MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad
40 mise algus Kultiveerimist 40o 40o 40o emperatuur Kalgendumise 12.15 12.15 12.15 algus Laborist 12.15 12.15 12.15 lahkumise aeg Konsistents Läks Läks Läks laborist viskoossemaks viskoossemaks. viskoossemaks. lahkudes . Külma pandud 14.00 14.00 14.00 Lõpp Kalgendunud Kalgendunud Kalgendunud konsistents Lõpp pH 4,83 4,65 4,6 Tabel 2. Piimhappekäärimist põhjustavate bakterite uurimine. Jogurtite sensoorne analüüs. Variant nr. 1 2 3 Uuritava Toorpiim UHT piim Pastöriseeritud piim produkti kirjeldus Kalgendumis- 4h 20min 4h 20min 4h 20min kiirus Maitse Kõige magusam
15 12.45 12.45 algus Laborist 11.40 11.40 11.40 lahkumise aeg Konsistents Veidi paksem, Jogurt on Jogurt on laborist kuid võrreldes hakanud hakanud lahkudes teiste piimadega muutuma muutuma vedelam. paksemaks. paksemaks. Külma pandud 15.00 15.00 15.00 Lõpp Kalgendunud Kalgendunud Kalgendunud konsistents Lõpp pH 4,87 4,71 6,68 Tabel 2. Piimhappekäärimist põhjustavate bakterite uurimine. Jogurtite sensoorne analüüs. Variant nr. 1 2 3 Uuritava Toorpiim UHT piim Pastöriseeritud piim produkti kirjeldus Kalgendumis- 3,5h 3h 3h kiirus
*magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Valgud seeduvad lõplikult peensooles. PEENSOOL *peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, selles toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred(soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre) *Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumise soodustamiseks on soole siseseinad kurrulised(ka hatud süsivesinike, valkude koostisosad,
rit, 6 kuust kuni 6 aastani võib anda 0,8-1 liitrit päevas. Kuid kui kasutatakse ka teisi valke nagu mune, juustu ja liha, siis tuleks piima hulka vähendada. Kuna maksale peaks andma vaid ühte liiki valku ühel toidukorral, siis on kahjulik kasutada piima ja piimaprodukte koos liha, kala või linnuli-haga. Üks valk korraga on parim reegel! Kui maksa eritised ja sapp on toksilised ja happelised, siis tekib maos pehme ja helbelise produkti asemel kalgendunud piim, mis viib kõhukinnisusele ja seedehäiretele. Piimavesi, olles alu-seline ja kaltsiumirikas, neutraliseerib aluselist sappi, tekitades kaltsiumnitraate, sogast valget ainet, mis täidab sapijuhasid, sadeneb sapipõide ja võib tekitada sapikive. Seesama aine annab valge katu keelele ja ebameeldiva lõhna suhu (Mitmete juustusortide tugev lõhn tuleneb piimavee roiskumi¬sest). Keel on maksa baromeeter. Katu iseloom, erinevate papillide põletik ja turse näitavad maksa
Piimajooke maitsestatakse suhkru, soola, pipra, kaneeli, vanillsuhkru ja muude maitseainetega vastavalt joogi põhiainete maitseleEnamik piimajooke on kõige maitsvamad külmalt, neid serveeritakse klaasides ja juuakse läbi kõrre. Paksemaid jooke serveeritakse nii klaasidest kui ka tassidest ja juurde antakse lusikas. Osa piimajooke võib serveerida soojalt, isegi kuumalt. Piimajoogid tuleb lauale anda kohe pärast valmistamist, et kalgendunud ei oleks mahlast eraldunud. Piim- ja piimatoodetest jookide hulka kuuluvad ka karastusjoogid, mille põhiaineks on piim, rõõsk koor või jäätis. Rahvapäraselt nimetatakse neid jäätisekokteilideks, kuid tegelikult ei ole need kokteilid, vaid piimajoogid jäätisega. Nende valmistamisel lisatakse piimale erinevaid lisandeid. Jooke serveeritakse põhiliselt klaasides või pokaalides koos joogikõrrega. Soovi korral kaunistatakse marjade või puuviljadega
