vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud. Linda Vaher on samuti noor eesti näitleja, kes pani oma näitlejakarjäärile aluse 2010 aastal filmis „Klass“. Näidend oli ülesehituselt väga kaasakiskuv eelkõige seetõttu, et juba esimestel minutitel tõusid esile väga päevakajalised probleemid, mis puudutavad paljude noorte elusid. Konflikte tekitas terve etenduse vältel kahe noore äärmuslikkus ja nende oskamatus teineteist mõista, neid probleeme üritasidki nad lahendada. Näitlejad suutsid muuta õhkkonna väga pingeliseks ja panid kaasaelama nende muredele ja Minu arvates, oli etendus väga kiiduväärt, noore inimesena oli paljude probleemidega
sellise kes ta tegelikult ei ole. Inimese fantaasia võimaldab kõike - muuta ennast kuulasks, targaks, ilusaks ja huvitavaks. Nimetatud paeluv võimalus on üks põhjustest, miks inimesed suhtlevad pigem jututubades, kui silamst-silma. Eriti ohustab reaalsustajuta keskkonnas rändamine või anonüümne suhtlemine lapsi ja noori. Paljudel juhtudel pole võimalik suhtluspartnerit määrata ja see ongi ohtlik. Virtuaalmaailm on võluv, sest selles võib sukelduda mängudemaailma, mis tundud kaasakiskuv ja salapärane. Mängus võid olla kes iganes soovid ja teha seda, mida tahad. Mänguelu kisub endaga kaasa, kuid ei asenda maailma, kus päriselt elad. Inimestele meeldib mängude lihtsus ja see, et pole vajadust mõelda igapäevastele muredele. Mängu eesmärk ongi see, et viia mangija elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Eksimustest hoolimata saab tegevust algusest alata ning näib, et polegi midagi juhtunud. Selline arusaam võib kanduda ka mängumaailmast
ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman oli loonud visuaalselt ja sisuliselt väga ühtse loo: publikule avanesid antiiksete varemete fragmendid ja kaunid mitmesaja aasta tagused kostüümid. Laulud kanti ette aariatena ja duettidena. Rigoletto karakteri eri küljed väljendusid ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites, mille meeleolud vaheldusid kirglikust lüüriliseni.
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht
alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepärased nii peategelastel kui ka kõrvalosatäitjatel ja need olid tõesti loomulikud 20. sajandi algusele.
Klezmer Klezmer on kombinatsioon kahest heebreakeelsest sõnast "Kley zemer", mis tähendab muusikariistu. Klezmer-muusika oli aastaid unarusse jäetud, sest juute rõhuti Euroopas tugevalt. Selle stiili taaselusatasid Ida-Euroopa juudid, kes immigreerusid Ameerika Ühendriikidesse. Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivali...
Klezmer Klezmer on kombinatsioon kahest heebreakeelsest sõnast "Kley zemer", mis tähendab muusikariistu. Klezmer-muusika oli aastaid unarusse jäetud, sest juute rõhuti Euroopas tugevalt. Selle stiili taaselusatasid Ida-Euroopa juudid, kes immigreerusid Ameerika Ühendriikidesse. Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivali...
Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist, kuulsin palju väga head muusikat ja sain oma vaegnägijale väga suuresti abiks olla. Praegugi panin Zorbased mängima ja jään oma vahvat folki meenutama!
Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletused, 2005) Absoluutne meister (novellid, 2006) Tulearm (luuletused, 2007) ,,Lõks lõpmatuses" See raamat sai 2004. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Kaasakiskuv psühholoogiline 208-lk romaan, kust leiab tundeid ja sündmusi, mida võib üks inimkauplejate küüsi sattunud noor neiu kogeda. Raamat sisaldab sotsiaalseid probleeme, mis seonduvad prostitutsiooniga ning näitab reaalselt, kui lihtne on inimkaubandusse sattuda. Tänan tähelepanu eest!
orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks
See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte oodata, et keegi tuleb ja teeb kõik sinu eest ära. Elus tuleb endale seada siht ja selle poole püüelda, täpselt nagu seda tegi tema. Tore oli samuti teada saada ka ta ülejäänud elu kohta. Enne selle raamatu lugemist polnud ma isegi kuulnud ta naise nime, kuid nüüd tean ta elu kohta palju rohkem. Kokkuvõteks võib öelda, et raamat Jüri Jaansonist oli väga innustav ja kaasakiskuv. Sellest raamatust võib palju õppida ja seetõttu soovitaksin seda raamatut lugeda eriti neil, kes tahavad saada headeks sportlasteks.
