sellest järgmise astme toituja isendite arv, kes alumise astme isendeid söövad, kuni tekib toidupuudus ja taastub algne isendite arvukus. 16.kuidas tekivad populatsioonilained- Kui üks loomaliik kasvab arvult, siis kasvab ka sellest aste kõrgemal olevate toitujate arv, mis omakorda tähendab, et populatsiooni arvukus on kasvanud mingiks ajaperioodiks( = populatsioonilaine). 17.mille poolest erineb kasvav populatsioonis kahanevast- Kasvava populatsiooni sündimus on suremusest suurem, kahaneva populatsiooni suremus on aga sündivusest suurem. 18.millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumise-Temperatuurimuutus, torm merel (toob hapnikku vette => kasvab veetaimede arv), uue looma sissetoomine biosfääri(võib puududa looduslik vaenlane). 19.millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega- Temperatuuri muutumine, veetaseme langus, inimmõju. 20
mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine
7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk ei muutu, hakkab teatud punktist alates koguprodukti juurdekasv vähenema. Seadus toimib, kui: 1) vähemalt üks olulise tähtsusega ressurss on fikseeritud; 2) tehnoloogia tase jääb samaks. Piirprodukt (MP marginal product) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida põhjustab täiendava sisendiühiku kasutamine.
c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema d. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul Tagasiside Õige vastus on: töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on alati väiksem kui üks b. on absoluutselt elastne c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest Tagasiside Õige vastus on: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. alanevad MRC c. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel d
a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d
AP=
Sisendi piirprodukt (marginal product, MP) koguprodukti juurdekasv, mille põhjustab
ühe täiendava seisendiühiku kasutaine (ceteris paribus). MP=
Tabeli andmeid võib esitada ka graafiliselt:
MP ja AP vaheline sõltuvus:
· Kui MP> AP, siis AP kasvab
· Kui MP>0, siis TP kasvab
· Kui MP=0, siis TP max
· Kui MP<0, siis TP väheneb
· Kui MP
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks
11.Lõpmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid. (Üheseks) funktsiooniks nim kujutist, mis seab suuruse x arccos(cosx)=x ja cos(arccosy)=y Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside Sõnastada teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni igale väärtusele tema muutumispiirkonnas vastavusse suuruse y=tanx pööramisel ahendatakse X[- 2 ; 2 ] YR definitsioonid omavahelisest seosest. Tõkestatud funktsiooni definitsioon. Sõnastada y ühe kindla väärtuse
c. MP = MRC d. MRC = MR e. MRP = MRC 10. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega 11. Firma töö nõudluse kõver: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 12. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 13. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR
Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimus 2 Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus Valmis hakkab vähenema. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud
täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimuse tekst Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimuse tekst
väikese andmehulga pealt mingit mõistlikku hinnangut tootmisfunktsioonile anda ei saaks. Piisaski sellest, kui olite üldkujul kirjeldanud, et mida käesoleva ülesande kontekstis see tootmisfunktsioon tähendada võiks. b) Selgita, kuidas sellise tegevusega on seotud kahanev tulukus. Eeldame, et käesolevas ülesandes kirjeldatud tootmise seisukohast on näiteks tööjõud muutuv sisend ja maa ning kapital on fikseeritud sisendid. Sellisel juhul kasutame kahaneva tulukuse selgitamiseks tööjõu piirtoodangu (mõnes õppevahendis ka piirprodukt) mõistet. Tööjõu piirtoodang iseloomustab, kuidas muutub ∆𝑄 tootmismaht kui muutub tööjõu hulk: 𝑀𝑃𝐿 = ∆𝐿 Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on
a 1 2q q 2 6 1 q q 2 7; 1 2q q 2 7 1 2q q 2 1 q q 2 ; 7 14q 7q 1 q q 2 0; 2 6q 2 15q 6 0 :3 2q 2 5q 2 0; 5 25 16 q ; 4 53 q . 4 Saadud ruutvõrrandi lahendid on q1 = 2, q2 = 0,5. Lahendi q2 = 0,5 jätame kõrvale, kuna selle puhul saame kahaneva geomeetrilise jada ehk q < 0, mille liikmeid ülesande tingimuste kohaselt muutes saame kahaneva aritmeetilise jada. Kuid ülesandes on öeldud, et aritmeetiline jada on kasvav ehk peab kehtima tingimus q > 0. Seega sobib lahend, kui q = 2. Esimesest võrrandist leiame a: 42 a 6. 1 2 4 Ülesande tingimustele vastav geomeetrilise jada esimene arv on 6, teine 6 . 2 = 12 ja kolmas 12 . 2 = 24. 12. Leiame selle jada viie esimese liikme summa:
viis töötajat Küsimus 4 Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on küsimus muutuvad b. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral c. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 5 Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kasumit maksimeerivat väljundi taset küsimus b. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC)
a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: a. Tulust ja rikkusest b. Tulust c. Rikkusest d
14. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. MP = MRC c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MRC = MR 15. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: a. 10840 b. 7000 c. 14490 d. 14000 16. Firma töö nõudluse kõver: a. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. On absoluutselt elastne c. On alati väiksem kui üks d. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 17. Monopson: a. Maksab töötasu mis on võrdne MRP b. Võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud c. Tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu d
Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x,x,x,... piirväärtuseks, kui iga mistahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist jada elementi , millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusessse (a- ,a+). a, lim=a. f. Koonduvad ja hajuvad jadad f.i. Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvateks. f.ii. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid. Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos (sõnastada vastav teoreem).Tõkestatud suuruse definitsioon. Sõnastada teoreem lõpmatult kahaneva jada tõkestatud suuruse korrutisest. a. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid a.i. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim=0 a.ii
d. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y Tagasiside Õige vastus on: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y Pakkumishind on hind Vali üks: a. pakkumiskõveral või sellest allpool b. allpool pakkumiskõverat c. pakkumiskõveral või sellest kõrgemal d. pakkumiskõveral e. pakkumiskõverast kõrgemal Tagasiside Õige vastus on: pakkumiskõveral. Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kasvavast piirtulust tulenevalt b. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt c. Kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt Tagasiside Õige vastus on: Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt. Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: Vali üks: a. kvaliteetseks kaubaks b. rämps- e
Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600 d) 650 Ülesanne 4.5 Ettevõte toodab diivaneid. Toodetud diivanite kogus (kogutoodang) sõltub kasutatava oleva ehitise pindalast ja tööjõust
Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Küsimus 29 Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/ PA = MUB / PB Tagasiside Õige vastus on: MUA/ PA = MUB / PB. Küsimus 30 Inimese vajadused on: Vali üks: a. Piiramatud b. Aja jooksul vähenevad c. Alati püsivad d. Piiratud Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud. Küsimus 31 Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: Vali üks: a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune b. on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav c. on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust d. rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem e. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada Tagasiside
Märgista küsimus a. Täiendkaubad b. Rämpskaubad c. Normaalsed kaubad d. Asenduskaubad Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt 1/5 Arvestustest 2.1 Valmis kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Hinne 1,00 / 1,00 Märgista Vali üks: küsimus a. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga b. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku
b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: Vali üks: a. Rämpskaubad b. Täiendkaubad c. Asenduskaubad d. Normaalsed kaubad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Vali üks: a. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus kasvab b. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb c. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga d. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohkem maksma Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: Vali üks: a
Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. liitprotsendi mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. nüüdisväärtuse mõistele ÕIGE Küsimus 15 Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 5000 c. 50 000 ÕIGE d. 20 000 Küsimus 16 Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest VALE b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest ÕIGE Küsimus 17 Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega d
b. ressursihinnast c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8 1,00 punkti 1,00-st Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 20 000 c. 5000 d. 50 000 Küsimus 11 1,00 punkti 1,00-st Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a
TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5
ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest. Gosseni II seaduse ehk maksimeerimise teise reegli kohaselt käituvad tarbijad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed
Kauba tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. õige 41.Optimaalne tootmismaht on seal kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. vale 42.kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude vähenemine. Vale 43.Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa inferoorse kauba nõudluse kasvu. Vale 44.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. õige 45.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogukasulikkus maksimaalne kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune. vale 46.Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. vale 47.mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. vale 48.Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem mida elastsem on pakkumine. vale 49
Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24
kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugemale jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele
firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing –
1 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L) kahanev mastaabiefekt iga z>1 korral
esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud TÄISVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi VÕNKESÜSTEEMIKS nim omavahel seostatud kehadest koosnevat süsteemi, milles võib esineda võnkumine
Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks). 26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised) Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu.
2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15. Mida ütleb kahaneva tootlikkuse seadus? Kui püsivatele tootmisressursidele lisada pidevalt juurde muutuvaid tootmisressursse siis hakkab oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst? Keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. 18. Miks see tekib ? 1) tööjaotus- on võimalik jaotada töö rohkemateks etappideks.
Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade on inimeste tervis, haridus ja julgeolek. Kõik ülejäänu majandus, sotsiaalne turvavõrk, kultuur sõltub neist alustaladest. President rääkis ka ennetatavatest alkohooliga seotud surmadest, mis moodustavad 10 protsenti kogu aastasest Eesti Vabariigi surmade arvust
suurenemine on olnud jätkuv. Ettevõtlusaktiivsus on positiivse trendina suurenenud kõikides Eesti maakondades, kiirem kasv on toimunud just seal kus on ettevõtlusaktiivsus olnud niigi kõrgem ka varem. Piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses erinevalt sisemajanduses on kogutoodangust jätkuvalt kasvamas. Väga oluline on aidata tõsta ettevõtlusaktiivsust kõikjal Eestis eriti maapiirkondades. Ettevõtete juurde kasvu tempo on pärast 2005 aastat olnud kiirem maakondades. Kahaneva konkurentsivõimega ettevõtlusharudes on hõive piirkonniti üsna erinev. Suurema töötuse määraga maakondades toimunud siserände tagajärjel on ka mõnevõrra kiirem rahvastiku vähenemine. Töötuse regionaalsed erinevused on majanduskriisi mõjul kahanenud. Linnalistes asulates on rohkem töötuid kui maalistes asulates. Tööjõu haridustaseme erinevused on kasvanud Harju- ja Tartu maakonna kasuks ja ülejäänud maakondade kahjuks
Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda,
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3
kiiremat interneti püsiühendust paketi Home Plus kasutajatele. Postimees 20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 2-4 lausest üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri Tavaliselt pannakse see viimasena Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist
toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed. AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC),
Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda kiiremat interneti püsiühendust paketi Home Plus kasutajatele. Postimees 20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 24 lausest üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri Tavaliselt pannakse see viimasena Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab
Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP kogutoodang L töötajate arv AP toodang töölise kohta. AP= TP/L MP Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks. Kahaneva piirtootlikuse seadus Kahaneva piirtootlikuse seadus kehtib tingimustes, kus mõnda sisendit suurendatakse, tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu (vähemalt 1 on fikseeritud). Teatud punktist hakkab kogutoodangu juurdekasv vähenema ja MP võib minna negatiivseks. Tuleneb kahaneva piirtulu seadus. Tulu kasvab kahanevas ulatuses. AP < MP kasulik tootmist suurendada AP > MP kõige kasulikum toota AP > 0 > MP pole mõtet tootmist laiendada. Pikk periood, mastaabiefekt
d. ta ei arvesta puhaseksporti. _c__ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d. Töö pärast kahaneva tootlikkuse punkti. __c_ 9. Kui toodang suureneb, a. vähenevad kogukulud. b. suurenevad püsikulud. c. vähenevad üldkulud tooteühiku kohta. d. vähenevad kogumuutuvkulud. _d__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. ___ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a
Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, sealt lõuna poole ja kagusse on juba õigeusu tsivilisatsioon. Lääne tsivilisatsiooni kuulub Huntingtoni kohaselt veel USA, Kanada, Uus- Meremaa, Okeaania ja Austraalia. Sellest tulenebki üks probleem USA ei aktsepteeri enam lääne kultuuriruumi kuulumist, vaid nõutab oma kultuuri. Huntingtoni meelest on tegu suure veaga niigi kahaneva rahvastikuga tsivilisatsiooni ei tohiks lõhkuda, kuid see ei pruugi isegi võimalik olla. Tsivilisatsiooni lõhkumisest on hea näide Nõukogude Liidu aeg. Balti riikidesse toodi sisse venelasi ning riike prooviti sundida Läänest ära pöörama. Mõne teise Nõukogude Liidu riigi puhul, näiteks Ukraina ja Valgevene, oli see kerge põhiliselt selle tõttu, et tegu on sama õigeusu tsivilisatsiooniga. Neil rahvastel on juba alateadlik seotus slaavi rahvastega. Balti riikide osas oli
d. ta ei arvesta puhaseksporti. __c_ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d. Töö pärast kahaneva tootlikkuse punkti. _c__ 9. Kui toodang suureneb, a. vähenevad kogukulud. b. suurenevad püsikulud. c. vähenevad üldkulud tooteühiku kohta. d. vähenevad kogumuutuvkulud. _c__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. __d_ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a
ümbrusesse (-,-M), st rahuldavad võrratust x < -M. Jada piirväärtuse definitsioon. Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x1,x2,x3,... piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist jada elementi xn, millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a - ,a + ). Koonduvad ja hajuvad jadad. Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim = 0. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim|| = . Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos (sõnastada vastav teoreem). Suurus on lõpmatult kahanev siis ja ainult siis, kui suurus 1/ on lõpmatult kasvav. Tõkestatud suuruse definitsioon.
· Jada piirväärtus Arvu a nim. reaalarvude x1;x2;x3;... piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist jada elementi xn , millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a ; a+) (Jada piirväärtuse kirjutusviis on järgmine: xna v õi lim xn=a ) Lõplikku piirväärtust omavat jada nim. koonduvaks, vastasel juhul nim. jada hajuvaks. 9) · Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse definitsioon Muutuvat suurust a nim. Lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim a = 0. Muutuvat suurust a nim. Lõpmatult kasvavaks, kui lim |a|=. · Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos ja teoreem Lõpmatult kahanev ja kasvav suurus on omavahel pöördarvud. Teoreem: Suurus a on lõpmatult kasvav siis ja ainult siis, kui suurus on lõpmatult kahanev.
Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest.
· Jada piirväärtus Arvu a nim. reaalarvude x1;x2;x3;... piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist jada elementi xn , millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a ; a+) (Jada piirväärtuse kirjutusviis on järgmine: xna v õi lim xn=a ) Lõplikku piirväärtust omavat jada nim. koonduvaks, vastasel juhul nim. jada hajuvaks. 9) · Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse definitsioon Muutuvat suurust a nim. Lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim a = 0. Muutuvat suurust a nim. Lõpmatult kasvavaks, kui lim |a|=. · Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos ja teoreem Lõpmatult kahanev ja kasvav suurus on omavahel pöördarvud. Teoreem: Suurus a on lõpmatult kasvav siis ja ainult siis, kui suurus on lõpmatult kahanev.
Joonis 2. Poollahtine lõik ehk poolkinnine vahemik. [a, b ) ehk a ≤ x Kahaneva muutuva suuruse korral on iga järgnev väärtus väiksem kui eelnev väärtus. Funktsioon Funktsioon on eeskiri, mis seab ühe muutuja x igale väärtusele piirkonnast X vastavusse teise muutuja y ühe kindla väärtuse. Muutuja x – sõltumatu muutuja ehk argument. Muutuja y – sõltuv muutuja ehk funktsioon. Argumendi x väärtuste hulk X on funktsiooni määrmaispiirkond. Funktsiooni väärtuste hulk, kus vastab argumendi väärtuste hulk, kus vastab argumendi
annaabi.ee 
