aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk. 9- Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed. Alguses, kui ma neile lähenesin ja neilt sõbralikult üht-teist pärisin, arvasid nad, et tahan neid narritada, ja tõrjusid mind küllaltki toorelt tagasi
kõik inimese teod on tegelikult tühised, mis on tegelikult väga õige. ,,Seda kõike tahan mäletada, aga oma halbu tegusid ma mäletada ei taha ja ma ei taha mäletada oma kaotuste kurbust." Tavaliselt, kui inimene suudab korraldada midagi väga halba, siis mitte kunagi ei taha ta seda mäletada. Viie kangelase võrdlused Sinuhe ise tuletab mulle kõige rohkem meelde hiljuti loetud raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" Wertherit iseennast. Mõlemad tegelased on väga targad, julged, mõistlikud. Minu arvates neid saab võrrelda just sellepärast, et mõlemad olid armunud. Sest mõlema tegelase elu muutis just naine, kuid Wertheri elu lõppeski just sellepärast. Sinuhe oli aga vaimselt tugev inimene. Võib öelda, et nad olid nö ,,unistajad" ning üritasid enda eesmärki täita ning jõuda kaugele. Arvan, et mingis mõttes võib mõlema
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus sellega ja läksin tema järel söögituppa ja istusin Katri ja ta venna vahele. Ma tõstsin omale salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi. Olin salati otsa söönud, tuli äkki meelde, et mul on palju õppida. ,,Kuule, ma lähen koju. Homme ajaloos suur kontrolltöö, ma loen selle läbi
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
hingetõmme ja ka preester oli surnud! "Mida ma tegin?" küsisin endalt. Ma jooksin kirikust välja nii kiiresti kui jõudsin. Ma ei teadnud, kuhu minna. Aeglustasin jooksu kõndimiseks ja püüdsin olla rahulik. "Mis nüüd küll teha?" küsisin endalt jälle. "Ahaa, ma tean ma lähen pitsabaari ja küsin sõbrantsidelt nõu!" mõtlesin endamisi. Kui ma sisenesin baari ja läksin leti juurde, siis olin juba rahulikum. Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan
Tõelised sõbrad hoolivad sinust alati ja võtavad sind sellisena nagu sa oled , mitte ei taha sind koguaeg muuta . Good friends are hard to find, harder to leave and impossible to forget. True friendship never ends. Tõeline sõber ei jäta sind kunagi hätta. Tõeline sõprus on ime,kuna seda juhtub harva! Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Mulle meeldib sõpradega koos olla. Aga ma olen tähelepannud, et nad ei ole enam mu sõbrad. Nad tähendavad mulle midagi enamat Sõprus on nagu klaas kord kukub ja jääb terveks. Kord ainult vääratab ja puruneb igaveseks Tõeline sõprus on sõlm, mille inglid on sidunud Tõeline sõber on see, kes tuleb sinu juurde siis, kui kogu maailm on su maha jätnud Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päiksepaistega ja südame armastusega!
tupest. «See hobune on või õigemini oli nooruses kindlasti päris kullerkupp,» lisas tundmatu, jätkas alustatud uurimist ja pöördus aknale kogunenud kuulajate poole, ega märganud üldse d'Artagnani ülimat vihasööstu, kuigi ta seisis kuulajate ja võõra aadlimehe vahel. «Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees
OSVALD: Kas sa lähed päriselt ka nii pruuniks. LAURA: Ei usu. Aga päike hakkab hästi peale. Mõtle ometi! Ma ei mäleta üldse, et keegi oleks pilti teinud! 9 10 OSVALD: Sa oled nüüd juuksed lühemaks lõiganud. Kas see on fotodefekt või sünnimärk? LAURA: Sünnimärk. OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Tõesti uskumatu. OSVALD: Mis on uskumatu. LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei teadnud. OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et sa oled nüüd siin. LAURA: Kuidas? OSVALD: Ma ju rääkisin. LAURA: Mida? OSVALD: Ma leidsin selle pildi. Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti
sünnimärk? Kas sul on see praegu kaelas? LAURA: Sünnimärk. (Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. LAURA: Tõesti, uskumatu. OSVALD: Kas on? OSVALD: Mis on uskumatu? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... teadnud. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks sa oled nüüd siin. põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Kuidas? LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ma ju rääkisin. OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: Mida? 6
noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?"
mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed- vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar
pühapäev, 7, märts 2010 Aforismid. - Kui sa olemas oled siis nähakse su vigu , kui sind enam ei ole , igatsetakse seda perfektset inimest . - Dont call me, if you need me . - Olen ilus seestpoolt.. Väline ilu on lihtsalt lisavarustus. - Küll on kahju , et ma ei ole selline nagu teised tahaksid , et ma oleksin. Küll on kahju , et olen just selline nagu ma olen. Küll on kahju , et kõik minus pettuma peavad. Kahju on mul ka sellest , et tegelikult ei ole mul millestki kahju. - Mul on ilus elu - head sõbrad , parim poiss-sõber & toetav pere. Kõik on täpselt nii nagu olema peaks... Tegelikult mulle meeldib valetada , & ka see oli vale... Aga ilusat sorti vale. Kõik on tegelikult otsevastupidi , nii nagu olema ei peaks. - Ma ei saa öelda , et armastasin Sind esimesest silmapilgust. Kui Sind esimest korda nägin , ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse
Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed-vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega
Sõitsin ära . Sinu Katus :D" Parem ära mind vihasta , mul hakkavad kirstud otsa saama . Ma võin küll Ingel olla , aga kui mu tiivad murtakse siis istun luua otsa . You said, that you are coming with me, when I will run away to see, who is coming with me. And you lied.. Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! Sa ütlesid, et kunagi kui me sureme, siis me sureme koos, aga sa valetasid mulle. Sa hüppasid kaljult alla - üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ...
Ma olin kindlasti tähtis mängija meeskonnas. Ma ei olnud individualist, nagu mõned rääkisid. Mul oli võimu asju muuta ning kogu sel ajal hüsteeria mu ümber hakkas vähenema ja ma ei öelnud enam igavaid asju. Mul ei olnud meediaga veel probleeme. Ma olin ajakirjanikega mina ise ja ma rääkisin neile milliseid autosi ma tahan ja milliseid mänge ma mängisin ning ma ütlesin asju nagu: "On ainult üks Zlatan" ja "Zlatan on Zlatan." mitte ainult see tagasihoidlik värk ning ma arvan, et minus nähti midagi uut. See ei olnud see tavaline "pall on ümmargune" ja muud (ma arvan, et see on ainult Rootsi väljend. See tähendab, et palliplatsil võib kõike juhtuda.) Ma rääkisin vabamalt ja otse südamest, peaaegu nagu kodus ja isegi Hasse Borg tunnistas, et ma olin populaarne ja talendiotsijad luurasid põõsastes. "Me peame kainet mõistust säilitama." Pärastpoole ma kuulsin, et üks agent helistas talle minu pärast iga päev. Ma olin kuum ning ma
tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833
AADU: Olgu peale! Räägi aga lugu ära. AABRAM: Nii jah! No hea küll, see oli nüüd Rooga linnas.. AADU: Ei, ei Rooma linnas! AABRAM: Nii jah Roosa linnas. Seal oli nüüd üks kena näkk. Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas noh tead küll seda tibi, kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu
kuna sind pole siin Tibbyks olemas, olen mina natuke Tibby - tehes seda sinuga võrreldes ikkagi halvasti. Lõp utud musid ja kallid, Carma 1.2.3 Kas sa suudad ennast armastama panna ? Kas sa suudad ennast armastatuks teha? ( Lena Kaligaris ) Kõige esimene asi oli esiuks. See oli värvitud kõige säravamaks rebukollaseks. Ust ümbritsev maja esikülg oli värvitud kõige eredammaks siniseks. Kes oleks osanud sellist sinist kujutledagi? Lena kallutas pea kuklasse, pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja
ANN Ei ole. FELIX Mis see siis on? ANN Elu. FELIX Appi! Felix lööb teist korda rusikaga vastu seina. Ann võpatab taas. FELIX Ma ju armastan sind. Olen armastanud kogu meie koos veedetud aja. ANN Ma tean. FELIX Mis siis juhtus? 24 ANN Lihtsalt ükspäev avastasin, et ainult naised suudavad veel minus tundeid, meeleolusid, võnkeid tekitada. Et nende võime armastada ja olla armastatud on oluliselt suurem, veenvam, püsivam. Mul tarvitses see vaid ära tunda... FELIX Miks sa teed mulle nii? ANN Sest see on parem kui elulõpuni teeselda, et seda pole. Ann püüab läheneda Felixile. FELIX Jäta mind üksi. ANN Felix, ma ei taha niimoodi lõpetada. FELIX Mine ära. ANN Me peame rääkima... FELIX Millest
