kulda söövad. Kalevipoeg saatis 6 sulast maad vaatama, kus pärast öö veetmist hiigelneitsi nad põlletaskus oma koju viis, ning taat neilt mõistatusi pärima hakkas. Tänu keeletargale vastati kõigele õigesti ja neiu viis nad laevale tagasi.
See kulges erinevates etappides. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poisslaps kodus vanemate hooleall, edaspidi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Seal õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid, naissoo esindejatega suhtlemist, tantsimist ja muusikariistal mängimist. Kui laps oli vanem õpetati ka relvade tundmist ja nende käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist. Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21 aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks. Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski
12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja.
tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et see on väga hea. Noormeest harjutati juba varases nooruses kõigi nende julmustega, mis temal edasise elu jooksul ees seisab. Just see etapp võid edaspidi rüütleid elus hoida ma arvan. 7.-14. eluaastani elasid noormehed oma isa õukonnas ja seal nad õppisid viisakat käitumist. 15.-18. aastani oli noormees kannupoiss. Igal rüütlil oli oma kannupoiss, kes hoolitses ühe rüütli relva ja hobuse eest. Kuni 21. eluaastani oli noormehed relvakandjad ja osalesid koos isandaga lahingus kus nad said lahingukogemusi. Umbes 21. aastaselt lõõdi noormees rüütliks, puudutades kolm korda mõõgaga tema vasakut õlga. Noored rüütlid osalesid kõikidel sõjakäikudel, kuna see oli ainus võimalus neil elatist teenida. Rahu ajal, kui sõda ei olnud ja elatist ei olnud võimalik teenida tekkisid röövrüütlilte jõugud.
saama, kuid Alevipoeg mõistis, et vetevaim tahab teda varanduse juurest ära meelitada, seega saatis ta vetevaimuga kaasa hoopis kannupoisi. Paharetid panid kannupoisi söögilauda ja hakkasid arutama. Samal ajal kartis kannpoiss, et peab surema Alevipoja ahnuse pärast. Paharetid hakkasid aga kannupoissi loopima, mille peale tuli ta mõttele, et mõõdaks ära toa. Kui ta ukseni jõudis, hüppas ta üle läve ja jooksis kuni jõudis maa peale. Kannupoiss ajas Alevipoja jälgi, kuid teda ajas taga vetevaim. Viimane kutsus kannupoissi jõudu katsuma ja too nõustus. Nad läksid Närska mäele, kuid teel tulid neile vastu Kalevipoeg ja Alevipoeg. Kuulnud nende plaanidest, pani Kalevipoeg kannupoisi omale taskusse ja läks tema asemel jõudu katsuma. Nad viskasid kive võidu. Vetevaimu oma lendas Võrtsjärve kaldale, Kalevipoja oma aga Peipsi järve kaldale. Seepeale tahtis vetevaim veel rammu katsuda ja tegi ettepaneku vägikaika veoks
Krister Erik Roben 7.A 05.11.1 2 KÄSITÖÖLISE PÄEV KESKAJAL Ärkan hommikul päikese tõusuga ja alustan töödega juba kohe peale ärkamist: perele on vaja raha teenida.Esimese asjana lähen pesema ja pärast seda lähen tööle.Mu töökoht asub mu majast umbes 2 kilomeetri kaugusel. Ma olen kullassepa meister ja õpetan õpipoisse.Ise oli õpipoiss 7 aastat,kannupoiss olin 2 aastat, selle ajaga sain palju selgeks. Mu töö ehete valmistamine, sammuti vermin ma ka münte Töö lõpeb alles päikese loojangul, siis jooksen koju pere juurde. Kodus on juba soe toit laual. Aga nüüd pean lõpetama, sest pean magama minema, et homme hommikul vara ärgata.
Rüütlikultuur Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2....
