Lühiessee Šokolaadi varjukülg (0)

Lühiessee „Šokolaadi varjukülg“
Põhineb M. Mistrati filmil „Kibe šokolaad“ („The Dark Side of Chocolate “)
Šokolaad on arenenud riikides väga levinud kaup. See maitseb peaaegu kõigile ja seda ostetakse iga päev. Kui palju teatakse aga sellest, kus ja millistes tingimustes toodetakse šokolaadi peamist komponenti – kakaod ? Seda käis Elevandiluurannikul uurimas Taani ajakirjanik Miki Mistrati.
Elevandiluurannikul toodetakse üle 40% maailmas toodetavatest kakaoubadest. Peamine tööjõud on päris Malist ja Burkina Fasost. Vähem teatakse, et väga suure osa tööjõust moodustavad inimkaubanduse ohvrid ja lapsed. Miki Mistrati uuris, kui palju ja mis vanuses on kakaoistandustes lapsi tööl.
Tulemused olid etteaimatavad, aga sellegipoolest šokeerivad. Mitmed tunnistasid, et nad on inimkaubanduse ohvrid, neile ei maksta väärilist palka ja enamasti on töötavate laste vanuseks 10-15 eluaastat . Kuigi probleemist räägitakse avalikult meedias ja seda tunnistavad mõnel pool ka kohalikud ning valitsus, ei tunnista ega võta vastutust endale kakaotootjad ja suurfirmad. Teema on laialdaselt arutlusel ka näiteks ÜRO -s ja Interpolis, kuid nende tegevuse mõju on väike või tihti isegi olematuu. Nende praegune peamine võimalus on sõlmida lepinguid ja korraldada vajadusel haaranguid, kuigi nende efektiivsus pole pikaajaline.
Miki Mistrati ei toonud seda küll oma filmis välja, kuid vastutusekoormat võiks veidi kallutada ka šokolaaditarbijate poole. Meie šokolaadi tarbimisvajadus on kasvanud viimase poolesaja aastaga üüratute kogusteni ja selle kasvu peatumist pole märgata. Inimesed on muutunud šokolaadist liiga sõltuvaks ja see on probleem nii inimese tervisele kui ka kakao – ning šokolaaditootjatele.
Probleemi lahendamiseks tuleks teha väga paljut ja seda korraga, et vähendada inimkaubitsejate ja tootjate võimalikku ümberkoordineerimist ning oma endise tegevuse jätkamist. Üks viis oleks kohaliku valitsuse ja võimuorganite vahetus ja/õi ümbertegemine tõsiseltvõetavama ja mõjukama vastu. Teisena tuleks tõsta inimeste kui šokolaaditarbijate teadlikkust kakao valmistamisest ja vähendada tarbitava šokolaadi hulka. Suuresti aitaks ka see, kui rahvusvahelistel organisatsioonidel oleks suurem tegutsemisvabadus ja vähem bürokraatiat. Viimaks – kõige olulisema tõuke annaks suurkompaniide ja kakaotootjate suhtumise muutumine.