Edasi toimub seedimine maos. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhape (väga tugev) mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna ja maoensüümide tööks. Kui maonõre paiskub söögitorusse, tekib kõrvetustunne happe tõttu. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. Valgud lagunevad soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. See on astmeline protsess: 1) valgud kalgenduvad happe mõjul. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp ja happelises keskkonnas. Juhul kui magu on vigastatud siis soolhape ja pepsiin võivad lagundada magu ennast. Valgud ei seedu maos täielikult. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja maksa ning kõhunäärme nõre. Peensooles seedub lõplikult enamik toitaineid. Maks asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus (1,5kg). Maks toodab sappi
laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid
Kõrs. Piimajoogid, hapupiima- ja keefirijoogid Iseseisva joogina serveeritakse piim, keefir, hapupiim, jogurt ja hapendatud pett jahutatult. Maitsestatud jookides kasutatakse ka siirupeid, kohupiima, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju, köögivilju, maitserohelist, munakollast, mett, pähkleid, kamapulbrit. Jookide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, soola, pipart, kaneeli, vanilli jne. Jooke vahustatakse mikseris, et vältida kalgendunud piimavalgust helveste tekkimist. Jooke serveeritakse külmalt koos kõrrega, paksemate jookide juurde ka lusikas. Smuutid Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju. Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti, tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna. Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne
9. Kohupiim Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, mõnel pooll valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. 10. Pett
vahustatud munavalge abil, selleks tuleb keevasse puljongisse kaunistatuna vaagnatel või kaussides ühel või mitmel laual, mille lisada vahustatud munavalge, liigutada puljongit ja tõsta ääres ei sööda. Söömiseks on kaetud eraldi laud või lauad. Menüüs kalgendunud munavalge välja. võivad olla kuumad ja külmad eelroad, pearoad, desserdid ja Sidekude (mis on, kuidas mõjutab kuumtöötlemist?) esineb joogid, kõik on serveeritud korraga. kogu kehas ühendades teisi kudesid omavahel ning toetades Rosé pipar pohla meenutav, pruuni aromaatse sisuga vürts.
ja dekstriin. Valgu kalgendumisel eraldub osa vett. See vesi läheb nüüd üle paisuvale ja kliisterduvale tärklisele. Kuna taignas on vett tunduvalt vähem kui tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks, kliisterdub taignas olev tärklis osaliselt. Sellega ongi seletatav toote sisu valge värvus ja kuivus. 30 Koorukese moodustumine Esmalt moodustab kalgendunud valk toote pinnal elastse kile, mis pikkamisi kõveneb ning muutub kõvaks koorikuks. Temperatuuri tõusmisel üle 140°C algab esialgne dekstriinistumine ja suhkru karamellistumine. Temperatuuri tõustes üle 170 - 200°C hakkab koorik söestuma. Kooriku värvus oleneb sellest, kui palju ja millist suhkrut on taignasse lisatud. Magusast ja rasvasest taignast küpsetatud toodete pealispind hakkab söestuma 170°C juures. Lihttaignast küpsetatud toodete pealispind hakkab
9. KOHUPIIM Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida- Euroopas, mõnel pooll valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. 10.KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