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
Sõidu ajal tekkis aga veekeeris, millest laev ilma Lapu targa Varrakuta poleks välja tulnud. Taat võttis vaadi, sidus selle külge oma punutud paela ning viskas vette. Tuli vaal, kes arvas, et vaat on talle söödaks ning sellest kinni haarates tiris laeva keerisest välja. Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli
Sõidu ajal tekkis aga veekeeris, millest laev ilma Lapu targa Varrakuta poleks välja tulnud. Taat võttis vaadi, sidus selle külge oma punutud paela ning viskas vette. Tuli vaal, kes arvas, et vaat on talle söödaks ning sellest kinni haarates tiris laeva keerisest välja. Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli
Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peipsi tagant laudu tuues, sest nendest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli ta kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad
Quijote neil astuda Dulcinea ette ning rääkida, mida suursugune rüütel oli nende heaks teinud ning et see kõik on just Dulcinea armastuse nimel tehtud. See panigi mind mõtlema, et kas päästetud selle ülesande ka tegelikult täita üritasid, kuigi Toboso Dulcinea oli tegelikult teise nimega, milleks oli Aldonza Lorenzo. Ta oli üks väga ilus talutüdruk ning elas La Manca naaberkülas Tobosos (kust ka Don Quijote nimi pärit). Seiklustest võttis osa ka kannupoiss Sancho Panza, kes oli pärit La Manchast nagu don Quijotegi. Sancho Panza oli olnud talupoeg, kes elas don Quijote naabruses. Sancho Panza nõustus don Quijotega kaasa minema, kui too käis talle peale, et tulgu Sancho Panza talle kannupoisiks. Nimelt lubas don Quijote anda Sancho Panzale anda valitseda mõne saare, kui too teenib don Quijotet hästi. Kaasa lubas ka naise muidugi. Need põhjused sobisid Sanchole väga hästi, et oma senine elu maha jätta (tal oli ka naine ja lapsed)
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
127.9.Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal? Kes palub verd mitte valada,hommikul Kp ei tea mis oli uni jam is paris ja saadab kaskjala sojateadet edastama130-138, kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust. Paharet veab lopmatusse kaabusse kulda, Kannupoiss laks vetevaimuga kaasa kulda juurde tooma, ta voeti kinni aga kavalusega sai vabaks, nad katsusid joudu150Kp palub Ap Soome sepale vola ara viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j varastab mooga mis kukub káápa joke 160-164, Kp hakkab argates seda otsima, leiab joes pohjast ja otsustab
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust ...
Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4. vibulaskmine 5. rusikavõitlus Relvastus Aitäh tähelepanu eest Kasutatud materjalid Inimene ühiskond kultuur (raamat) http://www.slideshare.net/madlimaria/rtlikultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Keskaegsed_relva d
Soovitav oli ka osata mängida mingit muusikariista. Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal, külje alla vaid mantel, kannatama tühja kõhtu ja janu. Palju aega kulus relvadega harjutamiseks.
I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla A Ennemuistsel ajal.
Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus: Oluline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 1) täielik ustavus isandale ehk senjöörile 2) julgus, ausus ja sõnapidamine (=rüütellikkus) 3) truu teenimine ja vaprus sõjas
seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjameestega, siis oli neil igapäevasteks kaaslasteks mõõk ja hobune. Keskajal aga muutus nende relvastus oluliselt. Nahast soomusrüü asendus õhku läbilaskva, kuid raske rõngassärgiga, kiivreid täienesid, kilbid muutsid kuju, et neid parimini hobuse seljas käsitseda oleks, kuid hiljem loobuti üldse neist
Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus. Rüütlite iseloomulikud jooned olid- ustavus, vaprus, julgus ja ausus sellepärast vandusidki rüütlid oma isandale truud teenimist ja pidasid sellest kinni, samuti olid nad n.ö rüütellikud oma käitumiselt. Väärtuslikeim oli rüütlitele nende au, mis oli tähtsaim, kui elu. Ainult surm sai olla lahendus, kui au oli haavatud.
