Seminar 4 R.N. Coudenhove Kalergi ,,Totaalne Riik Totaalne inimene" Kas kõikvõimas riik või vaba inimene? 1. Inimene ja riik Peenar - Öeldakse, et peenar õitseb, lõhnab, närbub. Tegelikult teevad seda lilled, sest lilled elavad. Sama on riigi ja tema kodanikega. Hoone Riik on hoone, milles elavad riigikodanikud. See hoone on ehitatud korraldustest ja seadustest, traditsioonidest ja sümbolitest. Ta peab püsivalt seisma nind teda peab pidevalt korras hoidma, et ta oleks elamõiskõlblik nii kaasaegsetele kui ka tulevastele elanikele. Auto/Masin Kasulik ja ohtlik. Seni kuni inimene suudab seda valitseda, suurendab see võimu, vabadust ja julgeolekut. Niipea kui nimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin vaenlaseks, purustab ja hävitab. Laev Laevana kannab riik oma elanikud eluohtudest läbi, kaitseb neid tormide ja mereröövlite eest. Riik sarnaneb laevale koos kapteni, meeskonna ning reisijatega. Sest...
aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. (R. N. Coudenhove- Kalergi. Totaalne riik – totaalne inimene. Kirjastus „Perioodika“ . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud saatesõnadega, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust, ning kolmandat korda „Loomingu Raamatukogu“ väljaandena 1988
oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste 5 Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri
Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Meri oli ka mitmete riikide ordenite kavaler ning 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks.. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Ta sai tuntuks paljude asjadega, talle talletati raamat ,,Meie lennart" .
Euroopa lipp on sinine plagu, mille keskel asuvad ringis 12 kollast thte. Euroopa lipp on kasutusel nii Euroopa Nukogu kui ka Euroopa Liidu ametliku lipuna. Euroopa lipu kinnitas 1955. aastal Euroopa Nukogu ja see sai 21. aprillil 1986 Euroopa henduse ametlikuks lipuks. Aastal 1971 pani Euroopa Nukogu Parlamentaarne Assamblee ette vtta 9. smfooniast prinev eelmng "Ood rmule" kasutusele Euroopa hmnina. Sellega juti tegelikult tagasi juba aastal 1955 Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi tehtud ettepanekuni. Seda, et Beethoven viks olla Euroopa hmni muusika autor, peeti iseenesestmistetavaks. Euroopa Nukogu Ministrite Komitee kuulutas Euroopa hmni ametlikult vlja 19. jaanuaril 1972 Strasbourgis
Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse
ta takistab inimese arengut. Kuna anarhias inimene ei või areneda, sest et ta pidevalt kannatab kaasinimeste omavoli all, siis ei või ta areneda ka totaalses riigis, sest et ta kõikjal põrkab kokku riigi omavoliga. Coudenhove leidis riigi ja inimese vahekorda vaagides, et anarhia on halvim seisund isiksuse kujunemiseks, riigi totaalsust pidas ta halbuselt teiseks, kuna riigi totaalsus võtvat tema arvates inimeselt vabaduse arendada isiksust omaenese sisemise seaduse järgi. Seega viitab Kalergi seadustele, mis on inimese jaoks tunnetuslikud ja, mida ei ole positiivse õigusena kirja pandud. Käsitledes ükskõik millist inimõigustega seonduvat küsimust, tundub möödapääsmatu, et vastus on suures osas ette määratud tulenevalt käsitlust läbi viiva subjekti paradigmaatilisest lähenemisest inimõigustele. Coudenhove leidis, et vabaduse revolutsioon toimus Prantsusmaal ja võrdsuse revolutsioon Venemaal. Vendluse revolutsiooni lipulaevadeks pidas ta Suurbritanniat
Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks. Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saa Eestil enam ilmselt olema ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes "kiiksuga" riigipea, kes paistaks silma, nagu seda tegi Lennart Meri.
Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. Faktid Lennart Meri elu kohta Sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Abielus: Helle (sünd. Pihlak) Meri Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta (sünd. Engmann) Meri Lapsed: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966), tütar Tuule (1985) Õppis Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas
· 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest · 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal · 1999 Lapi ülikooli audoktor · 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 4 · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove- Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. Lennart Meri on teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meril on kolm last ja neli lapselast: pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule.
· Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948 - Haagi föderalistide konverents
Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove- Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse
Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president. Kirjutanud esseistlikult soomeugrilaste Läänemereäärsete rahvaste kultuurist ja ajaloost. Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval"
· 1977 Juhan Smuuli preemia · 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal · 1999 Lapi ülikooli audoktor · 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk · 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor
* 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. * 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest * 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor * 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige * 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 * 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York * 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) * 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal * 1999 Lapi ülikooli audoktor * 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor * 2000 Turu Ülikooli audoktor * 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
Ühinenud Rahvaste koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse Organisatsioon ÜRO 1945 Liikmesriike on 194. Eesti liitus 1991 iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Liikmestaatuse järgi organisatsioonide tüübid: valitsustevahelised (IGO), Rahvusvaheliste organsatsioonide 1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid
Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Solenitsõni tõlked eesti keelde Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Autasud ja tunnustus 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997 Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998 Aasta Eurooplane 1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999 Lapi Ülikooli audoktor 1999Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind
1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 3.4 Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 13 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 3.5 Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas
Dokumente ja materjale" kaasautor 1995: ,,Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (,,Tulen maalt, mille nimi on Eesti") soome k. 1996: ,,Presidendikõned" 17 Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970: ,,Veelinnurahvas" 1977: ,,Linnutee tuuled" 1986: ,,Kaleva hääled" 1989: ,,Toorumi pojad" 1997: ,,Samaan" Autasud ja tunnustused 1977: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986: Helsingi Ülikooli audoktor 1996: Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996: Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997: Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998: Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998: Aasta Eurooplane 1999: Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999: Lapi Ülikooli audoktor 1999: Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000: St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 18 2000: Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000: Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
1934-1940 välisministrid ja regulaarne koostöö. 1925 Lacarno lepped (piirid). Vastastikkused garantiid Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel. Nende mõju Balti riikidele- Buffertsoon NL ja Saksamaa vahel. NLi käitumine pärast neid leppeid- esialgne suhtumine- Lääne imperialism ja mittekallaletungi lepingud (Saksamaaga, Lätiga, Leeduga ja Poola ning Soomega) mittekallaletungi definitsioon alles 1933- Londoni konventsioonil. Pan-Euroopa liikumine- Richard Codenhove-Kalergi. Aristide Briand 1930/31- Euroopa Ühendriigid. Eesti ja Pan-Euroopa liikumine. Eesti VP prioriteedid maailmasõdade vahel: 1. Suhted Euroopaga: SB ebaõnnestunud. Prantsusmaa- Eesti toetaja- Saksamaa- suurenev suhe. 2. Suhted naabritega: Soome, Läti, Leedu. 3. Suhted USAga- 1923-25 A. Piip suursaadik. suhted polnud prioriteetsed. Aktiviseerumine USA suunal 1939. Eesti poliitika valem 1990ndal: Välispoliitika= integratsioon + hõlmamine. Mõtted: 1. Julgeolek (NATO jm) 2. Suhete
on ta hea niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu." Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose ,,Totaalne riik totaalne inimene" algusest. (R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud saatesõnadega, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust, ning kolmandat korda ,,Loomingu Raamatukogu" väljaandena 1988
- Бжезинский Збигнев. Великая шахматная доска (Господство Америки и его геостратегические императивы). //Перевод О. Ю. Уральской. М.: Междунар. отношения, 1998. Книга опубликована в Интернете; 12. Huntington, S. P. (1999) Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine “Fontes” 1999. Tallinn; krahv Rishard Coudenhove- Kalergi (Praktischer idwalismus Viin – Leibxig 1925) Soovituslik kirjandus: - Ó Tuathail, Gearoid 1996. Geopolitics, in Ó Tuathail Critical Geopolitics: The Politics of Writing Global Space. Routledge, pp. 21-55 - Ó Tuathail, Gearoid 1996. Critical Geopolitics, in Ó Tuathail Critical Geopolitics: The Politics of Writing Global Space. Routledge, pp. 57-74 - Ó Tuathail, Gearoid 1997. At the End of Geopolitics? Reflections on a Plural Problematic at the Century’s End. Alternatives 22, pp
· Nõukogude totalitarism (Nõukogude Liit) · Natsionaalsotsialistlik totalitarism (Hitleri Saksmaa) · Fasistlik totalitarism (Mussolini Itaalia) · Totalitarism on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu. Ainupartei võim, tugev ideoloogia, juhtide isikukultus. Sekkumine isiklikku ellu. Surve kogu ühiskonnale, mitte üksnes valitsemise vorm. · Richard Nicolaus Coudenhove-Kalergi "Totaalne riik totaalne inimene": Kolm sfääri: Poliitika vaimuelu majandus. Itaalias üksnes poliitika, Saksamaal lisaks ka vaimuelu, Nõukogude Liidus lisaks poliitikale ja vaimuelule ka majandus allutatud riigi kontrollile. · Hannah Arendt "Totalitarismi kujunemislugu": totaalse riigi aluseks on mingi "poolloodusteaduslik" müüt · Inimene tasalülitatakse massiideega. Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana.
organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes. Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE
Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani
Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens (kellest Jaan Kross on kirjutanud romaani ,,Professor Martensi ärasõit") oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil. 1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon). Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove-Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani
annaabi.ee 