,,Le dieu du carnage" Käisin 28. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Yasmina Reza kirjutatud näidendit ,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste
Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kuid kohati ka igavavõitu. Mind häirisid liialt ülerõhutatud eriefektid. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid mõlemad hästi välja mängitud. Kostüümid mulle meeldisid väga, nii peaosatäitjatel kui kõrvalosatäitjatel, sest need kostüümid olid väga iseloomulikud 20. sajandi algusele. Selliseid nn kuulsuse narre leidub ka tänapäeval. Näiteks võib tuua superstaari saatesse
Tihitipeale ei suutnud ta head ja halba eristada. Enamus probleeme lahendas ta tänu oma jõule ja vägivalla kasutamisega. Ta säilitas kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse. Must-valgeid filme olen alati vaadanud teistsuguse väärtusega. Must-valged filmid on vanad ja huvitavad, sest mina pole sellel ajal elanud kui olid ainult sellised filmid vaid olen ikkagi harjunud värvilise pildiga. Seepärast võin öelda, et film oli minu jaoks kaasakiskuv. Huvitav on võrrelda filmimaailma arengut. Kõik oli väga lihtsalt ja selgelt välja toodud ning põnev oli jälgida milliseid efekte oli filmi sisse toodud. Kindlasti soovitan kõikidel Tammsaare huvilistel vaadata seda filmi, kui seda juba tehtud pole. Kindlasti raamat on palju täpsem ja põhjalikum, kuid filmi on samuti huvitav vaadata ning toob n-ö pildi silme ette.
Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul tulevad tema juurde mehed kelle ülesandeks on ta tapmine. K. ei hakka neile vastu, kui teda mööda linna hukkamispaika viiakse. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus ta pidi ennast ise tapma. Ise ta seda teha ei suutnud, siis sellepeale lõikasid kaks valvurit tal kõri läbi ja torkasid noaga südamesse. Nad vaatasid K.le otsa ja ütlesid ,,Nagu koer!" Raamat mulle ei meeldinud. Liialt raske sisuga ja mitte eriti kaasakiskuv. Ebasümpaatse mulje jättis mulle ka advokaat Huld. Huvitatud oli ta K. kaitsmisest ainult seepärast, et endale au ja kuulsust teenida, sest ta oli enne tegelenud ainult alama astme kohtu asjadega. K6ik liikus tema käe all väga aeglaselt. Titorelli oli kohtumaalija ja üks meeldiv karakter, ta püüdis aidata K.tema protsessiga.Titorelli seletas asju nii nagu need olid ja tal oli palju tutvusi kohtus. Novell algas suhteliselt huvitavalt aga lõppes täieliku
õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu. Sai küll max punktid kuid põhikirja alusel eelistati kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipüüdlemine eneseharimisel viisid ta sihile. Tast sai erakordselt haritud inimene. Elava ja aktiivse inimesena oli ka ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab
Breiktants Koostajad: Sander Pild, Steven Lätt Breiktantsu kujunemine Breiktants ehk ekstreemsed trikid, kaasakiskuv rütm ning meeletu energia. Tänapäeval üha enam populaarsust koguv tantsustiil noorteseas. Breigi elementideks on lõhkumine, akrobaatilised ja ekstreemsed trikid, milleks oli vaja head füüsilist vormi. Breik oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. Riietus ja kaitsmed Breikarid kannavad endale mugavaid riideid ja jalatseid. Tavaliselt kantakse laiu