koosolekutel, mis tegelikult on hästi tüütud. See sama laptop meie kõrval on hea võimalus tegelda muude asjadega. Mis teha siis, kui laptopi kasutada ei saa, kui ei ole seda? Joonistad kaustiku ääre peale. Minu lemmikud on ristsõnad ja tihtipeale pean istuma loengus, mis on tüütu. Ma panen lauale materjalid, mis on vajalikud ning sinna panen ka ristsõnad. Ja siis ma kasutan aktiivse kuulaja hoiakut. Vahepeal vaatan nagu kuulaks ning siis lahendan ristsõnu. Noogutan, muigan ning siis kirjutan. Selle sama poosi ja asendiga toetumisel, seda kes kellega räägib. See psüholoog, kes Eestis abiellus, on öelnud, et mitte see, mida abielupaarid omavahel räägivad, vaid, kuidas nad räägivad, selle järgi võib öelda, kas nende suhe püsib või mitte. Mäletate ma rääkisin positiivsest ja negatiivsest kehahoiakust, Diana ja Charles'i näide, enamuse piltide peal on teise poole seljaga, algusest peale. Me kummardame ette, me hoiame aegajalt silmsidet ja me ei tee tüdinenud
.. Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene
häälel. ,,Hull loom hüppas mulle otse kui taevast pähe ja küünistas nii, mis hirmus," liialdas kirjatooja. Selle peale jäi mamma korraks tõsiseks, siis aga turtsatas ja natukese aja pärast lasi juba naerul kajada. Saades aru, et see postimehele kohe mitte meelt mööda pole, otsustas ta siiski end tagasi tõsiseks sundida. ,,Vabandage, mul on tõesti kahju, et nii läks. Äkki soovite lohutuseks tassikest teed?" Seda küsimust poleks mamma pidanud esitama. Oleks ta vaid teadnud, mis see endaga kaasa toob, polekski ta seda teinud. ,,Üks väike tassike kuluks hingerahustuseks ära küll," vastas postiljon rahulolevalt ja astus tuppa. Enne veel, kui uks sulgus, olin end jällegi riiulilt alla vedanud ning mehe järel majja lipsanud. Külaline ei jõudnud veel kahte sammugi astuda, kui temaga järgmine jubedus juhtus. Ta koperdas põrandal lebanud Hallule otsa ning käis ninuli. Hallu oli muidugi väga
Olen üritanud oma raamatuid kirjutada nii, et pärast nende lugemist värin sisse jääks. Seega kas siis Mängult või päriselt? Nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti kohtab harva nagu tema kirjutatud teostes. Kuidas Diana aga selleni jõudis, kust see alguse sai ja mida ta ise arvab, sellele vastas ta ise all järgnevalt. (All järgnev on Diana Leesalu enda kirjutatud, puuduvad parandused grammatikas ja stiilis) Kui kogu lugu tegelikult alguse sai, ei osanud ma selle kohta mitte kuidagi ,,mängult on päriselt" ütelda. Ma olin täiesti kindel, et on üksnes päriselt. Ja ainult kohati natuke nagu mängult kah. Mäng tuli siis, kui igavaks läks ja mitte halligi polnud nendel pimedatel õhtutel ühikas teha. Ja
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
öö, sestpeale kui ta majja oli toodud; jah, magasin, hoolimata mõrvakoormast hingel. Teine ja kolmas päev möödusid, aga mu piinaja ei tulnud ikka veel. Hingasin taas nagu vaba mees. Koletis oli kabuhirmus majast igaveseks põgenenud. Ma ei näe teda enam iial! Tundsin ülimat õnne! Mu sünge teo süü ei häirinud mind peaaegu üldse. Oli olnud mõningaid järelepärimisi, aga nendele oli kerge vastata. Oli koguni korraldatud läbiotsimine – aga muidugi ei leitud midagi. Mu tulevane õnn paistis olevat kindlustatud. Neljandal päeval pärast tapmist tuli täiesti ootamatult majja salkkond politseinikke, kes asusid uuesti maja ja selle ümbrust rangelt läbi otsima. Kuna ma aga olin kindel, et mu peidukohta pole võimalik avastada, ei häirinud see mind põrmugi. Politseinikud käskisid mul neid läbiotsimisel saata. Nad ei jätnud ühtki nukatagust ega nurka läbi uurimata. Lõpuks läksid nad kolmandat või neljandat korda alla keldrisse. Mul ei värisenud ükski lihas
'' ''Henry, turva märatseb igal pool. Liigu kiiremini.'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?'' Kuulda oli julma karjumist ja ta hüppas arsfääri otsa. Ma hakkasin kõikuma ja paanitsesin. Iga hetk võis ta sisse saada ja siis oli minu elu läbi, kuid hetke pärast jättis ta järele ja kadus pimedusse. ''Kas te oleksite hea ja võtaksite raadio enda vasakult poolelt.'' Ütles raadios olev mees. Ma võtsin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
