Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üleilmastumise head ja vead. (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on üleilmastumise negatiivsed ja millised positiivsed pooled?

Lõik failist

Üleilmastumise head ja vead
Maailma ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Planeet Maa on ühtne terviklik koht ja ükski riik ei saa eksisteerida ilma teiste riikidega koostööd tegemata. Kõik riigid sõltuvad üksteisest. Nii nagu kõigel siin maailmas on ka globaliseerumisel omad head ja vead. Millised on üleilmastumise negatiivsed ja millised positiivsed pooled?
Positiivseks küljeks on eelkõige see, et üleilmastumisega kaasneb riikidevaheline majanduslik koostöö. Ettevõtted toodavad järjest enam kaupa seal, kus on odavam tööjõud kui ka odavamad tööpinnad. Euroopa odavrõivafirmad nagu Zara ja Mango on enda tootmised juba ammu Hiinasse üle viinud. Kuna seal on tootmine odavam, siis saavad nad ka kaupa madalama hinnaga müüa ja keskmine eurooplane eelistab

Üleilmastumise head ja vead #1 Üleilmastumise head ja vead #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiavester Õppematerjali autor
Arutlus. Välja toodud üleilmastumise head ja vead.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Globaliseerumise mõju Eesti majandusele

Globaliseerumise mõju Eesti majandusele Maailm ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Globaliseerumine on toimunud meie ümber juba ammustest aegadest. Selle mõiste alguseks võib pidada 15.-16.sajandit, kui hakkas toimuma suur merekaubandus, mis hõlmas isegi mandrite vahelist kaubavahetust. Eestisse hakkas globaliseerumine jõudma umbkaudu 19.-20.sajandil. Globaliseerumise mõju Eestile ning selle majandusele on olnud väga suur ning on kogu aeg aina suurenenud. Nõukogude ajal see niivõrd suur ei olnud, just ,,raudse eesriide" tõttu, seega polnud võimalik läänemaailmal oma suunitlust, kaupa ega muud sellega seonduvat jagada Eestiga. Ilmselt suurimaks pöördepunktiks võib pidada Eesti taasiseseisvumist, sest sellest ajast läksid ,,piirid vabaks" ning rahvas sai vabalt liikuda ja tulid suured muutused Eestis ning selle majanduses. Uue aja saabudes hakati üritama jõuda majanduses ja eluolus võimalikult kiiresti järgi Eur

Geograafia
thumbnail
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed

Globaliseeruv maailm
thumbnail
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensu

Ühiskond
thumbnail
28
docx

Rahvusvaheline äri küsimused-vastused

laiendamiseks); ● Kaitsestrateegia (ettevõtte olemasoleva turuosa säilitamine ja positsioonide säilitamine välisturul); ● Taandumisstrateegia (sunniviisiline meede). 33.millised on rahvusvahelise turunduse kõige suuremad väljakutsed? Rahvusvahelise turunduse arendamisel seisavad ettevõtted sageli silmitsi erinevate probleemidega. Peamised neist on: - välisriikide hindamine ja valik välisturule sisenemiseks majandusliku üleilmastumise kontekstis; - rahvusvahelise turu segmenteerimine; - konkreetsele olukorrale sobivate turundusstrateegiate valimine, võttes arvesse ettevõtte strateegilisi eesmärke; - kaupade ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamine; - tootevaliku optimeerimine; - paindliku hinnapoliitika elluviimine; - tõhusa teeninduse korraldamine jne. 34.milliseid (rahvusvahelise) turunduse kommunikatsioonikanalid on enim levinud?

Rahvusvaheline äri ja eetika
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus
thumbnail
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased ­ tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960

Geograafia
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (4)

HeiSinaSeal profiilipilt
Triin Kukk: Kuskil netis oli see ka olemas vist aga super hea:)
15:53 15-11-2011
krissssssu profiilipilt
Kristiina Allikas: Materjal oli sisukas ja aitas kindlasti
20:09 11-04-2011
emmy profiilipilt
emmy: Abistav materjal, hea!
12:12 30-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun