Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks.
Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsivormimist. Töö ülesanded 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Käesolev harjutustöö käsitleb kõige enamkasutatavat toorikute saamise moodust valamise teel: liivvormvalu. Sellist valumeetodit kasutatakse umbes 75% kõikidest
ised. Töö käik 1. Kärni valmistamine Kuna antud detaili valamisel kasutatakse kärni, on see vaja enne vormi meisterdamist valmis teha. Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide- valt uut segu juurde. Seejärel silume kärni pinnad ning eemaldada kärn kärnkastist. Kärn kuivatada ahjus. 2. Vormi valmistamine Vormi valmistamiseks kasutame täitesegu, grafiiti või peent liiva, alusplaati, kaht üksteise külge kinnitatavat vormkasti, eelnevalt valmistatud kärni, detaili mudelit ning tambitsat. Paigutame mudeli alusplaadile vormkasti sisse, jälgides, et kastis jääks ruumi valukanalite uuristamiseks ning et vormkasti serv ei oleks mudelile lähemal kui 30 mm. Mudelile puistata kas grafiiti või peent liiva, et vältida vormisegu nakkumist mudeli pinnaga
Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust.
Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest
6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39. Pikendusjuhe, parabaan 40. Kipsiriiv 41. Käepide (väike, keskmine, suur) 42. Relakas 43. Kraabits 44. Kalkulaator, märkmik, pastakas 45. Projektor 46. Tööriistakohver
või kerele. või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn koorik tekib koldele peale 24 tunni tekib alles 9-15 päeva jooksul. jooksul. Kolded asetsevad naha pealispinnal Kolded muutuvad kõvaks, ja näevad välja nagu väikesed ümarateks ja on sügaval naha sees. villid. Väga harva juhtub, et lööve Lööve esineb ka jalataldadel ja avaldub ka peopesades ja peopesas.
Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koosatada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5. Vormimis- ja valamisoperatasioonide kirjeldus 1.Mudeli paigutamine alusplaadile
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 11.04.15 11.04.15 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel. Tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis
2 1. joonestada variandile vastava detaili joonis 2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn 3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi) 4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega 5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem Töö Hinne 85 punkti 100st Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%); koostatud valuvorm (-5%) Detaili joonis. v. 18 Masinvormimine
(12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki · Puudub vaid kõre e juttselg-kärnkonn · Levinud: - tähnik- ja harivesilik - muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn (- järve-, tiigi- ja veekonn) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad ROOMAJAD: · Peipsi rannikul 4 liiki · Head elupaigad · Kivi-, arusisalik · Vaskuss · Rästik · Nastik · Silenastik 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad IMETAJAD: · Puuduvad vaid hülged ja teised mereimetajad · Elupaigad ulatuvad kohati Peipsi veepiirini · Lendorav · Hunt · Koprad · Tuhkrud TÄNAN KUULAMAST!
Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse tervik-või poolitatavat mudelit. 3. Välja töötada m u d e l i (masinvormimisel m u d e l p l a a d i) eskiis. 4. Välja töötada lihtsustatud valuvormi eskiis (kas ühes või kahes lõikes). 5. Analüüsida alternatiivsete valuprotsesside (kokillvalu,koorikvalu, survevalu,
vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi, polümeervaik) segust spetsiaalses rakises kärnkastis. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. Tähtsaks valuvormi osaks valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbupüüdja Metallide valuomadused
2 10 7 3 11 1 6 5 1 vormisegu; 2, 3 vormkastid; 4 tõusukanal; 5 ventilatsioonikanalid; 6 kärn; 7 vormi eraldustasand; 8 valulehter; 9 püstkanal; 10 räbupüüdel; 11 toitekanal Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused
milleks seda kasutatakse. Kuna IAC tehases valmistatakse autode jaoks detaile (näiteks Scaniale), siis on vaja, et detail peaks olema seest niiöelda tühi. Kuum ja sulatatud alumiinium valatakse vormi, kus liivakärn vormis. Detaili valmimisel liivakärn pudeneb liivamassiks. Liivakärn peaks olema samasuguse värvusega (kollakaspruun), aga sel hetkel oli tehases ka mõned kärnad defektiga (osadest kohtadest tumedam pruun – kärn oli saanud selles kohas rohkem kuumust). Liivakärn valmistamiseks kulub 8 tundi ning 450 °C. Veel räägiti meile sellest, et kui detail valmis saab, siis peale seda lihvitakse ja lõigatakse üleliia olevad osad/servad ära. Alles jäänud osad aga ei visata ära, vaid neid kasutatakse uuesti – sulatatakse ahjus ning siis saab uuesti sulatatud metalli kasutada uute detailide valmistamiseks.
