klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk.
ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000.
VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade
· Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid,
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu
· Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
( sümboolselt isegi valitsejad ). Niisutussüsteem andis alade haldajatele kogu rikkuse, sest sealt saadud vee eest pidid tasuma kõik - kas siis riigile või templitele. Maapõuevarasid oli Mesopotaamias vähe - üldse ei olnud metalli, ehituskivi ja - puitu sai ainult põhjapoolsetel aladel, enamasti veeti see aga sisse. Peamiseks maapõuevaraks - ja seda oli kõikjal ning väga palju - oli savi, seetõttu polegi midagi imestada, et Mesopotaamia rahvaste esemelist kultuuri nimetatakse savikultuuriks. Savist olid elamud ja nõud, savitahvleid kasutati kirjutusmaterjalina, savist vooliti skulptuurid. Mütoloogiagi tugines savile ( jumal olevat voolinud esimese inimese savist ja puhunud talle elu sisse ). Teiseks rikkalikult ( küll vähem kui savi ) esinevaks maapõuevaraks oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat
Uri III dünastia 2112 2004 Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 2047). Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa (see hõlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga.
Sealsed põhjapõdramaalingud on umbes 6000 aastat vanad. Veel on petroglüüfe leitud Koola poolsaarelt, Karjalast, Valgemere äärest. Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine. Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud. ( 2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.) 3. Mesopotaamia 19-25 · Ajastud: Sumeri- akadi ajastu 4000-1800 eKr Vana-babüloonia ajastu 1800-1500 eKr Assüüria ajastu 1500-625 eKr Uus-babüloonia ajastu 625-539 eKr · Sissejuhatus: Inimesed harisid põldu, aga polnud toodangu ülejääke (va. Lähis-idas, indias, hiinas jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini tekkisid esimesed riigid.
tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
kuid samuti ka tulekahjude kartuses. Tallinna vanalinn koosneb kolmest eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast: - Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Kuni 13. sajandini paiknes Toompeal eestlaste puitlinnus, alates 13. sajandist kuulus Toompea aga ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. - All-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. - Muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused
sfinksid [34] 4 peamist egiptuse sammast [33] sambal on 3 peamist koostisosa: kapiteel (ülemine peaosa), tüvi, baas (padjandi taoline lõpp) papüürus on kõrkjas ja kirjutusmaterjal. pressiti laiaks ja liimiti kokku. ------ puudusin----- `EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud
Tema poegade ajal oli riik algselt stabiilne, kuid pärast poegade pikki omavahelisi tülisid jagati riik Verduni lepinguga kolmeks. Lääne-Framgi riik, Lõuna-Frangi riik, Ida- Frangi riik. PILET 3 Viljelusmajanduse algus ja metallide kasutuselevõtt Viljaka poolkuu ala ja neoliitiline revolutsioon. Metallide kasutuselevõtt.Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Viljaka poolkuu ala- sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. Neoliitiline revolutsioon- üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele- suurendasid erinevusi inimese
3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi
Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir püstises kõrged kivimonumendid Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi)
Edelas- Kaariad Kagus Kiliikia (tuntud mereröövlite poolest) Indo-eurooplaste sissetung 4000 at. lõpus või 3000 alguses. Indo-euroopa hõimude sissetung tuli läbi Kaukaasia, eriti paistsid silma Hetiidid, kelle algkodu oli lõuna-venemaa steppides, vb kaspia mere ääres. Hetiidid (kaardil punasega) Umbes 1700 e.m.a Hati riigi (Vana riik) Hetiitide vana riik kujutas ennast juhtiva linnriigina (Bogazkoy alluvuses) HATTUSA tähendab Hattide asuala Mesopotaamia riikides polnud absoluutne monarhia. Hetiitide kuningas oli konföderatsiooni pea, Erinevad linnriigid allutatud Hattusale. Kõrgemate sõjaväelaste rahvakoosolek kuningas pidi arvestama. Kapadookia riik väike-aasias idaosas Hetiidid suhtlesid Mesopotaamia ja Egiptusega. Oluline karjakasvatus, põlluharimine. Hetiitidele avaldasid mõju Mesopotaamia (võeti üle kiilkiri, hieroglüüfkiri, võeti laensõnu, võeti mõõt- ja kaaluühikud.) Samuti on hetiite mõjutanud Mesopotaamia
seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj
linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