Cashand ja Carrie Underwood on kantristaar tagasi maailma vallutamas. Plaadil on kaasatud 18 erinevat naislauljat- 80-aastase laulja üks pikaaegseid unistusi oli taoline album koostada. Aga antud plaat ei paku rõõmu vaid tegijatele: see on Billboard´i Hot 200 tabelis 9. kohal ja Top Country Albums edetabeli 2. kohal. Peale 1982. aasta ´´Always on My Mind´´ edu pole ta populaarsetes edetabelites nii kõrgel asunudki. Äärmiselt kaasakiskuv aga samas ka südant soojendav album! Minul tekkis näiteks jõulutunne. Tema laulud Always on My Mind (2009) Crazy (1962) On the Road Again (1998) Whiskey River (1973) Kasutatud allikad: http://vikipeedia.ee/w/?search=willie+nelson http://kultuur.err.ee/v/uued_plaadid/tahtis_plaat/ca649f6a-3b26-466e-958a- 17e43ba9e4ef https://www.google.ee/search? q=willie+nelson&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=Y937Uo7lF6eC4ATs_oDoBw&sq
Nende meeskond oli kapteni vastu ja meeskond oli laeva oma kätesse võtnud. Robinson aitas kaptenit ja nad said laeva tagasi. Robinson pääses lõpuks tagasi Inglismaale, kust ta oli 35 aastat eemal olnud. Sinna jõudes ei tundnud teda keegi ära ja ta otsustas minna tagasi Brasiiliasse, et vaadata kuidas tema kasvandusel läheb. Tuli välja et kasvandusel läheb suurepäraselt ja kuna ta on rikas mees tahtis ta tagasi Inglismaale minna kus ta pärit oli. Arvamus: See on päris kaasakiskuv raamat, kohati oli natuke igav aga üldine mulje on hea. See meeldis mulle.
Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid parimad ja kõige südamelähedamased filmid ja raamatud ning lood on alati olnud need mis on päriselt juhtunud. Teatrit on alati elus olud kas siis tahtlikult või mitte aga on. Me mõtleme kindlasti tihti filmi vaadates et kas see on tõestisündinud lugu või mitte ja otsime sellele vastust lõputiitritest , aga kas see on oluline ? Võib-olla tõesti aga võib-olla mitte aga tähtis on see et me seda naudime , teater ja film on
seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm ) http://kke.meis.ee/oppevara/kriteeriumid Tänan kuulamast!
Ajarefrään Jaanika Juhanson Retsensioon Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas lavastus „Ajarefrään“, mis rääkis ühest nukunäitlejast, kes eksib varjudesse, ent otsis kuldkollas liblikat. See oli Nukuteatri grand old lady Helle Laasi monolavastus, kus mälupildid elustusid ja värvilisest hämarusest kerkis esile ootamatuid kohtumisi. Lavastus põhines armastatud nukunäitleja autobiograafilistel ning avaldatud ja avaldamata ilukirjanduslikel materjalidel. Kõik algas sellega, kui Helle oli veel noor. Ta mängis oma nukkudega ning mõne hetke pärast istus mingisuguse mootorratta peale ning sõitsid sellega mööda tema eluteed edasi. Helle oli oma 20. aastate alguses, kui ta kutsuti nukuteatrisse prooviesinemisele. Tal läks hästi ning tolle aja nukuteatri teatrijuht kutsus Helle nukuteatrisse näitlejaks. Tal oli palju esin...
nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri läbi ja torgati noaga südamesse. Mulle see raamat ei meeldinud. See oli liiga raske sisuga ja mitte kaasakiskuv. Romaan algas suhteliselt huvitavalt aga lõppes täieliku seisakuga. Tavaliselt jätab raamatu lõpp üldmulje aga kuna see raamat lõppes nii ootamatult ja arusaamatult, siis ei tundunud ka raamat huvitav. Ebasümpaatse mulje jättis advokaat Huld. Ta oli huvitatud Josef K. kaitsmisest ainult sellel põhjusel, et endale au ja kuulsust teenida. Seda seepärast, et Huld oli enne tegelenud ainult madalama astmega kohtu asjadega. Tema käe all liikus kõik väga aeglaselt.
