TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele.........................................
PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse
mujalt. Sellega mõjutavad eurooplased kalavarude olukorda ka mujal maailmas. Kalavarude vähenemisest tingituna nõuavad Euroopa tarbijad, töötlejad ja jaemüüjad tagatisi selle kohta, et tarbitav ja müüdav kala oleks nõuetekohaselt majandatud ja püütud läbi säästva kalapüügi. Enamasti on selliseid tagatisi aga anda keeruline. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Direktiivid Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühine kalanduspoliitika peaks kaitsma ookeanide kui tulevaste põlvkondade rikkuse ja heaolu jätkusuutliku allika ökoloogilist tasakaalu. Ühises kalanduspoliitikas pööratakse tähelepanu ettevaatuspõhimõtte rakendamisele kalavarude majandamisel ning ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärgulises kasutamises. Ühise kalanduspoliitika kaks põhieesmärki on järgmised: - Tagada, et otsused põhineksid parimatel olemasolevatel teadmistel kalanduse ja
Mandrilava ümber Islandi, mis on sooja Golfi hoovuse ja Arktika külma toitainete voolu kohtumispunkt, pakub väga soodsaid tingimusi erinevatele mere-elukatele ja on rikkaks püügikohaks. Peamised liigid on tursk, heeringas, meriahven, moiva, süsikas ja kilttursk. Islandi kalastuse pindala on 760.000 ruutkilomeetrit, 7 korda suurem kui Island ise. Island ja Euroopa Liit Islandlaste üks suurim mure seoses Euroopa Liitu liitumisega on Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika, mis ei soosi nende kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see seda, et püügikvoodid ja muud suunised otsustatakse Brüsselis . Island ja makrellipüük ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju heitnud
Põhjused.- Tegelik kalapüük on statistilistest andmebaasidest kajastuvast mõnevõrra suurem sest esineb röövpüüki. Aga ilmselt on just püügikvootide kehtestamine ja nendest kinnipidaminse kontrollimine aidanud kaasa kalapüügi kasvule viimasel ajal 10. Millised tegurid mõjutavad erinevate riikide kalanduse arengut?- Asukoht, saastuse tase, kalavarud selles piirkonnas, veekogude rikkus, kliima ja veetaimestik. 11. Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat.- EL-i kalanduspoliitika eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine.EL-i kalanduspoliitika näeb ette et kalalaevastik peaks olema piisav olemasolevate kalavarude püüdmiseks ning vastavalt euroopa komisjoni määrustele peavad kõik EL-i vetes kalastavad laevad
tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Töötajate arv · Inimesi töötab üle 20. Põllumajandusministeeriumi
Tähtsamad püütavad kalaliigid: 1. Sardiin 37% 2. Makrell 9% 3. Saturiid 8% 4. Limused 12% 5. Koorikloomad 0,6% 10 Rõhk on ka hariduse andmisel kalanduses. Kutsehariduse ja kõrgkoolides on pühendatud kalapüügi, kalanduse, merebioloogia ja mereteaduse õpetamisele. Sõlmitakse koostööleppeid teadus ja arendustöö tegemiseks. Peamine eesmärk on riikliku kalanduspoliitika säilitada, eelkõige alates aastast 2002 on üritatud säilitada sektori jätkusuutlikkust. Selle eesmärgi saavutamiseks on mitmed meetmed on vastu võetud eesmärgiga edendada taaskasutamist ja stabilisatsioonil kalatööstusega. Samal ajal, laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks on aidanud, et vähendada tootmiskulusid ja arendada tööohutust. Püügikoormust kontrollib litsentseerimise süsteem, sest teatud püügiliikide kasutamiseks on vaja luba
Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta Kalavarude vähenemine sundis käsutusele võtma mitmeid rahvusvahelisi regulatsioone.
kuivatavad islandlased ainult kalaskelette. Ehk kõik kasutatakse ära. Kalaskeletid müüakse nägivasse Aafrikasse, kus on see aga vägagi ,,minev" kaup. Skelettidest saab keeta puljongit, mis on proteiinirikas ja toitev. Kalastus on osa Islandist. Selles võib veenduda kui rääkida kohalikega või näiteks vaadata raha kõik nõustuvad, et see on ressurss, mida islandlased tahavad endale hoida. Neli on isegi oma kalandus minister. Just oma efektiivse ja jätkusuutliku kalanduspoliitika tõttu on Island EL-i liikme kandidaat. Islandi kalalaevade föderatsiooni omanike pressiesindaja ütleb, et Island teenib iga müüdud kilo eest 2,3 eurot samal ajal, kui Norra saab 1,7 euri kilo eest. See on tänu kvoodi süsteemile ja maksimaalselt kala ära kasutamisele. Kui Island otsustaks liituda EL-iga, siis see tähendaks, et neil tuleb nõustuda EL-i Ühise Kalanduspoliitikaga. Mis siis tähendab kõigi liikmesriikide elanike ligipääsu Islandi kalarikastesse vetesse.
majandus tegevust(200 miili e.370 km.) AKVAKULTUUR-kalade jt.mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.(vetikad,teod,kalad) KÕIGE suuremad kalavarud on Vaikses ook.54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan,Peruu,Tsiili.ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island.Ida osas;Hispaania,Portugal ja Marokko. Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja Peruus,2)marokko,Jaapan,Usa,Tsiili,Indoneesia,Venemaa,Tai,Norra,Island.Eestis 76kg EL KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1)kalavarude kasut. ja kaitse 2)kalakasvatuse arendamine 3)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 4)kalade töötlemise parandamine 5)kalasadamate parandamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 8)kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine KALANDUSE VORMID: 1)primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike,müügiks ei lähe midagi.Kasut.hobiks
korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet, Lennuamet, Maanteeamet, Patendiamet, Tarbijakaitseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet. Helir Valdor Seeder põllumajandusminister Valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet
Avamerepüügi levinumad kalad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil on valik mitmekesisem: räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, koha, särg, hõbekoger, merisiig ja -forell, haug, vimb ja angerjas. Majanduslikult on olulisemad kilu ja räim. Need kalaliigid on ka Eesti kalatööstuste põhiline tooraine. 75 % püütud kalast läheb Eestis ekspordiks. Kilu- ja räimevarusid Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib siinset kalandust ühine kalanduspoliitika, mis hõlmab nelja omavahel tihedalt seotud valdkonda: kalavarude kasutamine ja kaitse, struktuuri- ja turukorralduspoliitika ning kalandusalane välispoliitika. Viimase alla kuuluvad ka kalandusalased kokkulepped EL-i mittekuuluvate riikidega ning läbirääkimised rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti kalanduse strateegia järgi peab kalandussektori mitmekesisus säilima ka edaspidi.
väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki Liivi lahes IWC - Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon. Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil, Piirangud soovituslikud, ( Suuremad kaitsealad India ookean., Antarktika übrus, rasv erinevad määrdeid) *merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuste pakkujaid on enam kui tarbijaid. Norra, rootsi, venemaa, hiina, jaapan Kalandus Euroopa liidus Kalandus moodustab EL liikmesriikides SKt-st alla 1% EL Kalanduspoliitika eesmärgid: · Kalavarude kasut. Ja kaitse · Kalakasvatuse arendamine · Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine · Kalade töötlemise parandamine · Turgude varustuse parandamine · Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine · Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine Avaookeani kalapüük Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid
Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus Self -mandrilava, maailmamere poolt üle ujutatud
Territoriaalvesi kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see vöönd asub. (3-12 meremiili kuni 20 km rannikult) Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil. Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed. Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks
EL Nõukogus on vajalik ühehäälsus. b. Ainupädevus + valdkonnad (EL) Rigid ei saa ise midagi otsustada (ehk liikmesriikidele on keelatud iseseisvad liigutused teha). Valdkonnad: tolliliit, siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine, nende liikmesriikide rahapoliitika mille rahaühik on euro, rahvusvahelise lepingu sõlmimine, mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika alles, ühine kaubanduspoliitika. c. Jagatud pädevus + valdkondade näited (EL+liikmesriigid)EL tegutseb siis, kui riigid seda tahavad ja kui see on kasulik nii liidule kui ka riigile. Valdkonnad: siseturg, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika (tagamine), vabadusel, rurvalisusel ja õigusel rajanev ala (migratsiooniküsimused, Shengeni ala, viisa
söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu.) Kuue riigi vahelise koostöö valdkondi laiendati aga viie aasta pärast, kui Euroopa Söe- ja Teraseühendusele lisandus kaks uut ühendust - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) (mis nägi ette koostöö tolliliidu alal ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabal liikumisel põhineva ühise turu loomist. Lisandusid eeskirjad konkurentsi, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika, regionaal- arengumeetmete jms kohta.)ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)( Euratomi eesmärk oli "kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused".). Need kaks ühendust asutati alates 1. jaanuarist 1958. Maastrichti lepinguga asutati Euroopa Liit ning laiendati veelgi koostööd, mis hõlmas nüüd majandus- ja rahaliidu loomist, ELi ühist
