suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 610 h. Lakk reageerib niiskusega. Õlipolümeerlakid. Koosneb õlist, linaõlist tehtud alküüdvaigust, lahustist. Kuivamine toimub füüsikaliselt lahusti väljaauramise teel. Lõpuks toimub ka reaktsioon. Kuivamise ajal tuleb tagada vähemalt +15 C ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, õli tungib puitu, kile on elastne, poorid on rõhutatumad, kuivamisaeg 12 h. Happega kivinevad lakid. Kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 13 h. Kruntlakid. On puidu kruntimiseks mõeldud lakid, mida peaks kasutama peaaegu kõikide lakkide puhul. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada enamasti tsipa heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga ning seetõttu saab katta lakiga ka õlivaha süsteeme ning troopilisi puiduliike
Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer.Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Sise ja välisvärvid Epoksüvärvid Ühe-või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise-kui välisvärvidena. Põranda-,betoonnivärvid, mis annavad hea kaitsekiht ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale
· Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. · Sideainek on vette dispergeeritud polümeer (polüvinüülatsetaat PVAC, polüakrülaat PMMA ja stüreenakrülaatkopolümeer). Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm). · Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. · Sise- ja välisvärvid. Epoksüvärvid · Ühe- või kahekomponentsed. · Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. · Epolsüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välisvärvidena. · Põranda-, betoonivärvid, mis annavad hea kaitsekihi ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv · Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjas. · Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutataud lubimörte ja - krohve ning lubivärve.
Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm sügavusele, ka veeaur tungib betoonist läbi, seega oleks mõistlik kaitsta betooni hüdroisolatsioonikatetega väljaspoolt. Veetiheda betooni kasutamisel võib probleeme tekkida pragudeta betoonpinna saamisel ja veetihedate vuukide tegemisel. Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida. [3] 3.3 Isolatsioonivõõbad Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda
5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse.
Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier' printsiip kui mingi välismõju (T, p, c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut);
Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier’ printsiip – kui mingi välismõju (T, p, ∆c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid – koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid – koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) – vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut);
kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse.
tugev lakkkate Eelised : Kiire kuivamine Hea kattevõime Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja Kulumiskindlus Kõrge kuivainesisaldus Puudused : Kuivamise käigus eraldub formaldehüüdi Polüesterlakid Materjalid polüestervaigu baasil Polümeriseeruvad kõvendajate toimel Eelised : Kuivainesisaldus väga suur Puudused : Valmis töösegu väga lühike eluiga Polüuretaanlakid Kahekomponentsed lahustipõhjalised materjalid Eelised : Suur vastupidavus niiskusele ja kemikaalidele Suur mehhaaniline vastupidavus Puudused : Suhteliselt kallid UV-kõvenevad lakid Materjalid, mis kõvenevad ultraviolettkiirguse toimel Sideaineks on akrülaat, millele on lisatud fotoinitsiaatorit, Fotoinitsiaator mis käivitab polümeriseerumisprotsessi Eelised : Suur kuivainesisaldus Ei sisalda lahusteid Kõvenemine on väga kiire
pelühandensatsiooni protsess ja toimub lahusti aurustumine. Plussid- kiire kuivamine, kemikaali kindlus ja mehaaniline vastupidavus Miinused- puuduvad. WB-tooted Orgaanilise lahusti asemel kasutatakse vett. Vesiemulsioonide puhul on tegemist suure molekulmassiga sideaine dispersiooniga vees. Plussid- ohutus Miinused- külmakartlikus ja puitu tursutav toime PU-tooted Polüeretaan polüester kõvenevad isotsüanaadi ja hüdroksüüdrühma vahelise reaktsiooni tulemusena. Valdavalt kahekomponentsed levinud veel ka akrülaadi ja nitrotselluloosi ka kõvendi lisamisel. Plussid- hea kemikaali kindlus ja mehaaniline vastupidavus Miinused- vamistamisprotsess on ohtlik UV-tooted Kõvenevad UV-kiirguse toimel, sideainena akrülaat, millele on lisatud fotoinitsiaatorid. Kasutatakse elavhõbe lampe ning siniseid galliumlampe. Viimistletud pindade kvaliteet Puitpinnale on võimalik anda soovitud läige alates täismatist kuni kõrg läikeni. Gardneri järgi jagatakse: 1
Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis peatada, mida liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi. Polümeersatsioonivaigud on kabinool ja polivinüül. Puidu liimimisel kasutatakse karpinoolliimi ja polivinüülatsetaati e PVA- termoplastne, külmudes kõlbmatu, mitteküllane veekindlus (va B3, D3)...pahtlid lõh. Kondensatsioonivaigud liigituvad: Lähteaine järgi: Fenoolvaigud- erinevalt karbamiidformaldehüüdvaikudest kahekomponentsed, täiesti vee ja ilmastikukindlad (EPO). Fenoolformaldehüüdvaigud Melamiinformaldehüüdvaigud Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes. Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud) Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised) Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed)
ppGpp-ga represseeritavad. Pikema vahealaga promootorid on negatiivse superspiralisatsiooni vähenemisel pigem aktiveeritud, tänu -10 ja -35 elementide nihkumisele õigesse positsiooni statsionaarses kasvufaasis. Teise hüpoteesi kohaselt RNAP on statsionaarses kasvufaasis ebastabiilsem tänu sellele, et RNAP-ga on seondunud transkriptsiooni regulaatorvalk DksA, mis seondub polümeraasiga ning takistab avatud kompleksi moodustumist. Alarmoon võimendab DksA destabiliseerivat toimet. 10 Kahekomponentsed transkriptsiooni regulatsioonisüsteemid Bakterites on tugevalt konserveerunud kahekomponentsed signaalsüsteemid, mis tunnetavad süsteemile spetsiifilist keskkonnasignaali, kannavad selle edasi tsütoplasmasse ning reguleerivad signaalile vastuseks vajalike geenide 83 avaldumist. 2011. aastal oli teada 64 960 kahekomponentset süsteemi 1125 täielikult sekveneeritud genoomiga bakterite hulgas
Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev. • Lateksvärv: lateksvärvid kuivavadfüüsikaliselt, kuivades lahustub aiult vesi, seega ohutu. Sobiad nii sise kui välistöödeks, kuivavad väga kiiresti. Enamjaolt kaetakse sellega puupinnad. • Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus. Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele
minuti jooksul kuivama). Kui soovid pinda matistada, hõõru lakitud pind terasvilla ja poleervahaga üle, lase vahal kuivada ja hõõru puhta lapiga üle. Piirituslakke kasutatakse puidu viimistlemiseks harva. Toodetakse looduslikest vaikudest (põhiliselt šellakist), mis lahustatakse metüülpiirituses. Kuivavad tänu metanooli aurustumisele kiiresti, kuid lakikiht pehmeneb uuesti, kui lahustiga töödelda. Piirituslakk sisaldab rohkem šellakit kui õlilakk. Kahekomponentsed polüuretaanlaki kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada täpne kogus isotsüanaati. Lakkimise tulemusel saadakse läbipaistev tugev kile, mis on õlilakist märksa tugevam ja vastupidavam kuumusele, alkoholile ja teistele kemikaalidele. Laki suur miinus on, et kuivades eraldab tervisele kahjulikke aure ning paljudes riikides tohib kasutada ainult tööstustes, kus on tugev äratõmbeventilatsioon. Akrüüllakid koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni
Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev. • Lateksvärv: lateksvärvid kuivavadfüüsikaliselt, kuivades lahustub aiult vesi, seega ohutu. Sobiad nii sise kui välistöödeks, kuivavad väga kiiresti. Enamjaolt kaetakse sellega puupinnad. • Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus. Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele
Otepää UPM-kymmene vineeri liim - fenoolformaldelhüüd vaik .e. liim Fenoolliim põhi komp. Fenoolvaik . Epoksiidvaikliim Epoksürühma sisaldavad vaigud Kasutatakse väga erinevate materjalide omavahelisel liimimisel (puit, metall plast jne...) Väga laialt kasutuses auto, lennuki ja muudes tööstusharudes Tööstuslik tootmine algas 1942 USA Epoksiidvaikliimid on kahekomponentsed materjalid, nii kuumalt kui külmalt kõvenevad Omaduste parandamiseks sisaldavad plastifikaatoreid ja täiteaineid. Eelised Väike kahanemine kõvenemisel, ei teki pingeid liimvuugis Ei erita kõvenedes mürgiseid ühendeid Hea adhesioon väga paljude materjalidega Liimühenduse suur tugevus Liimühenduse saamiseks ei ole vaja suurt survet Puudused Kõrge hind Vähene elastsus Polüuretaanliimid
Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Lateksvärvid veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer. Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest. Kui vesi aurustab lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Sise- ja välisvärvid. Epoksüvärvid Ühe- või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui PAHTELSEGUD JA KITID Õlipahtel koosneb kriidist ja värvitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kastutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kastutatakse veel lahustitega vedelatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel)
Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. · Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil. Keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahesest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist. Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal. 27
