Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaljo kiisk" - 31 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Kaljo Kiisk

Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus.“ “Draamateatrist sai vist 60 rubla,” räägib Kaljo Kiisk . “Rezissöörina olen teinud 13 filmi. Mul on olnud häid õpetajaid ja nõuandjaid – Mihhail Rom, Julius Kuni kaudu sain temaga tuttvakas,” jutustab Kaljo....

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk

Vanemad küll teadsid, kuid ema põletas kõik seda aega meelde tuletavad fotod. Oma mineviku pärast oli noormees sunnitud Tallinnast Rakverre pagema, kus asus õppima Rakvere I keskkooli, mille ta lõpetas 1946.aastal. Aasta hiljem abiellus ta oma kooliõe Zinaida Ivanoviga ning neil sündis tütar Riina, kelle abikaasa oli luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning tütar on poetess Elo Viiding. Aastatel 1946-1948 õppis Kaljo Kiisk korraga nii Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks kui ka Eesti Riiklikus Teatriinstituudis näitlejaks. Olles juba teinud valiku näitekunsti kasuks, avanes Kiisal ootamatult võimalus jätkata teatriõpinguid Moskvas. Mees haaras võimalusest kinni ning 1953. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi eesti stuudio. Pärast seda naasis noor näitleja Tallinna ning asus tööle Draamateatrisse. Vaatamata...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaljo Kiisk

Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 1946­1947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maavarade allmaakaevandamist. 1947. aastal asus õppima Eesti Riiklikku Teatriinstituuti, kuid aastal 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva "kaitsvate müüride" vastu, asudes õppima Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudios, mille lõpetas aastal 1953...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk

detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) ·...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk 1925-2007

Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

septembril 1980. aastal suri. Tema sünnikuupäeva ajal toimuvad alates 1996. aastast Theodor Lutsu filmipäevad. ENSV perioodil Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal. 1946. aastal läks ta õppima maavarade allmaakaevandamist Tallinna Polütehnilisse Instituuti ning aasta hiljem ENSV Riiklikusse Teatriinstituuti. 1948. aastal läks ta õppima Moskvasse ning 1953. aastal tuli tagasi Eestisse Tallinna Draamateatrisse. 1955. aastal alustas Kaljo Kiisk tööd rezissöörina ,,Tallinnfilmis", kus ta töötas 35 aastat. Tema esimeneissöörina valminud film oli ,,Jääminek" (1962), mille eest ta sai 1963. aastal peaauhina Suur Merevaik, Balti liiduvabariikide ja Valgevene V filmifestivalil. Kokku lõi ta 17 filmi, mis räägivad eesti rahva jaoks olulistest sündmustest. Neist kõige tuntumad on ,,Hullumeelsus", mis Nõukogude Liidus Keelati ning ,,Nipernaadi", mille eest sai Kiisk 1984...

Eesti kultuuriajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Teater ja Eesti Film

Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kaasaegsed luuletajad

Mu rõdultlaskumisrõõm su silmade janused vaasid see on kevad Astrahanis vihmast voolavad tuuleklaasid. Elo Viiding Pseudonüüm Elo Vee. Ta on eesti luuletaja, kes on sündinud 1974. aasta 20. märtsil. Tema isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Elo usub, et tal on olnud tõeliselt õnnelik lapsepõlv. Ta ei kujuta ette, kas on olemas teist sellist isa, kes oma tütrega on nii palju tegelenud. Elo vanaisa Paul Viiding oli samuti luuletaja. Elo vanaisa ema poolt on Kaljo Kiisk . 1981. aastal alustas Elo õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Selle lõpetas ta 1989. aastal. Aastatel 1989-1992 õppis ta viiuli mängimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1992-1994 õppid Elo Tallinna 1. õhtukeskkoolis. 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo püüab oma luules väljendada seda, mida tavakeeles väljendada ei saa, või vahel isegi...

Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk , Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese...

Turism
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk , Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nipernaadi

Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõi...

Eesti keel
87 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000. territoorium...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
2
doc

„Kevade”

5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida....

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Viiding

Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk . On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni....

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Poliitilisi ja kultuurilisisündmusi 2006-2011

2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross 2008 Arvo Pärt pälvis maineka...

Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Oskar Luts ja "Kevade"

Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales...

Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk , Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud ­ GITIS-e stuudio oli...

Eesti teatri ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Mats Traat

See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes...

Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kevade

Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver...

Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sügisball

Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja ­ Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk . Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased...

Kirjandus
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun