KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8
seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus....................
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida.
kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada. Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendav intellektuaalne pinge. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist
Toodi ära ka tabelina erinevad ajakirjade artiklid koos põgusa sisukirjeldusega ja erinevad lingid, mille kaudu saab uurida lisamaterjale või teha koostööd teadlastega, kes antud teemaga tegelevad. Kokkuvõttest on näha, et tegemist on astmelise kakskeelsuse probleemidega, kus laps perega on kolinud elama teise riiki ja tema paremaks toimetulekuks ühiskonnas on vanematel soov õpetada lapsele selgeks riigikeel. Esimese küsimusena on uuriti avaldatud materjalidest seda, kas kakskeelse autismispektri häirega lapsega tegelev spetsialist peaks oskama lapse emakeelt. Muidugi võib olla emakeele rääkimine kasuks aga suuremaks abiks peetakse pere toetust ja suhtlemise tõhusust. Kindlasti ei saa olla see takistuseks, et laps ja pere jäävad abita. Lahenduseks pakutakse erinevaid võimalusi: tõlgi kasutamine tunnis; tõlgi puudumisel pereliikmete kaasamine; veebipõhiste rakenduste kasutamine, mis pakub nii heli, video kui ka
tihtipeale ei arenada koolis piisavalt kas siis ühte või teist keelt. Tihti ei pöörata tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saadetakse õpilase lihtsalt minema või siis leitakse talle muu tegevus, sest arvatakse, et lapsel on igav, sest ta ju juba teab kõike seda. Sellise käitumise tulemuseks võib aga olla negatiivne tulemus: õpilane ei oska ühes või teises keeles korrektselt kirjutada ning anne läheb kaduma. Kui mina oleksin kakskeelse õpilase õpetaja siis kindlasti toetaksin teda ning pööraksin tähelepanu. Hea viis sellise lapse ande arendamiseks on näiteks anda talle ülesandeid edasijõudnutele. Keegi on veidi andekam ning vajab oma arenguks rohkemat ning sellega tuleb arvestada. Mingis mõttes kuuluvad kõik lapsed hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Mõni laps on tugevam matemaatikas ning teisel seevastu õnnestuvad paremini lugemine ja kirjutamine. On
Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis järgmine tutvustatav, kelleks on Arnold Friedrich Johann Knüpffer, oli kadrinlaste poolt armastatud ja rahvas hüüdis teda hellitavalt Niprihärraks. Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku
Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008. aastast tegutseb kool kakskeelse poiste erikoolina. Puiatu Erikool, mis tänaseks on suletud, avati aastal 1958 Puiatu Erireziimilise Internaatkooli nime all. Koolis õppisid eesti keelt kõnelevad õigusrikkumisi sooritanud poisid. Aastast 1965 kuni sulgemiseni 2009. aastal kandis kool Puiatu Erikooli nime. Algselt olid erikoolid kinnised asutused, mida iseloomustas autoritaarsus, sunniviisilisus ja range reziim. Milliste erikoolide kohta see väide kehtib? Kuidas peame väljenduma, et sellisel
kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest. Simultaanne keeleomandamine = kakskeelne esimese keele omandamine. Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht. Asendav kakskeelsus = varases eas ühe keele asendumine teisega (nt lapsendamise puhul). Chomsky räägib keelesisendivaesusest, mis lapsekeeles tähendab, et laps saab liiga vaese sisendi, et sellest keel üles ehitada. Kakskeelse omandamise puhul peaks rääkima topeltsisendi vaesusest. Kakskeelse sisendi puhu omandab kaks keelt tegelikult ainult 74% lastest. Kakskeelsel keeleomandamisel tekib lapsel 2 keelesüsteemi, mis teineteist mõjutavad. Kas mõjutused on lapsesisene mõjutus või laps saab juba vastastikku mõjutatud sisendi (nt vanemate mõju)? Enamasti üks keel domineerib. Lapsed suudavad eristada, mida nad on kuulnud alates 4,5-kuusest peale. Heaks omandamiseks oluline, et