Livarot Vänge lõhnaga ja oranzi koorikuga juust Normandiast. Munster Suur ja ümmargune nõtke juust Alsace´ist. Oranzi koorikuga, tugeva lõhna ja vürtsika maitsega. Port- Salut Kreemjas kollane täispiimast juust Port du Salut kloostrist Bretagnest. Reblochon Pehme siidjas lehmapiimajuust Savoiast, maheda kreemja maitsega. Roquefort Samanimelises linnas valmistatav tõeline Roquefort on lambapiimast. Unikaalne selle poolest, et kalgendunud piima hulka segatakse teatud leivasordiraasukesi, mis kutsuvad esile rohelise hallituse tekke. Juustu hoitakse kuni 40 päeva niiskes jahedas keldris. Ekspertide sõnul tuleb siis veel juustul aasta küpseda lasta. Roqueforti nimetavad prantslased juustude kuningaks ja kuningate juustuks. Valmib kolm kuni kuus kuud looduslikes koobastes, milles on pidevalt ühtlane temperatuur, värske õhk ning konstantne niiskus. Bleu de Bresse Väike silindrikujuline tööstuslikult
rasv *Valmistoodete puhul (hapendatud tooted) võib puruneda kalgend, väheneb toote viskoossus ning suureneb sünerees= vadaku eraldamine KT Separaatorite tüübid 1 Separaatorid- koorelahutid piimast koore ja lõssi eraldamiseks. 2 Puhastusseparaatorid piima puhastamiseks mehaanilistest lisanditest. 3 Kooreseparaatorid kõrgrasvasisaldusega (kuni 85%) koore saamiseks tavalisest korest ( rasva 30-40%) 4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks. 5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist. 6 Selitusseparaatorid- vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7 Bakteriofuugid- bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8 Separaatorid- klarifiksaatorid- piima homogeniseerimiseks ja puhastamiseks. Separeerimine- on protsess, kus piim lahutatakse erineva tihedusega fraktsioonideks tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis.
valmistamiseks, kastmetes ja salatites. Livarot Vänge lõhnaga ja oranzi koorikuga juust Normandiast. Munster Suur ja ümmargune nõtke juust Alsace´ist. Oranzi koorikuga, tugeva lõhna ja vürtsika maitsega. Port- Salut Kreemjas kollane täispiimast juust Port du Salut kloostrist Bretagnest. Reblochon Pehme siidjas lehmapiimajuust Savoiast, maheda kreemja maitsega. Roquefort Samanimelises linnas valmistatav tõeline Roquefort on lambapiimast. Unikaalne selle poolest, et kalgendunud piima hulka segatakse teatud leivasordiraasukesi, mis kutsuvad esile rohelise hallituse tekke. Juustu hoitakse kuni 40 päeva niiskes jahedas keldris. Ekspertide sõnul tuleb siis veel juustul aasta küpseda lasta. Roqueforti nimetavad prantslased juustude kuningaks ja kuningate juustuks. Valmib kolm kuni kuus kuud looduslikes koobastes, milles on pidevalt ühtlane temperatuur, värske õhk ning konstantne niiskus
· valgud kaotavad tunduva osa paisumisvõimest · valgud lagunevad kergemini · valgud kaotavad lahustumisvõime. Denatureerumine kutsub esile valkude kalgendumise ja valgu fibrillide (kiudude) lagunemise. Juhul kui valgu kontsentratsioon ei ole suur (lihapuljongites), moodustavad valgud kalgendumisel helbeid (vaht puljongi pinnal). Kui valgu kontsentratsioon on suur (munavalges), moodustavad valgud kuumutamisel tiheda sültja massi - geeli (muna kuumutamisel kalgendunud munavalge). Geel, mis on juba tekkinud, tiheneb ja temas leiduv vedelik eraldub. Fibrillaarsed valgud lagunevad kuumutamisel. Protsessi nimetatakse desagregatsiooniks. Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased.
