vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas ekvaatori lähedal, sest sealne kliima on kakaopuudele sobivaim. Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. • Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador. Saagikus • Kakao kasvatamine on tööjõumahukas käsitsi tehtav töö, mis vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. • Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aasta ringi.
piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus Puhas, magustamatta sokolaad sisaldab kakaovõid ja puhast kakaod. Enamik sokolaade tänapäeval on segatud suhkruga. Need on soklaadid, mida meie kutsume magusateks. Puhast kakaod saadakse kakaoupuu viljadest, kakaoubadest. Valge sokolaad sisaldab samuti piima, kuid mitte oamassi ega kakaopulbrit. Kakaosaadustest ainsana on kasutatud kakaovõid. Valge sokolaad on väga magus ja seda tarvitatakse tihti magustoitude valmistamisel. Mõju tervisele Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku.
leidis aset suurimate Läti magusatootjate konsolideerimine Laima'st sai seeläbi peamine magusatootja. Laima on tulevikule orineteeritud ettevõte. Mõistes turusituatsiooni, säilitades oma konkurentsivõimet ja laiendades oma tegevust, on praeguseks saanud Laima'st peamine magusatootja kogu Baltikumis. Ettevõtte TÄNA Me armastame head sokolaadi, mistõttu on Laima üks väheseid sokolaaditootjaid Euroopas, kes tagab kogu tootmisprotsessi kakaoubadest sokolaadini. Hoolikalt säilitatud vanad oskused ja retseptid on täiendatud kaasaegsete tootmismeetoditega. Laima sokolaad on valmistatud vaid kõrgkvaliteetsetest Forastero kakaoubadest, mis pärinevad Ghanast, Aafrikast. Kakaooad röstitakse, jahvatatake ja kuumutatakse spetsiaalsel viisil, et saavutada Laima sokolaadile omane unikaalne maitse. .... Laima on kõige kuulsam magusatootja bränd Baltikumis, esindades Läti
KAKAO Maria DYna 11.A Iseloomustus Kakaod saadakse kakaovilja seemnetest ehk kakaoubadest, mis kasvavad kakaopuude otsas kakaokaunade sees. Kakaopuu õied Kakaopuu koos viljaga Päritolu Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr. Kasutamine Tuntus Eestis Eesti ostab kõige rohkem kakaoube maailmas. https://www.youtube.com/watch? v=XV3-ZYhkczk 1:53-2:21 2:53-3:10 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! https://et.makechocolatefair.org/teema d/cocoa-production-nutshell
Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 400 aroomi Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on ka köha leevendav toime Kakaoubadest valmistatakse enamasti kakaod ja sokolaadi Kakaouba Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kakao KeskAmeerika rahvas valmistas kakaost alkohoolset jooki
Põhineb M. Mistrati filmil „Kibe šokolaad“ („The Dark Side of Chocolate“) Šokolaad on arenenud riikides väga levinud kaup. See maitseb peaaegu kõigile ja seda ostetakse iga päev. Kui palju teatakse aga sellest, kus ja millistes tingimustes toodetakse šokolaadi peamist komponenti – kakaod? Seda käis Elevandiluurannikul uurimas Taani ajakirjanik Miki Mistrati. Elevandiluurannikul toodetakse üle 40% maailmas toodetavatest kakaoubadest. Peamine tööjõud on päris Malist ja Burkina Fasost. Vähem teatakse, et väga suure osa tööjõust moodustavad inimkaubanduse ohvrid ja lapsed. Miki Mistrati uuris, kui palju ja mis vanuses on kakaoistandustes lapsi tööl. Tulemused olid etteaimatavad, aga sellegipoolest šokeerivad. Mitmed tunnistasid, et nad on inimkaubanduse ohvrid, neile ei maksta väärilist palka ja enamasti on töötavate laste vanuseks 10-15 eluaastat. Kuigi probleemist
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle
Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kakaopulber Kakao jõuab tarbijateni tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 20% kakaovõid. Pagari ja kondiitritööstused, maiustustevabrikud ja teised toiduainete tootjad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks kasutavad kakaopulbrit, kus on tavaliselt 12 14% kakaovõid. Kakaod on kahte tüüpi: · Euroopa kakao - on töödeldud nõrga leelisega.
Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest sokolaadi kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks.
toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas. 16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse. Et asteekide tavakohane jook tundus eurooplastele liiga mõru, panid nad sellesse suhkru ja lõid nõnda joogi, kakao, mida tänapäevalgi juuakse. Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19. sajandi teisel poolel, kui kakaoubadest õpiti taimerasva välja pressima, nii et kakaost sai hakata mitmesuguseid tooteid valmistama. Hispaanlased viisid oma purjekail kakaoistikud Ameerikast Aasiasse, Sulewesi saarele Indoneesias, samuti Aafrikasse, algul Guinea lahe saartele, 19. sajandi lõpu poole ka Aafrika mandrile. Lääne-Aafrika riiki Ghanasse, mis on tänapäeval tähtsaim kakaotootja, istutati esimesed kakaopuud sajand tagasi, 1879. aastal. Euroopa turu jaoks laiendati kakaopuu kasvamist esmalt Kesk- ja Lõuna Ameerikas
Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks šokolaaditoad, kus pakuti šokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest šokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse šokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögišokolaade, õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse
ja sokolaaditooteid. Peale Läti taasiseseisvumist, et toetada Läti magusatootjate vabaturu tingimusi, leidis aset suurimate Läti magusatootjate konsolideerimine - Laima'st sai seeläbi peamine magusatootja. Laima on tulevikule orineteeritud ettevõte. Mõistes turusituatsiooni, säilitades oma konkurentsivõimet ja laiendades oma tegevust, on praeguseks saanud Laima'st peamine magusatootja kogu Baltikumis. Laima on üks väheseid sokolaaditootjaid Euroopas, kes tagab kogu tootmisprotsessi kakaoubadest sokolaadini. Hoolikalt säilitatud vanad oskused ja retseptid on täiendatud kaasaegsete tootmismeetoditega. Laima sokolaad on valmistatud vaid kõrgkvaliteetsetest Forastero kakaoubadest, mis pärinevad Ghanast, Aafrikast. Kakaooad röstitakse, jahvatatake ja kuumutatakse spetsiaalsel viisil, et saavutada Laima sokolaadile omane unikaalne maitse. Laima on kõige kuulsam magusatootja bränd Baltikumis, esindades Läti magusatööstuse ajalugu läbi mitme sajandi
Juba 7 aastat hiljem avati Londonis esimene sokolaadituba, millele järgnesid riburada kümned teised. Sokolaaditoad saavutasid tohutu populaarsuse ja muutusid härrasmeeste, poliitikute ja kirjanike kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljemgi mitte kakaopulbrist, sest seda polnud veel leiutatud, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal rajati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi teineteisest eraldamist veel ei tuntud. Ka ei peetud ebameeldivalt kivikõva ja üsna mõrumaitselist sokolaadimassi maiustuseks. 19. sajand tõi Euroopasse tormilise arengu sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuses. Rajati mitmeid sokolaaditehaseid, leiutati uusi seadmeid, valmistati esimesed pakitud sokolaaditahvlid "söögisokolaadi", õpiti eraldama kakavõid kakaomassist
mille avastus oli sama hea kui astuda nafta joa otsa. Asteegid segasid kakaoube maitseainetega, et valmistada jumalate jooki. Jooki valmistati tseremooniatele, rikastele ja eliitinimestele, nad isegi sõid kakao putru. Asteegid hakkasid kakoubasid maksustama. Kakaoubade hind tõusis nii kõrgeks, et 100 uba sai vahetada näiteks kalkuni või orja vastu. Maiad leiutasid vürtsika, mõru, magusa joogi, mida valmistasid röstitud kakaoubadest, maisist ja paprikast ning lasid sellel käärima minna. Asteegid jõid seda jooki 50 korda päevas ja ütlesid , et kui seda jooki juua siis saab päev otsa olla ilma söömata. Maiuse nimeks pandi alguses xocolatl, mis hiljem muudeti chocolatl ning ameeriklased muutsid selle lõpuks chocolate-ks. http://www.aphrodite-chocolates.co.uk/history_chocolate.htm http://www.pierre.ee/site/?house=3 http://www.youtube.com/watch?v=vA1w1-PTJlY 2.2. Euroopa ajalugu