meelde ainult need muusikud, keda ma juba eespool kirjeldasin. Minu arvates on see väga tore nähtus, et kool teeb ise kevadkontserdi, mis on tasuta, sest see on väga tore, et õpilased saavad teada, kui hästi nende musikaalsemad koolikaaslased mängivad. Kuid kahjuks pean ma tõdema, et kuna klaverimuusika ei ole just mu lemmikmuusika, siis mulle see kontsert meeldis, kuid väga sügavat muljet ta ei jätnud. Samas oli ta piisavalt kaasakiskuv, et kui järgmine kord on koolis tasuta klaverikontsert, siis ma arvatavasti läheks ikka uuesti koolikaaslaste muusikat nautima.
Naasnud Rigoletto võidutseb. Sparafucile saab kokkulepitud raha, Rigoletto koti laibaga. Ta tahab seda jõkke visata, ent samas kostab majast hertsogi muretu laul. Õudustundega aimab Rigoletto, keda ta hoiab oma kätel. Monterone needus on täitunud Arvamus ,,Rigolettot" läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik KustavAgu Püüman oli loonud visuaalselt ja sisuliselt väga ühtse loo: publikule avanesid antiiksete varemete fragmendid ja kaunid mitmesaja aasta tagused kostüümid. Laulud kanti ette aariatena ja duettidena. Rigoletto karakteri eri küljed väljendusid ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites, mille meeleolud vaheldusid kirglikust lüüriliseni. Kõigi hääled
a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J. Verne raamatutes olevaid kirjeldusi lugedes tekib silme ette väga hea kujutluspilt asjadest ja kohtadest mida ta kirjeldab.
Kõrver nimetas oma palu meeleolulauludeks, kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena. Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid: „ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline, mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul. „Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia. „Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas. „Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959)
kirjeldusi, kuid samas midagi ei jää ka kirjeldamata. Raamat räägib poisist, kelle nimi on Johannes Tamm, kes vahetab keset kooliaastat kooli, kuna ei taha eelmises koolis käia ega saa ka koolikaaslastega läbi. Uues koolis ei võeta teda omaks ning ta peab pidevalt üksi olema ja solvanguid ning kiusamisi kannatama. Elu kodus pole ka parem, ema on haige, isa kolis ära ning õed-vennad elavad oma elu. Minu arvates on raamat väga hea. Parim noorteromaan mida olen lugenud. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav. Usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. "Kahtlemata on raamatu teema mulle väga isiklik," räägib oma esimese noorteromaani "Nullpunkt" üllitanud noorkirjanik Margus Karu. Nagu raamatu peategelane, on temagi kokku puutunud nii koolisisese võimuvõitluse, klassisisese hierarhia kui ka Lasnamäe gängieluga.
ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks. Pillidena kasutati torupilli, parmupilli, karmoska, erinevaid vilepille ja kitarre. Oli kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad ja algul oli kõrval raske harjuda, et uue pilli häält tunnetada. Saali sound oli väga hea, kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik arusaadavalt kuulda. Enamus numbritest olidki vaid instrumentaalsed palad, kuid olid ka
ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just et laule esitasid noored eesti näitlejad, keda oleme harjunud nägema kuskil teleseriaalis mängimas. Minule isiklikult meeldisid kõige rohkem ,,Kümme neegrit , mis on kirjutatud Agatha
See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat. Kui muusikud jälle Pärnus esinema peaksid, lähen kindlasti neid jälle kuulama. Kõlas ju sellel kontserdil vaid killuke nende suurest repertuaarist. Vasakult: Villu Vihermäe, Andreas Lend, Pärt Tarvas ja Margus Uus
teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna.