Kuna kalade arv väheneb, siis kannatavad selle all ka linnud, loomad ja teised kalad. Üha rohkem linde ja kalu sureb, sest ei leia veest piisavalt toitu. Suureks probleemiks on ka maavarade kaevandamine ookeanide põhjast. Meretranspordi kiire areng jõuab kalade kasvust ette. ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6.9 miljonit tonni kala. Kalapüük ja -töötlemine annavad tööd rohkem kui 400 000 inimesele. Eli kalanduspoliitika prioriteet on leida õige tasakaal konkurentsivõimelise kalatööstuse ning jätkusuutlike kalavarude ja jätkusuutliku mereökosüsteemi vahel. Meri ja merevarud annavad Elis suure panuse uute töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad söögi ja energiaga ning Eli kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kõiki ookeane. Rannikualadel edendatakse kalastusturismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Vesiviljelus
Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine. Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest
rahvusvaheliste lepetega või poolte vahel kokku lepitud viisil. Lahendamata vaidluse korral peaksid riigid jõudma esialgse praktilise leppeni, mis ei mõjuks negatiivselt vaidluse lahendamise lõpptulemusele. 6.16 Kuna on oluline, et kalurid ja kalakasvatajad mõistaksid kalavarude mõistliku kaitse ja korraldamise vajadust, peaksid riigid kujundama kohuseteadlikku kalandust hariduse leviku ja väljaõppe kaudu; samuti kaasama kalurid ja kalakasvatajad kalanduspoliitika kujundamisse ja elluviimisse, tõhustades nii käesoleva koodeksi rakendamist. 6.17 Riigid peaksid tagama, et kalapüügivahendid, -varustus, kalapüük ja sellega seotud tegevus võimaldaks ohutuid, tervislikke ja korralikke töö- ja elutingimusi ning vastaks rahvusvahelistele standarditele. 6.18 Tunnustades rannapüügi tähtsust, tagamaks inimesi töö, sissetuleku ja toiduga, peaksid riigid kaitsma kalurite ja kalanduses töötavate (eriti nende, kes püüavad
saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. St, ELil puudub pädevuse pädevus ehk EL ei määra ise oma pädevust, selle annavad talle liikmesriigid. Elil on ainupädevuses 5 valdkonda: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika- Nimetatud valdkondades võib õigusakte menetleda ja vastu võtta ainult EL. Liikmesriikidel pädevus puudub. Elil on liikmesriikidega jagatud pädevus järgmistes valdkondades: siseturg; sotsiaalpoliitika teatud aspektid; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus, v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse; keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised
(1) 15 6. Õiguslik alus Metsadega seonduvate küsimuste puhul õigusliku aluse puudumine Rooma lepingus (puit ja teised metsandustooted, välja arvatud looduslik kork, ei kuulu Rooma lepingu II lisas loetletud toodete hulka) on olnud peamine takistus ühise metsanduspoliitika väljatöötamisel, erinevalt põllumajandusest (ühine põllumajanduspoliitika) ja kalandusest (ühine kalanduspoliitika). (1) See ei tähenda aga, et Euroopa Ühendus ei oleks ka metsandussektoris sama aktiivne. Seejuures tugineb ühenduse tegevus nimetatud sektoris alates 1957. aastast teistes valdkondades rakendatavate strateegiate õiguslikele alustele. Sellisteks strateegiateks on näiteks ühine põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika, tööstuspoliitika, keskkonnapoliitika, arengukoostööpoliitika, kaubanduspoliitika, õigusaktide ühtlustamine jne. (1)
Pädevused jaotatakse kolme liiki: eranditult ELi kompetentsi kuuluvad, ELi ja liikmesriikide vahel jagatud ning eranditult liikmesriikide haldusaladesse jäävad pädevused. Põhiseaduse lepingu järgi, on valdkonnad, kus ELil on ainupädevus. Suurelt osalt on need seotud majandusega: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika, «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala». Jagatud pädevus ehk olukord, kus otsused on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Nendeks jagatud pädevusteks on
Aatomienergiaühendus. Nende kahe institutsiooni lisandumisega moodustus nn Ühisturg koostöö majanduse, põllumajanduse, transporti, rahanduse vallas, lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele aluse panemine 1969 kogunesid uued riigid, kes soovisid astuda liitu 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani EUROOPA LIIDU LOOMINE III 1974-1981 tööhõive, elu, töötingimuste ühtlustamise periood ning ühtse kalanduspoliitika väljatöötamine, rahaliidu käivitamine 1979 käivitus Euroopa rahasüsteem, algselt ülekanderaha eküü, mis avaldas majandusele positiivset mõju 1979 toimusid esimesed Euroopa Parlamendi valimised liikmesriikides, algselt valiti rahvuslike parlamentide seast 1981 liitus Kreeka EUROOPA LIIDU LOOMINE IV 1982-1986 ühisturu muutumine Euroopa Ühenduseks 1982 astus Taani kooseisus Euroopa Liidu liikmeks saanud Gröönimaa Euroopa Liidust välja
küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Lennuamet o Maanteeamet o Tarbijakaitseamet o Veeteede Amet o Tehnilise Järelevalve Amet o Riigi Infosüsteemi Amet 7) Maaeluministeerium: Maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Põllumajandusamet
teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada. Euroopa Liidu ainupädevus Euroopa Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: • tolliliit; • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; • Nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; • ühine kaubanduspoliitika. • Euroopa Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. Euroopa Liidu liikmesriikidega jagatud pädevus Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei
annaabi.ee 
