Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud. Kaaliumi defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, aga ka suhkruhaiguse puhul. Kaaliumi defitsiidi korral häirub glükoosi metabolism ja tulemuseks on lihaskoe energia defitsiit. Kaaliumi kestva
hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja kalasaadused, järgnevad alumiinium, ferrosiliitsium, diatomiit ja villased esemed. Tähtsaimad väliskaubanduspartnerid on USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.
VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat
kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski? Tiina Tamme kirjutas Terviselehes, et Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. Kaheksa aaastat kestnud töös oli vaatluse all 43 708 meest vanuses 40-75 aastat. Selgus, et neil uuritavail, kelle toit sisaldas rohkesti kaaliumi, samuti magneesiumi ja kiudaineterikkaid teraviljaprodukte, oli
gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad,
Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
See võib tingida luude, kudede ja organite kaltsifikatsiooni. Tänapäeval Ca liigsust enamasti ei esine. Pigem kipub seda meie toidulauas nappima. Defitsiit: Ca viivad organismist välja hapud toidud, must kohv ja sokolaad. Ca puuduse korral tekivad lihaskrambid, ajapikku võib kujuneda rahhiit (luu ainevahetushaigus) või osteoporoos (luude hõrenemine). Mg Põhilised Mg varud asuvad sooladena luukoes ja lihastes. (taimne toit, kalasaadused) Ül: Mg peamine roll on luude terviklikkuse tagamisel. Ta aktiveerib väga paljusid ensüüme, ligikaudu 300. Ta lõdvestab lihaseid ja aitab paremini taastuda. Liigsus: Mg liigsust kuigi kergesti ei teki, sest annuste suurenedes imendumine väheneb ja neerud eritavad liigse Mg organismist kergesti. Defitsiit: Üsna sageli kujuneb Mg vähesus talvel ja kevadel. Mg defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad närvilisus, depressioon ja nõrkus. MIKROMETALLID
aeglustumine, sinakad laigud K1 (füllokinoon) mis leidub taimsetes saadustes K- vitamiin on vajalik ka glükoosi kehal, verejooksud ninast, ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja
toidukomponentide hulgas ainsa loomse valgu Elava taimtoidu tarbijad - söövad allikana Muna. toortaimetoitu, mida on eelnevalt Lakto-ovovegetariaanid - lisaks taimsele toidule kasutavad nii Piima ja piimaprodukte kui Muna. mikroorganismidega mõjutatud. Bakterite ja Preskovegetariaanid - menüüs on taimne toit ning Kala seente elutegevus muudab taimtoidu ja kalasaadused kui loomse valgu allikad. organismile kergemini omastatavaks ja rikastab Pollovegetariaanid - tarbivad taimseid saadusi ja seedekulglat ka vajalike mikroorganismidega, Linnuliha ning sellest valmistatud produkte. näiteks piimhappebakteriga. "Punasest lihast loobujad ehk punase liha karsklased" Zen makrobiootikud - tarbivad ainult pruuni riisi - lisaks taimse päritoluga produktidele lubavad endale
Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali. 3 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus. Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab lastides aktiivset bakterite ja hallituse teket 2) kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mis mõjutab nende keemilist koostist, mis
Siis jutustan kiiresti riknevate lastide veost ja laeva ettevalmistamisest kiiresti riknevate lastide veoks. 3 2. Kiiresti riknevad lastid 2.1 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Ookeanikaubanduses veetakse aastas meritsi umbes 75 mln t kiiresti riknevaid laste. 1/3 kiiresti riknevatest lastidest veetakse liinilaevadega konteinerites, 2/3 külmlastilaevadega. Kiiresti riknevate lastide vedu on sesoonne ja sõltub puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg.
Defitsiit isutus, lihaste valulikkus, kuiv nahk, unetus. Leidub maks, neerud, muna, pärm. K vitamiin Ülesanne verehüübimine ja veresoonte parandamine, kaltsiumi taseme reguleerimine luudes. Leidub petersell, spinat, broccoli, jääsalat, kurk. Naftokinoonid (K1, K2) Defitsiit vere hüübimise aeglustumine, sinakad laigud kehal, verejooksud ninast. Manustamine meestel ja naistel 0,06 -0,09mg, lastel 0,02 -0,06mg, rasedad 0,08 -0,12mg. Leidub kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. P vitamiin Defitsiit veritsevad igemed, kerge külmetumine Leidub tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, mustsõstar, kirsid. PABA e. P vitamiin Vajalik naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks, erütrotsüütide normaalseks arenguks. Defitsiit väsimus, ärritatavus, soole mikrofloora arenguhäired, pigmentatsioonihäired. Leidub munad, maks, piim, pärm. Q vitamiin e ubikinoonid
Vegetatsiooniperiood on pikk ja soojust koguneb küllaldaselt. Sademeid on piisavalt. Sellepärast on viljeldavate kultuuride hulk üsna mitmekesine. Mitmetes kohtades on võimalik saada kaks saaki aastas. Sademete hulk on üsna ebaühtlane, näiteks kevadel tuleb talupojal valmis olla põuaks, suvel aga suurteks üleujutusteks. Mullad on viljakad, ent õrnad. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra. Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski
Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin) 5. Neerupealised (adrenaliin) 6. Kõhunääre (insuliin, glükagoon) 7. Sugunäärmed (naistel munasarjad, meestel munandid) VITAMIINID neid vajatakse ensüümide koostises; jagatakse vees- (C; B) ja rasvlahustavateks (A;D;E) A-vitamiin (nägemine kalamaksaõli) E- vitamiin (antioksüdant taimsed õlid) D-vitamiin (Ca-ainevahetus luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin (vere hüübimine kalasaadused) B-rühma vitamiinid (närvi- ja südametegevus, naha ja juuste tervis taimsed tooted, pärm, piim, maks..) C-vitamiin (antioksüdant taimed, nende viljad) Eelnevate teemade peale kt !!! RAKK, 26.01.10 RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Kirjeldas esmakordelt taimerakku. K. E. Von Baer Munaraku avastaja. Embrüoloogia rajaja. A. von Leeuwenthoek ainuraksete kirjeldamine.
peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min. keetmine: keeduv 20-180min, pools 40-69min, täiss 45-90min. Kala ja kalasaadused. Kalade soolamine, suitsutamine, vinnutamine. Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid. Rasv kalades: väherasvased kalad (ahven, tursk, haug, särg) rasvased kalad (angerjas, heeringas, lõhe).
hemoglobiini teket Pantoteenhape Kuulub raku tsentraalse koensüümi 4-11 mg Pärm, maks, munad, (B3) Koensüüm A ehitusesse ja seega vajalik SV-te, valkude, piim, kapsas, kartul, CoA lipiidide ja nukhapete metabolismis tomat Niatsiin (B5) Tema koensüümid on vajalikud lipiidide, 15-20 mg Kalasaadused, maks, NAD, NADP SV-te, valkude ja nukhapete metabolismis, pärm, kanaliha vajalik ka närvikoe ja naha normaalseks talitluseks Pürodoksiin (B6) Ah-te ja SV-te metabolism, soodustab 1,5-2,9 mg Maks, munakollane, Püridoksaalfosfaat rasvade kasutamist, heemi ja nukhapete porgand süntees
· Vere hüübimise aeglustumine · Sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast · Verevalumid, vere hüübimishäired (hüpoprotrombineemia) Vitamiin K talitlust takistavad tema antimetaboliidid kumariinid (asendavad metaboliit seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita metaboliidi rolli). Häirivad vitamiini kofaktori rolli. Blokeerivad mitmete verehüübimisfaktorite tööd (kasutatakse ka ravimitena trombooside profülaktika ja ravi puhul) Allikad: · Kalasaadused, roheline tee, kapsas, spinat, herned, linnaseleib, rapsiõli Kasutamine: · Hemorraagia, osteoporoos, maksatsirroos, Crohn tõbi, hepatiit, alkoholism, luumurrud, menstruatsioonihäired · Vajadus on akuutne enneaegselt sündinud laste puhul Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 0,300-0,600 mg · Higistamine, punetus, vahel ka palavik · Hemolüütiline aneemia, neonataalne tuumakollatõbi Vitamiin Q (ubikinoonid) antioksüdantsed vitamiinid, bensokinoongrupp +
Peekon 105 5 100 - 100 100 - 100 100 - 100 100 - 100 100 - 100 100 - 100 100 - 100 Kala- ja kalasaadused Lõhe filee 103 3 100 - 100 Lõhe nahaga 111 10 100 - 100 Külmutatud kala 125 20 100 - 100 100 - 100 100 - 100 Külmtööt Kuumtöö - t- Valmis-
Olulisemad allikad: kalarasv, munakollane, või ja pärm. Vitamiin E Lipofiilne naturaalne antioksüdant; Kofaktor/koensüüm; Päevane vajadus meestel 8-13 mg ja naistel 7-10 mg. Olulisemad allikad: porgand, kapsas ja taimsed õlid. Vitamiin K Vajalik koensüümina mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite sünteesiks/aktiveerumiseks; Päevane vajadus nii meestel kui ka naistel 0,07-0,013 mg. Olulisemad allikad: kalasaadused, spinat, kapsas, herned ja linnaseleib. 23 Maris Kallus KKS 2010 3. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus: Vitamiin C Koensüümiks kollageeni sünteesil. Kollageen – meie organismi levinuim valk, liigeste, kõõluste, luude, sidekoe ehitusmaterjal;
Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + linoleenhape taimsed õlid Vees lahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted
Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
34 idud. B4 Reguleerib kolesterooli taset. Muna, kanamaks, kapsas, oad, herned, piim. B5 e. PP Vajalik juustele, nahale, Pärm, maks, Naha ja juuste (pantoteen lihastele, närvikoe normaalseks kalasaadused, kahjustumine, nõrkus, hape) arenguks. kaunviljad, täisteravili, mälu nõrgenemine. nisukroov, brokoli, seened, tomat. B6 Vajalik valkude, rasvade ja Maks, munakollane, Väsimus, isutus, (püridoksiin) süsivesikute ainevahetuses. pähklid, kala, kanaliha, ärrituvus, depressioon, Tugevdab immuunsüsteemi
Valge põhikaste Hele põhikaste Majoneeskaste Õli-äädikakaste 7.5. Salatid ja võileivad 131 Salatid. Salatid koosnevad salatikomponentidest ja kastmest. Salatikomponentideks võivad olla väga erinevad toiduained: köögiviljad, puuviljad, marjad; liha- ja lihasaadused; kala ja kalasaadused, mereannid; juust; munad; seened; eod, seemned, pähklid; jämedad tangained, pastatooted; röstitud leiva- ja saiatooted. Salatikastmed võivad täiustada salatis olevate toiduainete maitset ja muuta salatit mahlakamaks. Salatite valmistamisel arvestatakse, et selles oleks: salatile nime andvat toiduainet 25-30%, muid toiduaineid 40-50%, salatikastet 10-30%. Ühele inimesele serveeritud salati kogus oleneb toidukorrast:
annaabi.ee 