Kuivamisel eraldub lahusti ja toimub keemiline reaktsioon. Väga suure koormustaluvusega, lõhnab lahusti järgi, veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, ei kolletu. · Õli-polümeerlakid koosnevad õlist, alküüdvaigust, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja ja toimub reaktsioon. Lakk on kergelt töödeldav, kile elastne. Kuivammise ajal vaja vähemalt 15ºC. · Happega kivinevad lakid kahekomponentsed lakid, kõvendiks hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. sisaldab formaldehüüde, mis tervisele ohtlikud. · Kruntlakid puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puidu värvust saab vähe mõjutada, isoleeriva mõuga. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, millega kaasneb energia neeldumine või vabanemine soojusena, kiirgus- või elektrienergia kujul. 1. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: · Sadestusreaktsioon,
Nt: a)kloorkautshuk+lahusti; b)polüvinüülkloriid+lahusti; c)mõni polümeer+H2O (lateksvärvid); d)ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega – kelmega). 2)keemiline – kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed – a)reageerivad õhus oleva O2-ga: alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüeseter, akrüülamiin. Kahekomponentsed: a)monomeer+kõvendaja: epoksüvärvid; b)lateskid: epoksüvärvid+vesi; c)pulber+vedelik: Zn+etüülsilikaat. Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org. aine ei talu UVkiirgust. Korrosioonid võivad toimuda järgmiselt: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata siis reageerima; 2)gaasid aja aurud
Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Laktoosi seondumisel repressoriga lac operonil muutub repressor inaktiivseks ja transkriptsioon saab toimuda. Alternatiivsed sigma faktorid. Kontrollivad teatud geenirühmade avaldumist, on initsiatsioonifaktorid, tunnevad ära promootori. Aktivaatorite osatähtsus 54-RNA polümeraasi regulatsioonis. Aktivaator aktiveerib transkriptsiooni 54-sõltuvalt promootorilt. Kahekomponentsed transkriptsiooni regulatsiooni süsteemid. Induktsioon geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule ja repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. 2. Mis on sigma faktori funktsioon? Tunneb ära DNA promootorjärjestused, on vajalik regulatoorsete valkude sidumiseks ja RNA polümeraasi aktivatsiooniks. Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Dissotsieerub RNA polümeraasilt. 3
kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 3)Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja. Edasi toimub reaktsioon. Kuivamise ajal vaja vähemalt +15 oC ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, kile on elastne, kuivamisaeg 12 h. 4)Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. 5)Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada - enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Uued keraamilised materjalid.
Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. 2) Keemilised- selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temp tõusmisel. Keemilise kõvastusmise üheks võimaluseks on oksüdeerumine. Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. 3) Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil- keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist. 59.Alküüdvärvid- sideaine alküüdvaik (sünteetiline). Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes. Kasutatakse lahustit, et vedelada.
Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. - Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja. Edasi toimub reaktsioon. Kuivamise ajal vaja vähemalt +15 oC ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, kile on elastne, kuivamisaeg 12 h. - Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. - Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada – enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon;
nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. Otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. · Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil. Keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahesest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist. · Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal. 05.05.2014 58. Vesivedeldajaga mineraalvärvid- lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid- · Lubivärv. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist
kanepiõli, viimasel ajal piiratud kasutamine, perillaõli, kaugidas, hiina, jaapan, tungaõli, väga väärtuslik, kiiresti kuivav, väga kõva ja läikiv kile). Kuivade taimeõlide koostises on kõrge küllastamatuseastmega rasvhapped, kaksiksidemed oksüdeeruvad O2 toimel, tekivad põiksidemed, poolkuivad õlid ja mittekuivadõlid leiavad piiratud kasutamist. Pöördumatu värvid on kõige kõvemad, tugevamad, lahustitele ja temperatuurile vastupidavamad kelmed. Mitmed on kahekomponentsed, tihti kõvenevad kuumutamisel. Tavaliselt ei sisalda lahustit. Kelmemoodustajaks on epoksiid-, polüuretaan-, polüester, fenoolformaldehüüdvaigud. Põiksidemed tekivad ühtlaselt kogumassis, võib kanda paks värvikiht. Kasutatakse nii metalli kui puiduvärvimiseks. Autokerede, laevade (jahtide), mööbli jne värvimiseks. Tähtis on UV- stabilisaatorite lisamine. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga
annaabi.ee 