Kuigi etendus oli pikk, suudeti meeleolu saalis kogu aeg üleval hoida. Etendust sai väga hästi nautida, kuna näitlejate hääled olid minu jaoks väga heal tasemel. Kindlasti lisas plusse juurde see, et peaossa oli valitud laulja Gerli Padar, kelle võimas hääl kedagi külmaks ei jätnud. Ka näitlemises võib esitajaid kiita, sest kõik sulandusid oma rolli väga veenvalt ning näitlesid hästi. Etendus ise oli väga humoorikas ja kaasakiskuv. Osad stseenid muustusid vahel igavamaks ja pikaks, kuid kohe peale niisuguseid tükke, tuli midagi teistsugust. Kas tuli siis mõni rütmikam laul, või mõned naljakamad dialoogid. Peale etendust oli kohe kuulda kõigi suust nende arvamust. Enamus inimesi paistis väga rahul olevat. Ka minu seltskonnas meeldis ,,Sugar" enam-vähem kõigile. Muusikali arvutstamine ei lõppenud ka tagasiteel koju. Sellist laadi etendust käisin elus vaatamas esimest korda ning see oli minule huvitav kogemus
kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse. Saadab talle armastuskirja, kuid mees ei vaata teda, sest ta pole piisavalt rikas ja atraktiivne
teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna.
esivanemate minevik. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus" räägib just sellest, kuidas alustasid talupojad oma elu ning kuidas nende arenemise käigus on arenenud välja meie praegune ühiskond. Kuigi võib tunduda, et see oli vana aeg ja meid see ei puuduta, siis tegelikult on kõigi nende tegelaste lugu ka meie lugu. Seda romaani kätte võttes ja lugema hakates on minu arust juba raske peatuda. See teos on põnev ja kaasakiskuv ning väga mõtlemapanev. Kõik need tegelased, keda Tammsaare on kujutanud, on väga tõetruud ning lugeja võib end kellegagi neist samastada. On neil siis raske töö, südamevalu oma laste pärast või on neid omakasude tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, et olla Indreku lähedal, kuigi Indrek seda ei taha, samas ei suuda ta Tiinat
Joe ja Jerry muunduvad Josephine'iks ja Geraldine'iks ning teevad üksnes tüdrukutest koosneva bändi koosseisus kaasa seiklusrikka rongireisi Floridasse. Kuna selles etenduses esines minu kauge sugulane Veiko Täär, siis ma olin väga kutsuv sellele teosele. Tegelikult sattusin vaatama seda tänu sellele, et isa pidi kuskile ära minema, kuna piletid olid ostetud kahele inimesele, siis läksimegi emaga kahekesi. Teose algus oli juba väga naljakas ja eriliselt kaasakiskuv. Ainukesena häiris mind tool, sest sellistes kohtades hakkab mul alati selg valutama. See juhtus ka nüüd, kuid see ei peatanud mind kordagi tükki vaatamast, nautisin seda edasi kuni lõpuni. Eriti lahe oli Veiko Tääri ja Andero Ermeli näitlemine, kuna mõlemad pidid kehastama naisi, siis olin alguses natukene skeptiline, kuna kartsin, et nad ei suuda oma rolle ära mängida. Kui mu kõhklused
väga meeldib see, mida nad teevad. See meeleolu saatis kogu üritust. Mängiti nii kiiremaid kui ka aeglasemaid laule. Kolm lauljat kõlasid väga hästi kokku ning laulsid oma osi suure entusiasmi ja emotsiooniga. Natuke naljakas oli vaadata, kuidas eirates kontserdi temaatikat ja õhkkonda olid lauljate kätes tavaliste noodipaberite asemel aga hoopis tahvelarvutid, kust nad sõnu jälgisid. Siiski ei olnud see asjaolu eriti häiriv. Kogu kontsert oli minu arvates väga kiire, energiline ja kaasakiskuv. Kiiremate laulude ajal tekkis aga aeg-ajalt hetki, kus väike ruum ja kümneliikmeline muusikutekogu kokku tekitasid koosluse, mis oli minujaoks natuke ebameeldiv – muusikat tundus olevat liiga palju. Ma arvan, et selles oli siiski süüdi fakt, et istusin esireas ja pillimehed olid mulle väga lähedal. Samas olen kindel, et see oli erakordne võimalus sedasorti muusikat niivõrd lihtsas võtmes ja niivõrd lähedalt nautida.