Siis muutuvad munavalged uuesti vedelaks (munavalged veelduvad). 4. Vahustatavasse munavalgesse ei tohi sattuda munakollast. See takistab tihke vahu tekkimist. Koorega keedetud munad. Toasoojad munad asetatakse ettevaatlikult keevasse vette ja keedetakse vajalik aeg. Vaata tabel 7.2. Tabel 7.2. Koorega keedetud munad Muna keetmise aeg Muna sisu kirjeldus Serveerimine Vedel muna - 2-3 min Munavalge on kergelt Suupistena kalgendunud, munakollane ei ole kalgendunud Poolvedel muna - 5 min Munavalge on kalgendunud, Suupistena 144 munakollane on poolvedel Kõva muna - 6- 7 min Munavalge on kalgendunud, Suupistena, lisandina selgete munakollane ei ole täielikult suppide ja puljongite juurde,
Kui nakatub vastuvõtlik kari, siis TGE levib kiiresti. Põrsastel: mööduv oksendamine, profuusne (vesine) kõhulahtisus, roe sisaldab seedimata piima, dehüdratsioon, kaalulangus, loomad surevad 2-7 haiguspäeval, kuni nädalaste põrsaste suremus on 100%. Vanematel sigadel: isutus, kaaluiibe langus, diarröa, imetavatel emistel piimatus (agalaktia). Pat.ana: Patoloogilised muutused esinevad mao-sooletraktis, korjused on dehüdreerunud. Imikpõrsastel on magu täidetud kalgendunud piimaga. Mao limaskest on hüpereemiline, eriti maopõhja piirkonnas. Peensoole valendik on täidetud kollaka vedelikuga, mis sisaldab kalgendunud piima. Enteriit. Sooleseina paksenemine, soolehattude atroofia. Dif.diagnoos: Sigade katk, Põrsaste rotanakkus, Sigade düsenteeria, Kolibatsilloos, Mürgitused. Diagnoosimine: Uuritav materjal: roe, põletikuline soole, mesenteriaalsed lümfisõlmed. Viiruse isoleerimine rakukultuuris. Viiruse identifitseerimine: IFM, ELISA, PCR. Antikehade
Valgetest veinidest tugevalt tammised veinid (Uue Maailma Chardonnay, Bordeaux valged veinid), punastest noored tanniinsed veinid (Bordeaux, Rhone org, Provence). Pooltoores (medium). Osa valkaineid endiselt kalgendumata. Vein peab olema tanniinne. Valged veinid puuviljased, tammevaadis arendatud (Loire oru ja Rhone oru valged veinid), punased veinid noored ja tanniinsed (sama, mis verise liha puhul). Poolküps (medium plus), sh ka tuunikalasteik ja pardirind. Valgud enamikus kalgendunud. Veinis oluline puuviljasus. Valged veinid puuviljased ja tammes arendatud (Rhone org), punased veinid väärikamad ja puuviljasemad, vanemad tammevaadis arendatud veinid (Rhone org, Bordeaux, Provence, pardiliha puhul Burgundia ja Beaujolais). Küps (well done). Läbiküpsenud liha sobib puuviljase veiniga, kus tanniinid ei domineeri. Valged veinid ikkagi tammised, kuid suure puuviljasusega (Languedoc), punased veinid kergemad (kerge Provence, Corse ja Languedoc). 5. Kastmed.