30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja hingavad seda. 31. Kes on võõrliik? Näited! Väljast sisse toodud liik. 32. Kuidas jaotatakse kahepaikseid? Sabakonad ; Päriskonnad. 33. Kuidas jaotatakse konni? Näited! Konnad(Tiigi konn); Kõrnkonnad(Hr. Kärnkonn) 34. Nimeta Eesti kahepaikseid! Harivesilik, Tähnikvesilik; Hr. Kärn-, Tiigi-, Kõrekärn-, Raba-, Vee- Järve- Rohu- MudaKONN 35. Millised kahepaiksete kehaehituse iseärasused võimaldavad neil elada vees ja millised kuival maal? Sabakonn-saba H.konn-niiske nahk 36. Mille poolest kahepaiksete ehitus kaladega sarnaneb ja mille poolest erineb? Voolujooneline keha 37. Miks konn ei pea jooma? Nende nahk on niiske 38. Mis ja kuidas mõjutab kahepaiksete levikut maailmas? Inimesed- kodustades, allaajades, veekogude tühjendamisel.
Need mõned minutid enne uue elu sündi.Sundida ennast magama, kui elamata aja külmad fantoomjalad raskelt rinda rõhuvad.Uskuda, et isegi kui kunagi ei lähe paremaks, on sellest hoolimata võimalik olemas olla. Elus olla tähendab iseendaga leppida. Pakendada oma mateeria sobilikku vormi, elada vaimu ja ihu igaveses vastuolus. Talletada tuhandeid naeratusi, sosinaid ja silmi oma tumedais toonides mäluentspklopeediasse, irduda tegelikkusest nagu kärn, mis libiseb salaja paranenud haavalt. Lõplikult lõtvuda vaid sõnade uinutavas kookonis, sest nemad on kõike näinud. Elus olla tähendab armastada. Nii palju, kui võimalik. Tunnistada, jäädvustada ja avaldada armastust iseäranis seal, kus see on täiesti kohatu. Armastada mehi, sest nad on uhked ja paindumatud ja nende jaoks kõlbavad ainult ideaalid. Armastada naisi, sest nad on hoolivad ja keerulised ja nendele sobivad ainult kujutlused
Seejärel tuleb vormist eemaldada mittevajalikud komponendid. Kuna vormisegu on tihendatud siis tihtipeale on mudel üsna kõvasti vormisegus kinni. Selle välja võtmiseks tuleb mudelit servadest natukene koputada. Keerulisemate mudelite puhul tuleb seda teha väga ettevaatlikult ,et vormisegu ühes tükis hoida. Pärast mudeli ja valukanalite eemaldamist paigaldatakse vormi kärnid (kui on vajalik). Kõigepealt on vaja veenduda ,et kärnid on õiges mõõdus (kärn mahub kärnipesadesse). Vajadusel tuleb kärni kuju muuta lihvides. (kärni väga kerge lihvida). Kui kärn on kärnipesas siis asetatakse alumise vormikasti peale ülemine. Ülemine kast peab olema täpselt samamoodi asetatud kui eelnevalt vormimisel (ülemine vormikast fikseeriti kellaosuti suunas). Nüüd on valu vorm, ning valukanalite süsteem sulametalli valamiseks. Detaili valamisel peab jälgima ,et ruum kus toimub valu valamine oleks hästi ventileeritud ja ,et ruum
Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes liivvormgi liiva ja sideaine protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti (savi, ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust
oksüdeerumistemperatuuriga. 41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel Al-sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja räbustist koosneva täidise doosid
insektitsiide ja herbitsiide. · Huvitav on see, et paljudel streptomütseetidel paiknevad AB biosünteesi eest vastutavad geenid lineaarsetel plasmiididel. Lineaarsed plasmiidid pole bakteritel eriti levinud. Taimehaigused · Taimehaigusi põhjustavaid streptomütseete on vähe. S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku tõkestamiseks. Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas. Seega saab haiguse levikut pidurdada kastmise ja mulla hapestamisega (S). Tegelt see kärn rikub peaasjalikult ainult kartuli välimust. · Mükostop on bioloogiline fungitsiid, mis sisaldab aktinomütseedi Streptomyces griseoviridis spoore (koniide). Kaitseb taimi seenhaiguste eest. Mõjub Fusariumile,
Küsimus 29 Valmis Hindepunkte 1/1 Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Valige üks: a. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv b. vorm valmistatakse kipsist c. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) d. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik Küsimus 30 Valmis Hindepunkte 1/1 Valuvormi osaks on Valige üks: a. kärnmark b. kärnkast c. mudel d. kärn Küsimus 31 Valmis Hindepunkte 1/1 Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Valige üks: a. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) b. grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b
Question 32 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on vormisegude (liivvormvalu) põhilised omadused, mis võimaldavad saada kvaliteetseid valandeid? Select one: a. tugevus ja järeleandvus b. järeleandvus ja tulekindlus c. tugevus ja gaasiläbilaskvus d. kõvadus ja gaasiläbilaskvus Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Valuvormi osaks on Select one: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Question 34 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Halvim vedalvoolavus on Select one: a. magneesiumil b. hallmalmil c. titaani sulamil d. valuterasel Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Select one: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c
