RÕIVA-JA TEKSTIIL- MATERJALIDE TOOTMISE ARENGUSUUNAD ESSEE Tallinn 2010 Eesti rõiva ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati ,,Narva kalevivabrik" (rajaja kaupmees P.Momma)."Kreenholm" (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne ,,Kreenholmi" asutamist, rajati Narva jõe kaldale ,,Narva linavabrik". Narvat võis
riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn Balti puuvillamanufaktuur Paberitootmiskeskus Tööstusettevõtete rajamine ka väiksematesse linnadesse Tsemenditehased Kundas, Aseris Rajati villa-, jahu- ja saeveskeid, tellise- ja lubjatehaseid 20. sajandi alguseks Eestis üle 27 000 vabrikutöölise Kreenholmi Manufaktuur Heinaste merekool Kärdla kalevivabrik Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus Eesti ajalugu 1. osa lk 141- 143 www.annaabi.ee
ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur paekivist tööstuskorpus. Vabrik sisustati moodsate auru jõul töötavate masinatega. 19. Saj. teise veerandi suurim tööstusettevõte Eestis oli 1832 1834 a. Sindi mõisa rajatud kalevivabrik. Selle asutas Riia kaupmees J. C. Wöhrmann. Kärdlas rajas kalevitööstuse K. Unger-Sternberg. Eesti kalevitööstust iseloomustas uute tööstuslike suurettevõtete rajamine, kus kasutati masinaid. Tekstiilitööstuse järel oli Eestis teisel kohal klaasi- , tellise- , ja lubjatööstus. Suur tellisevabrik oli tallinnas. Pabertööstuse tehniline varustatus oli Eestis tolle aja kohta heal tasemel. Suurim paberivabrik asustati Tallinna Ülemiste järve lähedale 1841 a
* Loodi vallakohtud ja talupojad võisid mõisniku peale kaevata, kui nende õigusi rikuti, õpiti asjaajamist * Talupojad said maad edasi pärandada, tegid tööd innukamalt, lastel oli kindlustatud elamine. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. lk 142-143 19. sajandi 20.-30. aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsamad tööstusharud: 1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn
Vallavalitsuse moodustasid vallavanem koos abilistega. Vallavalitsus oli täidesaatev organ, lisaks sellele oli tal õigus palgata vallale vajalikke inimesi (vallakirjutaja, koolmeister, rõugetepanija). Vallaomavalitsuse koosseisu kuulus ka vallakohus. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. 19.sajandi 20.-30.aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsaimateks tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik. Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas.
Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. 24. veebruar 1919 - Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks
usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise. 1802 avati kohaliiku saksa ülikoolina taas Tartu Ülikool. Selle mõju kultuurile oli kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg
Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed, mis lasti rahana käibele paar nädalat enne Eesti Vabariigi lühiajalisi viieprotsendilisi võlakohustusi. Eesti mark – esimene eesti raha. Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus sai võimalikuks pärast Saksamaa alistumist Esimese maailmasõja võitjariikidele 11. novembril 1918
s lõpus moodustasid eestlased linnaelanike enamiku, ent saksa keel oli linnas põhikeel (koolid, asjaajamine, jõukamad elanikud). Kadakasakslased. Narva ja Tallinnas kasvas vene elanike arv. Säilis linnaomavalitsus: linnavolikogu valimistest võtsid osa vaid kinnisvaraomanikud. Linnavalitsuses olid valdavalt sakslased. Laevad Narva jõel. W. S. Stavenhagen, 1867. Siia rajati korralik kalevivabrik (1819), Venemaa suurim linavabrik (1851) ning Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857). Tekstiilitööstus Eesti peamine tööstusharu o puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill
Venemaal hakkas see tööstusala kiiresti arenema pärast 1822. aasta kaitsetollide rakendamist. Selleks ajaks olid kujunenud tingimused masinate edukaks kasutamiseks ka Venemaa kalevitööstuses. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevitööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Uus ettevõte Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Teine kalevivabrik asutati saarele endise saeveski asemele. Selle rajaja sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. See kalevivabrik valmistas peamiselt sõjaväelastele kalevit. Tootmisvõimeline ettevõte likvideeriti kui G. Scharz jättis võlakohustused korraldamata ja lahkus Venemaalt. Põhjuseid, miks just Narvas toimus kiire tööstuse areng, on ilmselt palju, kuid olulisemad on · Narva koskede veejõud;
sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või õmmeldi purjesid ning varuti igasugu erinevat materjali, et uut laeva ehitada. Kolmemastilised vedasid kodust ja Soomest metsamaterjali Taani või üle Põhjamere Lääne-Euroopasse. Tagasi toodi soola, kivisütt ja muid puistekaupu. Kohalikud aurikud 19. saj. lõpul ja 20. sajandil vedasid reisijaid kui ka kaupu Riia- Peterburi, Kuressaare-Paldiski ja saarte ning mandri vahel. Hiiu kalevivabrik tõi toormaterjali Tallinnast oma laevaga. Väinast ülevedajad laadisid ka elusloomi ja võtsid lihunikelt-ülesostjatelt täiendavalt raha, et elusloomi vedasid ning seda nimetati ''sitarahaks''. Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli 15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit
Rootsi lakkas olemast suurriik Venemaa võitis Balti erikord Valitsema jäi luteri usk Asjaajamine saksakeelne Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Riigistatud eramõisad tagastati nende eelmistele omanikele Tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, tagas kiire arengu Talurahva olukord Talupojad olid pärisorjused Talurite seisundit enam ei halvendatud Majandus Arenes laevandus ja paadikaubandus Arenes tööstus kalevivabrik, masina- ja metallitööstus EESTI 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ALGUL Talurahva õiguslik seisund Koormisi ei võinud tõsta ja talu ära võtta Talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelatud. Mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis talumaad rentida/müüa Kaotati pärisorjus 1816 ja 1819 nende ost ja müük keelustati lõplikult Talurahva omavalitsuse kujunemine ehk vallakogukond. 1. vallakohus lahendas talupoegade tülisid 2
Teavet talupoegade seas levitasid põllumeeste seltsid. TÖÖSTUS: I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva. Sealne kõige suurem tegutsev ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur, mis tegeles puuvilla töötlemisega, mis võis olii pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof
1900.a. lõpul moodustatud dzuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka : · aktsiaselts Port-Kunda · Valtu tellisetehas · tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud: · Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi
sajandi viimasel veerandil. Mõisnike ja kohalike rootslaste konflikti kasutas tsaarivalitsus ettekäändena; küüditamise tegelikuks põhjuseks olid 16.-19. sajandini kestnud Vene-Rootsi sõjad ülemvõimu saamiseks Baltimaadel. Uus elupaik leiti Hiiumaa rootslastele Ukrainas Dnepri ääres. 1810. a. aeti enamik rootslasi välja ka Kärdlast, viimased 5 rootslaste talu likvideeriti aga 1830. a., mil töötas juba Suuremõisast siia toodud kalevivabrik ning selle omanikel olid talupoegade maade suhtes teised plaanid. Teine maailmasõda laastas Hiiumaad kaotati nii inimesi kui rikuti loodust. 1939. a. Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud lepingu alusel ehitati Hiiumaale suured kasarmud, rannakaitsepatareid ja nende kindlustussüsteemid Tahkuna poolsaarel, Emmaste lähedal Tohvril, Kärdla lähistel jm. Suured sõjalised ettevalmistused Hiiumaal, eriti Tahkuna merekindlustuste süsteemi rajamine
artikleid. Selles lehes sai alguse eesti kirjanduskriitika ja teooria. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald. Rahvavalgustaja Eestimaa tuntumaks rahvavagustajaks võib pidada Äksi pastorit ja Tartumaa praosti O.W. Masing. Võitlus rumaluse, ebausu, usuliste liialduste ja harimatuse vastu. Rahva harimine, kui kõrgeim eesmärk. O.W Masing nõudis eesti keele kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises. Kalevivabrik Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene sõjaväele. Esimestena asutati aastal 1819 kalevivabrikud Narva ja Kärdlasse, aastail 1832-34 tuli juurde Sindi ning 1837-39 Tartu kalevivabrik. Teise tekstiilvabrikute rühma moodustasid väiksemad sitsivabrikud. Estofiil Estofiilide tähtsamad üritused ja saavutused 19 sajandi algul keskendusid kahe nime ümber: Äksi pastor O.W
Kujunes majandusliku paratamatusena välja segakauplus, ja mitte üksi maal, vaid ka suuremates linnades. Alles pärast sõja lõppu, kaubatootmise kiire tõus tingimustes, oli taas võimalik mõtelda spetsialiseerumisele. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Narva tööstuspiirkond oli purustatud. Ülisuuri purustusi oli Tallinnas ja Tartus, samuti mitmetes väikelinnades. Varemetes oli Kreenholmi manufaktuur ning Narva lina- ja kalevivabrik ning Narva malmivabrik. Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast. Tööstuses tervikuna ulatus purustuste protsent 45-ni, põlevkivirajoonis aga märgatavalt kõrgemale. Sadamad olid hävitatud, raudteed 40% ulatuses purustatud. Põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus. Suurimaks kaotuseks oli aga Eesti rahvastiku vähenemine 200000 inimese võrra. 9
-) Kuna oli maapuudus, siis aeti inimesi välja rändama. * Tööstuses oli oluline tekstiilitööstus, mille oluliseim keskus asus Narvas. -) Narvas olid mitmed olulised ettevõtted nagu näiteks: *) Kreenholmi manufaktuur, kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid.
Üks Narva kalevivabriku rajajaid oli sakslane Paul Momma, kes rentis Narva jõe paremal kaldal endise saeveski ja ehitas selle ümber vanutusveskiks. Pärast riikliku laenu saamist rajas Momma 1821.1822. aastal sinna uue ettevõtte. Momma uut ettevõtet Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Vabrikut laiendades ehitati uus vesiratas, rajati ka uus kahekordne tööstushoone. Ettevõtte toodangut realiseeriti isegi Hiinas. Teine kalevivabrik asutati Narva endise saeveski asemele. Selle rajaja Georg Scharz sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. · Narva muutus tööstuslinnaks, kuhu 1851. aastal asutati linaketramise vabrik ja 1857. aastal puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Kreenholmi manufaktuur. 20 Üldiselt jäi aga manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks.
1802 eestlased”. 1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale. 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad. 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi. 1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd. 1834–38 Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine. Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1839 1849 Valgas). 1841, Pühajärve sõda. september Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune 1843 kirjaviis.
enamusosakaalu. Tööstus ja käsitöö Tööstusliku pöörde algus Tööstuslik pööre algas 19.saj esimesel poolel, 1820.-1830. aastad. Üleminek manufaktuuritootmiselt vabrikutootmisele. Üleminek toimus pikema aja vältel, pikka aega eksisteerisid kõrvuti mõlemat tüüpi ettevõtted, manufaktuuri-tüüpi ettevõtted ja vabriku-tüüpi ettevõtted. Kolmanda ettevõtte näitena tuleb nimetada mõisate viinaköögid. Sindi kalevivabrik, esimene oluline vabrik. Klaasi- ja paberitööstus samuti tärkavad tööstusalad. Üleminek masintootmisele lõppes 19.saj viimasel veerandil. Kreenholmi manufaktuur – tegemist siiski vabrikuga, väga moodsa vabrikuga, nii Eesti kui Euroopa kontekstis. Tsemenditööstus, sai alguse Kundas, teine tööstus Aseris. Paberitööstus, klaasitööstus. Tähtsamaks muutus puidutööstus. Toiduainetetööstus. Leivavabrikud. Piirutuse- ja õllevabrikud. Lihatööstuses uuenduseks tapamajade
See üleminek aga vabrkutele toimus pika aja vältel, manufaktuure veel oli, aga see kümnend oli lihtsalt väga intensiivne see. Mingi age eksisteerisid kõrvuti nii vabrikud kui manufaktuurid, väiketööstusettevõtetena nende kõrval mõisate viinaköögid, lubjaahjud, tellisepõletamisteemajd jne. Tööstuslik pööre eesti alal- alguse sai kergetööstuselt, ka mujal euroopas oli see nii. Eriti just tekstiilitööstusest. Esialgu kõige olulisem ettevõte oli Sindi kalevivabrik. Sajandi esimesel poole tekstiilitööstuse kõrval oli 2 olulist haru veel klaasitööstus ja paberitööstus. Tööstus 19 sajandi lõpupoolel- sel perioodil toimus lõplik üleminek suurtootmisele masinate abil- masinaline suurtootmine muutus valdavaks tööstuses. Väga oluline slles osas oli raudtee ja selle ehitamine. 19 sajandi lõpukümnenditel muutus tähtsaks ka rasketööstuse haru. Metallitööstus ja masinaehitus- peamiseks keskuseks oli sellel Tallinna linn.
annaabi.ee 