laenamine. Uute elementide teise keele toomine läbib kaks etappi. Kõigepealt kasutab sõna mõni üksik inimene. Juhulaenuja kahe keele kooskasutamise vahel piiri tõmmata on raske. Integreeritud laen on meil tavaline, me oleme palju laenanud sõnu minevikus aga ka nüüd. Koodivahetus on see kui ühes suhtluses lülitatakse ühelt keelelt teisele. Ühed sõnad ühes keelels teised teises keeles. Või erinevad laused erinevas keeles. Koodivahetus on tavaliselt kakskeelse inimese tunnus kes kasutab igapäevaselt kahte keelt. Koodivahetuse põhjuseks võib olla sõnumi rõhutamine või tahetakse pakkuda teise emakeelega inimesele võimalust vestlusest osa saada või vastupidi rääkida kellegi teisega seltskonnast erinevat keelt. Oluline on kindlasti teada lapse kultuurilist tausta et teada – mis on temale sobiv mis mitte. Kultureem on käitumisega seotud oskus mis omakorda realiseerub vahendite abil ehk siis biheivioreemivahetus
on leidnud veenvaid tõendeid, et on ükskeelne või kakskeelne on parem kui teine, palju on näidanud, et multilinguals on võime paremini mõista üldist. Ei ole olulist erinevust üldise sõnavara sisu ja teadmisi ning nad jõuavad keeles verstapostid ligikaudu samal ajal, kui ükskeelne lastele. Kakskeelne lapsed näitavad sama kirjalikult võimeid, lugemisoskust, sõnavara kasu ning arusaamise oskus oma ükskeelne eakaaslastega. Kõik uuringud esitatakse on näidanud, kuidas kakskeelse lapse ja ükskeelne lapsed on põhimõtteliselt võrdsed omandada keelt. piinarikas keeleõpe , . Väga palju tööd tuleb teha. Piinarikas keeleõpe on väga raske ja asjatu tegevus. Kui inimene ei taha teada seda keelt ja keel ei meeldi talle, siis keeleõpe on mõttetu ja kauane. Esiteks, mitte igaühel on võimalus ja andekus õppida võõrkeelt hõlpsasti. Samuti, inimene õpib teist keelt, kuidas ta teab, et tulevikus see keel temal on vaja. keeleõpe läbi käelise tegevuse
deolahendused jm. Ludwig Krüssi ja tema naise Margaretha Fried- Lavakujundus on tinglik – esemeid on vähe ja kõik on richsi vanima pojana. Ta mitut viisi kasutatav. Domineerivad hallid, tumedad too- sai kakskeelse kasvatu- nid, lavapilt mõjub hämara ja salapärasena. Leidlikult on se ning valdas nii saksa kasutatud suuri ratastel treppe, mis muudavad asetust kirjakeelt kui friisi keelt. ja annavad palju mänguvõimalusi. Treppidest ehituvad 1941. aastal evakueeriti
4.2. Hiline keelekümblus Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus alguses umbes 1/3 õppetööst toimub eesti keeles. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%-ni õppekavast, ülejäänud 24% moodustab kolmanda keele ning ka vene keele (emakeelena) õpe .Üheksandas klassis ulatub eestikeelne õpe juba 60%- ni õppeainetest. Hilist keelekümblust on võimalik nimetada täiendatud kakskeelse hariduse mudeliks, mille eesmärgiks on anda lapsele võimalus omandada riigikeelt kõrgel tasemel emakeele teadmisi kahjustamata. Esimesed neli hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli hakkasid antud metoodikat juurutama juba 2003. aastal Tallinnas, Narvas ja Tapal, kusjuures alates 2004. aastast on see arv mitmekordistunud ulatudes 20-ni. Märkimisväärne on ka see, et nende seas on ka eestikeelse õppega haridusasutused.
nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Olulisem kui perfektne keeleoskus on keele sotsiolingvistiline kasutusoskus: kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks on situatsioonides ning keelekasutusväljadel. Kakskeelse kõneleja keelekasutus on individuaalne ega pruugi kattuda monolingvaalse keelekogukonna normidega. Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju
Põhikooliharidus on kõigile tasuta, peale seda on aga võimalik minna ka tasulistesse erakoolidesse. Keskkooli vanem aste jaguneb üldhariduslikuks ja kutsehariduslikuks. Kõrgharidust on võimalik omandada nii ülikoolides või siis kolledzites. Vanimaks ülikooliks on New Bruinswicki ülikool, praegu on tähtsaimateks aga Quebeci, Toronto ja Montreali ülikoolid. Kanada pakub välisüliõpilastele palju ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi ning kakskeelse maana võimalust omandada kõrgharidus kas inglise või prantsuse keeles. Kanadalaste jaoks on kõrgetasemeline haridus väga tähtis. Kanada kulutab haridusele aastas ühe inimese kohta rohkem kui ükski teine riik maailmas. Viimased seitse aastat on Kanada olnud ÜRO andmetel elamiseks parim riik maailmas. Igal aastal viiakse ÜRO poolt 174 riigis läbi ulatuslikud uuringud, kus vaatluse all on üle 200 erineva näitaja: 174 riigist on aastaid olnud esikohal Kanada
inimestest ei osanud kumbagi valida. Seega, kuigi sulandumine toimub, ei ole see väga kiire. Ehkki ükski seadus seda ei sätesta, peetakse inglise keelt Ühendriikide riigikeeleks ning valdavaks on tendents, et immigrantide teise põlvkonna järeltulijad päritolumaa keelt ei kõnele. Praegu püüavad seda traditsiooni murda latinod, eriti mehhiklased ning neid aitab päritolumaa suhteline lähedus. Samuti hakkas 1968. aastal kehtima seadus kakskeelse hariduse kohta. Selle eesmärgiks on siiski aidata inglise keelt mitte valdavatel lastel seda omandada, mitte hispaania keeles hariduse pakkumine. Kokkuvõttena võib öelda, et kõik immigrandid ning nende järeltulijad jagunevad 4 gruppi: 1. täielikud identifitseerujad kogu nende elu käib entilises grupis 2. osalised identifitseerujad entilisus on oluline lähisuhetes, ent tööalaselt ning ühiskondlikes ei samastata end selle entilise grupiga 3
Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7 Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt. keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel
Rahulik ajastu peale paari erandi: 1) Krimmi sõda (1854-56): SB (ja Prantsusmaa) laevastik tegutses aktiivselt ka Läänemere regioonis ja Ahvenamaa ja Soome rannikualade pommitamine. 2) Slesvig-Holsteini küsimus ja selle sõjaline lahendamine (1848-51 ja 1864) Kaksikhertsogkondade Slesvig-Holsteini lõtv personaalunioon Taaniga algas hiliskeskajal. Taust: rahvusaate ajastul teravnes sakslaste ja taanlaste vastuolu. Taani soovis inkorporeerida põhjapoolse kakskeelse Slesvigi ala enda põhiterritooriumi koosseisu. Taani Slesvigi inkorporeerimise motiivid olid rahvuslikud ja riigikaitselised. 1848-64 Taani nn ,,Eiderpoliitika" (jõgi Slesvigi ja Holsteini vahel). Eideri-jõest peab saama Taani päristerritooriumi lõunapiir nn Saksa maailma vastu ehk Slesvigi peab liitma Taani pärisalade koosseisu. Slesvig-Holsteini I kriis (1848-51) Taani eesmärgiks on Slesvigi keeleline taanistamine ja Taani 1849. a. põhiseaduse kehtestamine Slesvigis
Vaimne ja filosoofiline alus siiski katoliiklik. Reisis palju. Teoloogia doktoriks Bolognas. Kirjutas erakordselt palju. Narruse kiitus 1510. a alguses kui oli Inglismaal Thomas More'o külaline. Sõber, mõttekaaslane. More'i ldn nimi on Morus, sellest sai Erasmus pealkirja tõuke. Moria on narrus ldn ks. Tuntumad teosed veel ,,Kristliku valitseja kasvatamisest" 1516. ,,Usaldusväärsed kõnelused" tsükkel dialooge 1519. Tähtis ka. Erasmus 1516 avaldas UT tekstikriitlise kakskeelse variandi. Kreeka algtekst, ladinakeelne uus tõlge. See oli kõva julgustükk. Pärast Ut tõlkimist tekkis talle vaenlasi rohkem juurde. Erasmuse ja Lutheri vahekord on renessanssi ja reformatsiooni peegeldus. Narruse kiitus satiir. Ülo Torpatsi tõlge. Juured 15. sajs Branti ,,Narri laevas". Ei võta aga kõiki ühiskonna kihte üksipulki läbi, nagu Brant. Paneb rääkima ühe naise Moria, kes ongi narrus. Ta ülistab iseennast. Tõstab elu kõrgemale teadusest
likemaks, siiski reeglina toovad m¨arkide kohta nende kuju lahtiseletuse. Muidugi v~oib teisalt v¨aita, et tegemist on lihtsalt kanji m¨argis~onastike traditsiooniga, millest konservatiivselt kinni peetakse. Seda et m¨argi mor- foloogiat u ¨ldse oluliseks ei peeta, ei saa aga ometigi v¨aita, ka inglise keeles 39 on teemat piisavalt k¨asitletud ([Wieger 40], [Vaccari 50], [Henshall 88], [ 93]), pigem tundub, et probleem on kakskeelse m¨argis~onastiku tegijate seisukohalt selles, et erinevate l¨ahteallikate seletused lahknevad ning puudub toimetajapoolsele traditsioonile p~ohinev seisukoht. Kaks- keelseid m¨argis~onastikke eksisteerib veel piisavalt v¨ahe ning morfoloogi- liste seletuste kaasamine tooks enesega kaasa tegijapoolse t¨aiendava riski. Kanji leksikograafilise problemaatika esitamiseks olen valinud kolm m¨ar- ki () p~ohim~ottel, et nende erinevad t¨ahendused oleksid (kirjutaja
annaabi.ee 