c. valandi piiratud mass, pressvormi keerukus ja väike püsivus d. valandi gaasi ja kahenemispoorsus, jämedateraline struktuur Küsimus 26 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on Vali üks: a. silinder b. kera c. koonus tipuga ülespoole d. koonus tipuga allapoole Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärn b. mudel c. kärnkast d. kärnmark Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nimetage pidev ja poolpidevvalu iseärasused Vali üks: a. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist b. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike c. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) d. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur
*Pruunmädanik *Valgemädanik 3. BAKTERID *Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G- *Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh
(efektiivseim variant) Vali üks: a. varustatakse kokillid vesijahutusega b. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega c. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse d. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Vali üks: a. Ni ja Ce b. Mn ja C c. Mo ja Si d. Mg ja Ce Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Vali üks: a. vormi täitmine suure kiirusega b. valandi aeglane jahtumine
36) Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni: 5mm 37) Lehtsantsimise puuduseks on: stantside keerukus ja kõrge maksumus. 38) Kujumuuteoperatsioonideks lehtstantsimisel on: ääristamine, avalõikamine, sisselõikamine. 39) Surverõngast kasu.: õõnsate pöördkehade valmistamiseks. 40) Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades: lihtoimestantse. Valutootmise alused 1) Valuvormi osadeks on: kärn. 2) Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on: sama 3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime. 6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva 7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga.
Kasutatakse lihtsakujuliste valandite puhul. 4. Kärnvormimine (core assembly moulding) vorm koostatakse kärnidest , mis moodustavad nii valandi sise kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite tootmiseks. 5. Vaakumvormid (vacuum moulding) sideaineta, kasutatakse kuiva liiva , mida hoitakse ja tihendataske vomikastis polümeerkile ja vaakumi abil. Kuiv- ja märgvormimine: Märgvormimine (green-sand moulding) puhul kuivatatakse ainult kärn Kuivvormimise (dry-sand moulding) korral kuivatatakse enne koostamist kõik vormi osad. (tõstab tugevust, kuid vähendab gaaside eraldumist) Enne valu valamist vormi: 1. Õõnsused puhastatakse surveõhuga 2. Kärnmärkide järgi asetatakse kohale kärnid 3. Vajadusel asetatakse kohale jahutid ning filtrid vedemetalli puhastamiseks Sulametalli vormi valamiseks kasutatakse erinevaid koppasi (ladles):
c raiumisel sepakruustangides. joon. 60 2.3. Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust
Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik- ja harivesilik, muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn, esineb ka järve-, tiigi- ja veekonni. Roomajad on Eestis esindatud viie liigiga, kuid võimalik on ka kuuenda esinemine. Peipsi rannikutel võib neist regulaarselt kohata nelja. Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik, vaskuss, rästik, nastik ja silenastik. Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged
o Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult. o Harilik kärn kartulil bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine. Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal, haiguskindlad sordid. o Kartuli-ringmädanik haigustekitaja säilib nakatunud mugulates. Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad
..30 sekundi) ja siis sideaine segust) tihendamise teel pööratakse endisesse vormkastides koos jäljendi samaaegse asendisse. Pärast võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kuumutatakse koorikvalu kärni abil. Kärn valmistatakse nagu koos mudelplaadiga ahjus liivvormgi liiva ja sideaine (savi, 300...350°C 1-2 minutiks. polümeervaik) segust spetsiaalses Analoogiliselt valmistatakse rakises – kärnkastis. Mudel on teine pool ja siis pannakse
Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata? Fenoolftaleiiniga- happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru) 19. Kuidas avaldab karboniseerumine mõju betoonis olevale armatuurile Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12... 12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9).
Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7
Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Suurendab tugevust ja gaaside eraldumise vähendamiseks sulametalliga kokkupuutel 20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse? Kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine (savi, polümeerid jm) segust. Anorgaanilise sideainega kärnisegud: sideaineks on savi, vesiklaas, tsement, fosforhape jne. Orgaaniliste sideainetega kärnisegud: veega mittemärguvad sideained (sünteetilised vaigud, õlid, pigi), veega märguvad sideained (sünteetilised vaigud, dekstriin). 21. Millisel põhjusel valu metallvormidesse (kokillidesse) ja samuti survevalu leiavad kasutamist põhiliselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne
used. Both starting punches and pin punches must have flat ends, never pointed, edged or round. Scriber is used to make clean narrow lines on metal. It is made of tool steel. Some have single ends; others have double ends with one end bent about 90º. Dividers are used for marking radius, circles, and arcs and for transmitting measurements from a ruler to a detail and from a detail to a ruler. VOCABULARY punch mulgusti, perforaator, torn, puansoon, tempel, kärn ; ; ; center punch kärn scriber dividers mõõtesirkel arc kaar HAND TOOLS Hammer can be classified as hard hammers and soft hammers. One of the most general-purpose hard hammers is a ball-peen or machinist's hammer. The ball- shaped end is called the peen, the flat end the face. Soft hammers are used for hammering or working on a finished surface. This hammer is usually made of rawhide, brass, lead, or plastic
Osad kahepaiksed veedavad vees suuremaosa ajast, teised siirduvad sinna vaid sigimisajaks. Eestis hoiduvad kahepaiksed peamiselt veekogude lähedusse. Kahepaiksed on loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, nende vastseid ja limuseid, aga ka putukaid. Hingavad kahepaiksed nii kopsudega kui ka naha kaudu, just seetõttu peabki nende nahk olema niiske. Jagunevad kahepaiksed: SABAKONNALISED (salamandrid, vesilikud) ja PÄRISKONNALISED (konnad, muda-, kärn- ja lehekonnad) KONNAD Konnade nahal pole soomuseid, sulgi ega karvu. Nende nahk on paljas ja limane. Konnad ja vesilikud koevad vette. Kudus on väikesed tumedad munad, millest arenevad kullesed. Kullesed omakorda meenutavad kalu, neil on ujumiseks saba ja hingamiseks lõpused. Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse:
tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi sama- aegse võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mu- deli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumii- niumist, puidust. Valandi siseõõn- sus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi, polümeervaik) segust spetsiaalses rakises kärnkastis. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. Tähtsaks valuvormi osaks valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja Sele 2.3. Liivvorm kvaliteetse valandi saamise. Põhi- osad on valulehter, püstkanal, räbu-
B B Kuigi kinnituskeermed on tavaliselt eelpingestatud ja isepidurdavad (keerme tõusunurk on hõõrdenurgast väiksem), vibratsioonidec) ja vahelduva koormuse toimel väheneb D - Dliites A B - B C - suurendatud eelpingutusjõud. Selle vältimiseks tuleb kasutada lukustusvahendeid. a) b) d) e) kärn Mutrite lukustusvahendid. a) ja b) – vedruseibiga, c) – teise mutriga, d) – polüamiidrõngaga 82 g) mutri abil, e) – splindiga, f) f) – traatimisega, g) – kärnimisega.
Plaadi pöördenurga suurendamine suurendab iseloomustava kolviasendi määramiseks hoorattale ja kar- maksimaalset eelsüütenurka (varaseim süüde), mis on terile tehtud märgid (vt. joon. 114, b «Elektron») või hoo- 34±2° enne ü. s. seisu. Minimaalne eelsüütenurk (hili- rattale süvend («Pannonia»). Viimasel juhul tuleb välja seim süüde) jääb seejuures muutumatuks ja on 4... 8° keerata kork karteri allosas ja selle avasse pista kärn, mis enne ü. s. seisu. Vajaduse korral saab hiliseimat eelsüüte- väntvõlli pööramisel läheb hooratta süvendi õigele süüte- nurka reguleerida kruvidega 8 (vt. joon. 59, a). Kruvi sisse- hetkele vastavas seisus. keeramisel see eelsüütenurk väheneb ja vastupidi. Pärast Järgnevalt tuleb katkesti seada katkestuse algusele. Sel- reguleerimist kinnitatakse vastumutter.
annaabi.ee 