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab.Saadjärve juures. Kalevipoeg sai kuningaks kuna tal oli kõige k...
Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaž. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus. Rüütlite iseloomulikud jooned olid- ustavus, vaprus, julgus ja ausus sellepärast vandusidki rüütlid oma isandale truud teenimist ja pidasid sellest kinni, samuti olid nad n.ö rüütellikud oma käitumiselt. Väärtuslikeim oli rüütlitele nende au, mis oli tähtsaim, kui elu. Ainult surm sai olla lahendus, kui au oli haavatud.
alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lojaalsed oma isandale ja talle ustavusvande andma. Sellega kindlustas rüütel enda ja oma perekonna au. Reeturlikuks peeti oma isanda hättajätmist lahinguväljal. Samas röövisid rüütlid linnu ja põletasid külasid
kirjanduses tähtsal kohal. Ütles ka ju Miguel Cervantes ise, et kirjutas ,,Don Quijote" kõigi aegade jaoks. Teose peategelane oli Don Quijote, päris nimega Quijada või Quesada. Ta oli hidalgo (hijo de algo), keda oli Hispaanias sel ajal palju. Don Quijote hullus rüütliromaanidest ja hakkas kujutama ette, et ta on samuti rüütel püüdes kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude vastu. Ja sel moel hakkasid peale rännakud, kus oli tema kaaslasteks hobune Rocinante ja kannupoiss Sancho Panza oma hobusega. Kõigi Quijote rännakute eesmärgiks oli teenida oma südamedaami Dulcinead. Väga oluliseks oligi teoses naispeategelane Toboso Dulcinea. Dulcinea oli ülim Don Quijote jaoks põhjus, miks ta kõiki oma tempe tegi (või siis miks ta neid seiklusi ette võttis) Aga Dulcinea juures oli kummaline see, et kogu teose jooksul ei ilmunud ta kunagi välja, kuigi tema oli ajendiks kõigele, mis toimus. Ta oli naine, kes juhtis nähtamatult kogu romaani tegevust
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6. Ordinatsioon – Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa
viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks. Kirja ei pantud mitte midagi, mis poleks kindel. See teos oleks justkui kohati olnud autori isikliku mälu peegeldus. Tekstist võis välja lugedagi, et Jean oli le Marechali kannupoiss, kes jagas temaga ühist saatust. Tekst kannab edasi ka seda, kuidas Jean pühendas kogu oma vaimse ja maise varanduse, et koguda informatsiooni oma armastatud isanda kohta. Selline siiras armastus ehk oligi selle teose loomise üheks aluseks.
Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma
Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea. Daami nimel sooritab ta mitmesuguseid kangelastegusid. Inglise renessansi põhiliigiks on näitekirjandus. Suurim autor enne Shakespeare'i oli Christopher Marlowe. Tema tuntuimad tragöödiad on ,,Tämerlan Suur", ,,Malta juut", ,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616) esimesse loomingperioodi kuuluvad põhiliselt komöödiad ja ajalookroonikad.
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe s...
· peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine, jahipidamine, relvade tundmaõppimine, tantsu, muusikariista mängimist, daamidega vestlemist) · 15a. kannupoiss (lahingus hoidis taha poole, isikliku relva luba, võitlusvõtete harjutamine, saatis isandat sõjakäikudel) · 18-21a. noormees (hästi treenitud, hea relvaoskus -> löödi pidulikult rüütliks) Täname kuulamast!
Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk
kakeldes jäi see väikseks neil ja läksid laia ilma suuremat elu paika otsima. Lõpuks jõudsid nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim ja palus Olevipojal jätta vee avad lahti ja lubas selle eest tasuda kaabutäis kulda ja hõbetat. Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine. Kalevipoeg oli teist päeva Soomes ja ostis sealt seljatäie laudu. Siis läks mere äärde ja vaatas ega sõitmis vahendit pole aga ei olnud. Siis hakkas Kalevipoeg astuma läbi lainete aga siis
Samuti pidi Raad ka käsitöö ja kaubandust edendama, ehk siis tsunftide ja gildi tööd soosima. Haridust anti keskajal kirikutes vaimulike poolt, raad pidi hariduse andmist toetama. Raad pidi suhtlema maaisandaga, kelle maal linn oli. Keskajal sai rüütliks vaid aadliku seisusest mees. Rüütlieetika üks põhimõtetest oli vaprus. Rüütlikasvatus algas 7a paažina, 15a saab õpilane kannupoisiks, kes rüütli ründerelvu kannab. (seda arenemist võib lugeda ka treeninguks) 20a löödi kannupoiss rüütliks. Rüütel kaitserelvadeks olid keha katvad turvised. Rüütlid pidasid jahti ja elasid linnused Meeste osavuse testimiseks korraldati turniire 12. sajandil rajati esimene ülikool, sest tekkis vajadus haritud spetsialistide järele. Ülikooli juhiks on tänaseni rektor ja teaduskonna juhiks dekaan, mõlemad valisid õpetajad ja professorid. Ülikoolides õpetati 7 vaba kunsti, millest kaks olid retoorika ja grammatika. Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat
rõhutab peategelase hoolitsust oma lähedaste eest, kuid ka elumateriaalset külge. TEOSE ÜLESEHITUS-1.pagendus laul. 2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel./ Kantsoon, sirventees, tensoon, pastorell, serena, alba, ballaad, romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1
targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada. Tark viskas punakaleviga ümbritsetud tünni vette ja vaal vedas selle mujale. Laev tuli koos sellega kaasa ning nad olidki ohust möödunud. Kalevipoeg märkas kaugelt suitu. Sulevipoeg ütles, et kõik kes seal käinud on, on haigemaks jäänud. Nad jõudsid Sädemete saarele, kus oli nii suitsu kui ka vulkaani. Sulevipoeg ei talunud kuumust ning läks tagasi laevale ennast ravima. Avastati, et kannupoiss oli kaduma läinud, kuid valge lind ütles Kalevipojale, et ta läks näkineiu meelitusel teisele poole jäämägesid, kus kõik paremas korras on. Nad lahkusid ilma temata ning jõudsid uude kohta. Seal läksid keeletark ja sulased maad kuulama ning Kalevipoeg jäi Suleviga laevale. Maalt ei leitud midagi, selle otsustati öösel kapsalehe all ööbima jääda. Suur tüdruk leidis nad sealt üles ja viis oma isa juurde, kes meestelt mõistatusi ja tarkusi küsima hakkas
konkreetne ajalooline ühiskond), kelviromaanid (peetakse uusaegse realisliku romaani eelkäiiaks põnev, seiklulik, ohtlik) Miguel De Cervantes Saavedra sündis vaese aadlisoost arstiperekonnas, õppis jesuiitide kolleegiumis ja Madridis humanitaar kallakuga koolis, Hispaaniasse sõites sattus ta mereröövlita kätte, valesüüdistuse tõttu pidi ta vanglasse minema. Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Peategelane don Quijote, teda saatis ta hobune Rocinante ja kannupoiss Sancho Panza. William Shakespeare 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet.
Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Kui ta oli juba natuke vanem, lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt 15-aastane noormees oli juba kannupoiss, aga 3 aasta pärast löödi ta pidulikult rüütliks. Kogu tema saadud oskustega oli ta valmis teist inimest tappa või tema liiga teha, et end ja oma lähidasi kaitsta, au tõestada või lihtsalt senjööri soovil. Selline väärtus on minu arvates jäänud tänapäevani. Mõeldes sellest tuleb pähe meie praegune ajateenistussüsteem, mille osa eesmärke minu arvates ei erine väga kõvasti rüütlite kasvatamisest. Peamine, mida tolle aja tavalise aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
