Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga. 2. Kallavere Rootsi küla. Kallavere küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka. Küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, Maardu linna ja fosforiidikaevanduse naabruses. Kallavere küla on oma asukoha tõttu tohutute kontrastide paik. Osa talusid on jäänud fosforiidikarjääri alla, osa asuvad Maardu linna alal ega oma külaga enam mingit sidet. Endistel Kure talu maadel laiub kurikuulus kriminaalne nõukogude-aegne karbiküla- potipõllundusrajoon.
Tel. 55 55 55 55 e-post Beatrice Modellikooli juhatajale 15.01.2013 AVALDUS Soovin kandideerida Teie poolt korraldatud fotokonkursi kaanetüdrukuks. Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin, kuidas kaks poissi 8. klassist hakkasid karjuma ja kaklema. Püüdsin neid lahutada, kuid nad ei teinud välja ja kaklesid edasi. Mõne minuti pärast jõudis kohale kooli valvur ja asi sai korda. Jana Smirnova Ringi 56-5 74112 Maardu Tel. 53 55 95 32
Kesk Kunda Jõhvi magnetiline ASERI O2as LUBJAKIVI Kallavere savimaardla anomaalia Kopli savimaardla Kolgaküla Aseri
Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116 e indeks Kallavere ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam- Ca3ül-O1kl. kihistu Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Stratigraafilin Tiskre kihistu Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele 13113
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid. Läbi ajaloo on Maardu olnud tähtsaks transpordi sõlmpunktiks ida ja lääne vahel. Täna randuvad Muuga sadamas suured kaubalaevad ja kolossaalsed tankerid. Pea sama tähtis on raudteetransport- mille olulisus planeeritava Rail Balticuga veelgi kasvaks. Maardul on hea bussiühendus Tallinnaga ja tulevikus pole välistatud trammitee rajamine pealinnast siiani, mida mina väga pooldan
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed,
täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Nõukogudeaegne kool Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes ...
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, m...
konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja De...
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD ...
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
) Seepärast on -Kuressaare lade: Kuresaare kihistu Siluri klindi paljanditel ümmargused ja väikesed, kui devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. -Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu ● Stromatoporoidid ehk neid võrrelda Kallavere kihistu -Ohesaare lade: Ohesaare kihistu kihtpoorsed, kes kuuluvad sama kvartsi terakeste suuruse Slaididelt võib välja lugeda, et ainult käsnade hulka. Leiduvad
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................................8 Muti ...
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest. ...
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Ees...
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. Vastu tuli seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Konstantin Päts oli üks Eesti ajaloo silmapaistvaimaim riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, r...
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS MIDA ME...
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD..........................................
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja- Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail
Kloostrile kuulunud maa-ala suuruseks on hinnatud 6-6,5 hektarit. See suur krunt, mis hõlmas aedu, põlde, niite ning kloostrihooneid paiknes linnatuumikust väljas, põhjas ulatus see Aida tänavani, lõunas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlakrundi piirini, idas osaliselt Laia tänavani, läänes praeguse linnamüürini. 1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vanem_Edda http://et.wikipedia.org/wiki/Thor Inimene, ühiskond, kultuur II Keskaeg ja varauusaeg XI ajaloo õpik, peatükk 7. Viikingid ja nende kultuur SISUKORD Sissejuhatus Viikingite varustus ja sõjaretked Viikingite välimus Rjurik Ruunikiri Ruunikivid Kirjandus Usundid Kokkuvõte Pildilisa Kasutatud kirjandus Kallavere Keskkool REFERAAT VIIKINGID JA NENDE KULTUUR Koostaja: Dmitri Kuznets Õpetaja: Ailar Lyra Maardu 2009 KOKKUVÕTE Viikingid, normannid, varjaagid-kes nad ka poleks, tunneme neid kergesti teiste rahvaste seas ära. Põhjamaa rahvad kellele ei jagunud maad ja nad pidid rännates, rüüstates ja vallutades uusi maid leidma, elitist hankima, kuna põhjamaine kliima ei võimaldanud seda aastaringselt
paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit (diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi.
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat. Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku.
32872 5100105-1Kallaste 58.92078125.975948 32872 Koeru vald 32873 5100106-1Kallaste 58.92091625.975909 32873 Koeru vald 27593 7400155-1Kallaste II 58.66515323.248353 27593 Muhu vald 27594 7400154-1Kallaste II 58.66521623.248540 27594 Muhu vald 27595 7400153-1Kallaste I 58.67233923.221841 27595 Muhu vald 27596 7400152-1Kallaste I 58.67250723.221355 27596 Muhu vald 5577 19501-1 Kallavere 59.48723425.027073 5577 Maardu Maardu linn 10529 19502-1 Kallavere 59.48789625.022751 10529 Maardu Maardu linn 5572 19503-1 Kallavere k59.48268425.017618 5572 Maardu linn 5573 19504-1 Kallavere k59.48399125.018665 5573 Maardu linn 30608 5900182-1Kalle tee 59.23524326.064721 30608 Tapa vald 93565 5900183-1Kalle tee 59.23523926.064414 93565 Tapa vald 27597 7400157-1Kallemäe 58.36990322
annaabi.ee 