ja pärmiseened hukkuvad. Toimub fermentide tegevus, mille käigus tärklis lõhustatakse lihtsamateks süsivesikuteks. Toote temperatuuri edasisel tõusmisel hakkab tärklis imama tootes olevat niiskust ja paisub ( kliisterdub ). Valgud kalgenduvad, samuti lendub käärimisprotsessis tekkinud piiritus. Kui 14 temperatuur on tõusnud 90°-ni, siis võib öelda, et toote struktuur ehk sisu on tekkinud. Kalgendunud valk moodustab toote pinnale elastse kile. Niikaua, kui toimub vee aurustumine, koorikut toote pinnale ei teki. Toote pinna temperatuuri tõusmisel 120°-ni hakkab see värvi muutma ja omandab õrnkollase värvuse (heledad dekstriinid). Temperatuuri edasisel tõusmisel pealispinna värvus muutub tumedamaks (pruunid dekstriinid). Kui temperatuur tõuseb nii kõrgeks, et suhkur hakkab karamellistuma, siis tekib tootele tugev pruun koorik ja toode on valmis küpsetatud. Temperatuuri
ja pärmiseened hukkuvad. Toimub fermentide tegevus, mille käigus tärklis lõhustatakse lihtsamateks süsivesikuteks. Toote temperatuuri edasisel tõusmisel hakkab tärklis imama tootes olevat niiskust ja paisub ( kliisterdub ). Valgud kalgenduvad, samuti lendub käärimisprotsessis tekkinud piiritus. Kui 14 temperatuur on tõusnud 90°-ni, siis võib öelda, et toote struktuur ehk sisu on tekkinud. Kalgendunud valk moodustab toote pinnale elastse kile. Niikaua, kui toimub vee aurustumine, koorikut toote pinnale ei teki. Toote pinna temperatuuri tõusmisel 120°-ni hakkab see värvi muutma ja omandab õrnkollase värvuse (heledad dekstriinid). Temperatuuri edasisel tõusmisel pealispinna värvus muutub tumedamaks (pruunid dekstriinid). Kui temperatuur tõuseb nii kõrgeks, et suhkur hakkab karamellistuma, siis tekib tootele tugev pruun koorik ja toode on valmis küpsetatud. Temperatuuri
bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappestreptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel on jogurtijuuretises hulk ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine. (Ibid) Vadakujook 38 Vadak on juustu- ja kohupiimatootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kalgendunud piimavalk kaseiin. Vadak sisaldab palju piimast pärinevaid vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid aminohappeid, mis on organismi poolt kergesti omastatavad. Vadak on rasvavaba, tänu millele saab teda kasutada mitmesuguste dieetide juures (on abiks kaalulangetamisel). (Ibid) Hapukoor Hapukoor saadakse rõõsa koore hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuridega. Hapendamisele järgneb tavaliselt laagerdamine temperatuuril 5–8 °C kuni kaks ööpäeva,
Valmistamine 1. Kuumuta koor ja vanillikaun kastrulis aeglaselt keemiseni. 2. Sega teises kausis munakollased ja suhkur kuni saad heleda värvi. 3. Vala kuumutatud rõõsk koor munakollasesegule ja sega kõik koostisained hoolikalt läbi. Kurna. 4. Kalla segu portsjonvormidesse - ramekin-vormidesse - 3/4 vormi mahust. 5. Pane sobiva suurusega GN-nõu põhja köögipaberit ja tõsta sellele vormid. Vala piisavalt kuuma vett GN-nõusse. Küpseta ahjus umbes 60 minutit või kuni kreem on kalgendunud. 6. Tõsta vormid veevannilt ja jahuta toatemperatuurini enne kui külmikusse paned. TOIDU NIMETUS Panna cotta vaarikakastmega portsjoni kaal g 100//80/20 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 želatiinilehed tk/kg 0.500 0.001 1.000 2 piim 2,5% l 0.032 0.032 0.064
sissepääsu. Kui meie nahasensorid (retseptorid) ei võtaks vastu ärritusi (ümbritsev temperatuur, rõhk, puudutus, valu), poleks ellujäämine võimalik. Ainult kiire reaktsiooniga ümbruskonna muutustele hoiame ära suuremad kahjustused kehale. Patoloogia Põletushaav koosneb peamiselt kolmest kontsentriliselt paiknevast vigastuse tsoonist. Keskel asub koagulatsiooninekroosi tsoon. Rakuvalk on muutunud, kalgendunud, rakud ära keenud ja seega pöördumatult purunenud. Sellele järgneb isheemia tsoon. Vähene verevarustus toimib tänu veresoonte laienemisele koos vererõhu languse ja vereringe seiskumisega. See seisund on osaliselt taaspööratav. Kui vereringe seiskumise tõttu tekib vere hüübimine (mikrotrombid), muutub kahjustus selles piirkonnas pöördumatuks. Välimises hüpereemia tsoonis on veresooned laienenud, esineb punetus ja paikne soojenemine.
annaabi.ee 