Morozov- Ravici sõber 6. ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna." ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." ,,Tõde tundub sageli ebatõena." ,,Mees ei ole mees, kui raha on naise käes." 7. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 8. Mulle raamat meeldis, kuna see oli kaasakiskuv ja äärmiselt huvitav. Üks paremaid raamatuid, mis ma lugenud olen.
üritab talle selgeks teha, et tema ja Aldonza on kokku loodud, hoolimata kõigist erinevustest. Peale selle laulu meeldisid mulle ka ,,Dulcinea" ja ,,Mina, Don Ouijote". ,,Dulcinea" oli nagu kõige tavalisem armastuslaul, üpris aeglane, meelitav. Lauluga üritas Don Quijote öelda Aldonzale, et tema ongi Dulcinea, Don Quijote unistuste ideaal, hoolimata sellest, et Aldonza seda ise ei arva. ,,Mina, Don Quijote" oli aga tempokas, ning kaasakiskuv, loo algus oli aeglasem, kuid mida edasi, seda kiiremaks läks. Kogu loo vältel oli väga hästi aru saada sisust, ning see oli ka üks põhjustest, miks see lugu mulle meeldis. Muusikalis on tegemist Dale Wassermani liberetoga, ning selles kasutati Mitch Leigh' muusikat ja Joe Darioni laulutekste, aastast 1965, mil teos esimest korda linastus. Dale Wasserman sündis 1914. aastal Wisconsinis. Peale gümnaasiumist väljalangemist
ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt
naha. Kõige rõõmustavam oligi ränduri eelarvamuste vabadus ja kuulujuttude mitte uskumine, kuna Jose oli tegelikult ju hea mees ning tegi kõike oma armastatu nimel nagu õigele mehele kohane. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Usun, et olin hea lugeja, kuna teos pakkus mulle palju pinget ja ka meelelahutust. Raamat oli kaasakiskuv ja andis palju uut mõtlemisainet. Samuti oli teose põhimoraal selgesti väljaloetav. Kokkuvõttes arvan, et olin hea lugeja, kuna üks halb lugeja ei suudaks ju raamatu põhimoraalist ja teosest endast aru saada. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks? Vastus: Loodan saada head hinnet, kuna teos oli mul loetud ning ka sisukontroll teose kohta on tehtud. Analüüsis püüdsin olla võimalikult täpne ja lähtuda sisust, mis oligi ülesanne
Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest". Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard
Imeline elu Elas kord üks skeptiline itimees, kellel oli chihuaua. Selle mehe nimi oli Rainer. Rainer elas suures pilvelõhkujas, mis asus Õhumullide maal. Talle meeldis see imeilus koht. Rainer töötas sekretärina suures ettevõttes. Selle ettevõtte nimi oli " Kaasakiskuv sülearvuti ". Tööle sõitis mees ühistranspordiga milleks Õhumullide maal olid hobused. Rainerile see üldse ei meeldinud ja ta tahtis ka lendavate autolube tegema hakata. Kunagi väga ammu, tuhandeid aastaid tagasi oli selle ettevõtte hoone asemel hullumaja ja räägiti, et nüüd selles majas kummitab. Rainer seda muidugi ei uskund. Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis
Nyyd!! Luuletuse ainestikuks on Eesti olukord kaheksakümnendate lõpul, kui rahvas vajas oma keelseid laule, et tunda endid ühtsena. Selles luuletuses käsitletakse eesti rahva vabaduse tungi ja ühtsuse soovi. Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti
Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Minule meeldis see ooper väga, kuna on huvitav vaadata, mis toimub suurel laval ja kuidas seal kõik korraldatud on. Carmen ise on sisult väga huvitav ja kaasakiskuv, ning samuti nõutakse lauljatelt väga palju.Ühel hetkel peavad nad suutma laulda suurepäraseid aariajaid ning mõne hetke pärast peavad nad juba laua peal jalga keerutama. Lauljad, kes esitasid Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid siiski edasi anda laulu ilu ja palju positiivseid emotsioone.Lauljad on väga profesionaalsed ja nende hääl kõlab lausa ingelikult. Kõige enam meeldis mulle peaosalise(Elina Garanca) hääle tämber. Ta suutis
VAT teatris etendusele ,,Kirjaklambritest vöö" Etendus toimus 18. novembril 2013 Näidendi autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur Etenduse lavastaja Rein Agur Valguskujunduja Luise Leesment Helilooja Rivo Laasi Etendus oli algusest peale sügavamõtteline ja kaasakiskuv. See rääkis noorte elust, kuidas minnakse pahale teele. Ja mis võib juhtuda kui teha valesid valikuid elus. Lugu rääkis tüdrukust nimega Kati, ta mõlemad vanemad olid advokaadid. Kuni nooruseani elas pere Inglismaal, kuna isa oli inglane. Eestisse kolides tekkisid Katil toitumishäired. Tal tekkisid suitsu- ja alkoholisõltuvus. Tal olid masendushood ja ta oli depressioonis. Tal oli sõprussuhe poisiga, kelle nimi oli Juhan. Nad olid head sõbrad, aga kui Kati oma süütuse
kuni see mul pähe kulub, sest tegelikult olid kõik näitlejad selles tükis vapustavad! Puudu ei jäänud ka osati publikuga manipuleerimisest, poliitilisusest ja psüholoogiast, tõmmates vahel sigarette ja tehes omamoodi perfomance'id, mis vaatajaid köitis. Lavarebaseid oli küll kõigest neli kuid sellest piisas, et teha minu õhtu suurepäraseks elamuseks, millest ma ka kolm kuud hiljem suudan kirjutada. Seega: väga meeldejääv, paeluv ja kaasakiskuv. Kindlasti üks parimaid, mida minu noor silm näinud on. Seoses näidendi pealkirjaga tekkis mul küsimus, millele ma näidendi jooksul vastust ei leidnud ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid
Tüüri looming on ka uuenduslik, näiteks ,,Arhitektoonika" V, kus on ühendatud elektrikitarr ning võimendatud klaver. Samuti on mitmetes tema teistes teostes läbikomponeeritud instrumentaalteosed, kus rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus lähenemine muusikale on toonud Tüürile ausatajaid nii roki kui professionaalsete muusikute seas. Tüüri muusika on väga emotsionaalne, kaasakiskuv ning meisterlikult komponeeritud. Minu jaoks läbis kõiki kuulatuid teoseid mõni aspekt, mis jättis palale optimistliku alatooni, isegi Keelpillikvartetti, mis on küll Urmas Kibuspuu mälestuseks kirjutatud, läbib mingi optimistlik emotsioon. Kokkuvõttes meeldib mulle Erkki-Sven Tüüri looming, paljuski just selle uuenduselikkuse tõttu, olgugi, et enamus teosed on kirjutatud 10-20 aastat tagasi, kõlavad teosed väga tänapäevalikult
Ma soovitan seda raamatut kõigile, sest see on teistest raamatutest nii erinev, mida mina olen lugenud. Teine teema ja juhtumused. Sa ei oska ette arvata, mis edasi juhtub. Loomulikult mõned arvavad, et see raamat on paks ei suuda seda läbi lugeda seda arvasin ka mina loomulikult aga, kui sa loed umbes 20 lk läbi, siis sa ei taha seda raamatut enam käest ära panna, sest see on nii huvitav ja tahad teada, mis edasi toimub. See on väga mõtlemapanev ja kaasakiskuv raamat. 2 Autorist Raamatu autor Sam Enthoven (1975) elab Põhja Londonis. Ta on õppinud inglise kirjandust Manchasteri ülikoolis ning enne ,,Mustade haarmete" ilmumist töötas ta kümme aastat raamatukaupmehena. Ta on kirglikult pühendunud ideaali "raamatud, mis muudavad lapsed raamatulugejateks." Seda tööd on ta kirjeldanud kui erakordselt põnevat :"Soovitada inimestele raamatuid, mille
annaabi.ee 