punaseks, lillaks ja lõpuks pruuniks. Paraku on saagi koristamine tülikas, kuna kõik kaunad ei valmi samaaegselt. Valminuna kaalub kakaovili umbes 500 grammi, mida übritseb kolme sentimeetri paksune koor. (Ibid) ,,Poole kilo kakao saamiseks on vaja 12 ühe puu kogu aasta saaki." (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production- nutshell) Joonis 5. Harilik kakaopuu (http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567) ,,70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. Ülekaalukalt kõige rohkem enam kui pool maailma kakaost kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador."(et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell) Kakao kasvatamine on käsitsi tehtav töö, mis on väga tööjõumahukas ja vajab pidevat tähelepanu
Savoia kapsas kähardunud lehtedega kapsas Semifreddo jahutatud või poolenisti külmutatud magustoit S Sampanja vahuvein Saslõkk kaukaasiast alguse saanud lihagrillimisviis Sampinjonid seened Seiker ehk raputi tihedalt suletav joogisegamisnõu Serbett - paks magus (pähklitega) mass suhkrust ja puuviljadest või kohvist või kakaost (Eestis enim levinud tähendus) Snitsel - õhuke ovaalne paneeritult praetud vasika- või seareielõik. Sokolaad - kakaoubadest ja suhkrust koosnev maiustus; sokolaadist ja piimast, koorest või veest keedetud jook (kakaopulbrist tehtud jook on kakao). Z Zabaglione - Itaalia magustoit - vesivanni kohal vahustatud munakollased, Marsala vein ja suhkur. Traditsiooniline zabaglione valmistatakse vahetult enne serveerimist Zaatar - Israelis ja Araabiamaades liha ja leiva maitsestamiseks kasutatav maitseainesegu. Koostisesse kuuluvad sumahh, seesamiseemned ja aed-liivatee Z
populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest sokolaadi kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakavõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma
populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene sokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, sokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest sokolaadi kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakavõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid 23 ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma
aastal 1 450 000 TEU-d s.o ca 10 korda suurem kui Eesti sadamates.' Läänemeremaade konteinerite veomahtude võrdlus (protsentides) riikide lõikes on toodud joonisel 5. Joonis 5. Jooniselt 5 selgub, et Läänemere suurimad konteinersadamad on Rootsis (Göteburg) ja Venemaal (St. Peterburg), läbi nende sadamate veetakse 48 % Läänemeremaade konteinerite veomahust. Külmutusterminal Terminalid omavad võimalusi ja kogemust väga erinevate kaupade käitlemisel kakaoubadest tuulepargi tuulikute tiivikuteni. Meie terminalides on võimalik käidelda kotikaupu ja toiduaineid, paberit ja tselluloosi, keemilisi vahendeid, musta- ja värvilist metalli, aga suuregabariidilisi veoseid, näiteks ehitus- ja põllumajandusmasinaid, veetranspordi vahendid, tehnilisi seadmeid. Lahtistel laoplatsidel ladustatakse alumiiniumi, puitu, tehnikat, kinnistes ladudes hoiustatakse ka paberit, kautsukki, puuvilla, saematerjale, vineeri jpm. Kiirestiriknevaid
ainult maiusena, seda saab kasutada ka teiste roogade maitse parandamiseks või välise ilu tõstmiseks. Kõige hõlpsamat kaunistust: shokolaadipuru või -laaste saab valmistada riivi, juustuhöövli või kartulikoorimisnoa abil. Keerukamate kaunistuste või läikiva glasuuri saamiseks tuleb aga shokolaad kõigepealt sulatada, siis vormida ja lõpuks lasta uuesti tahkuda; sulatamist nõuab shokolaad ka roogadesse segamiseks. Shokolaadi põhiained on jahvatatud kakaopulber, kakaoubadest saadud kakaovõi ning suhkur. Tume shokolaad koosnebki ainult nendest põhiainetest, on tugeva mõrkja kakaomaitsega, väga kõva ja värvuselt sügavpruun. Hea tume shokolaad peab sisaldama vähemalt 40% kakaod, eriti headel sortidel ulatub see isegi üle 90%. Piimashokolaad on eelmisest mahedama maitsega, pehmem, heledam ja magusam, sisaldades lisaks põhiainetele ka piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid. Valge shokolaad on seda vaid nime
Üks kuni kolm tassi kohvi päevas aitab alkohoolikutel vähendada maksahaiguste riski. Kohv võib kaitsta Alzheimeri tõve eest. Kohv alandab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski (eriti naistel). Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet. Kakao Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, sokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest 11 jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua.
aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul. Aflatoksikooli toksiline toime, nagu ka aflatoksikooli eritumine piima, tuvastati alles hiljuti, on leitud, et vähemalt vikerforellil on aflatoksikooli maksakasvajaid tekitav mõju võrreldav AFB1 toksilisusega (Fink-Gremmels, 2008) 5. MÜKOTOKSIINIDE ESINEMINE TOIDUS Inimese tervist ohustavad mükotoksiinid on pärit peamiselt taimekasvatussaadustest - teraviljast, pähklitest, kuivatatud puuviljadest, kohvi- ja kakaoubadest, ka mahlast, veinist, õllest ning maitseainetest. Sekundaarselt võivad saastuda toiduained õhu või tolmu kaudu. Mükotoksiinide ülekanne produktiivloomade toodangusse liha, piima ja munade sisse on samuti võimalik. Lihas on detekteeritud vaid mükotoksiinide jälgkoguseid ning vähemalt ägeda mürgituse teket ei peeta võimalikuks. Ka piimas ja piimatoodetes on mükotoksiine leitud väga väikestes konsentratsioonides ja piima riskitaset selles osas peetakse väikeseks
Lõpetuseks tehakse kätemassaaži kuni küünarnukini ning soovi korral lakitakse küüned. Savisoojendus - savisoojenduseks kasutatakse hüdrokatlas eelnevalt soojendatud savikotte, mis asetatakse reeglina kas seljapiirkonnale, õlavöötmele või liigestele. Savisoojendus aitab lõõgastada lihaseid, on valuvaigistava ja veresoovi laiendava toimega. Savisoojendust võib teha eraldi hooldusena või kombineerida koos massaaźiga. Š Šokolaadihoolitsus - Kakaoubadest saadud šokolaadil on oluline toime naha ilule. Kakaopuudri mähis aitab parandada kehasiluetti ja vähendab “apelsinikoore” naha ilmingut, toidab, niisutab ja toniseerib nahka. Teaduslikud uuringud tõestavad kakao stimuleerivat mõju endorfiinidele, s.o. õnnehormoonide moodustumisele, luues kõrgendatud meeleolu ja samas toimides efektiivselt rasvapõletusprotsessile. Šoti dušš - Veeprotseduur, mille käigus masseeritakse vaheldumisi kahe erineva
Sokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 90°C, homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, edasi valatakse vormidesse, jahutatakse 10°C -ni (et kakaovõi tahkuks), eraldatakse vormidest ja pakitakse. Sokolaad kakaoubadest ja suhkrust maiustus. Sokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sh kakaovõid vähemalt 18%. Müügil olevad sokolaaditooted on liigitatud: · Kakaosisalduse järgi · Koostisainete järgi Tume sokolaad - tumeda värvusega, sisaldab ka veidi suhkrut, kakaosisaldus võib ulatuda isegi kuni 99%-ni. Piimasokolaad - osa kakao kuivainest asendatud piimakomponentidega, mis annavad magusama maitse, heledama
1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Sokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%. Sokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%.
Miinustemperatuuril hoidmisel võib taimeõli olenevalt 45 küllastunud rasvhapete sisaldusest pakseneda kuni pooltiheda või tahke konsistentsini ja ülessulamisel muutuda hägusaks. 10.4. Tahked taimsed rasvad Tahked taimsed rasvad sisaldavad taimeõlidega võrreldes rohkem küllastunud rasvhappeid. Jagunevad looduslikult tahked taimsed rasvad kookosrasv (kergelt hallika värvusega) ja kakaovõi (kahvatukollase värvusega, saadakse kakaoubadest pressimise teel) ning kunstlikult tahkeks muudetud taimsed rasvad saadakse taimeõlide hüdrogeniseerimisel. Kasutatakse põhiliselt margariini valmistamisel, praadimisrasvana kasutamiseks lisatakse tahkele osale juurde kuni 25% taimeõli. 10.5. Margariin Margariin kujutab endast jahutatud ja mehhaaniliselt töödeldud vee ja rasva emulsiooni. Margariin sisaldab 20...80% rasva (rafineeritud ja desodoreeritud
annaabi.ee 
