.......................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos
Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12. Vellavere Külajärv 25,0 4,6 ha 13. Petajärv 25,0 3,6 ha Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/veed/jarvsyg.html 7 Tabel 5
mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma kaldajoonega), siis kuulub suuruselt kümne esimese järve hulgast kaheksa ürgorgude järvede rühma. Suure-mateks nende ja ühtlasi kogu kõrgustiku järvede hulgast ongi selle mattunud oru kohal paiknevad järved: Pühajärv (285,9 ha), Pangodi järv (115 ha), Nõuni järv (78,8 ha). Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas suuruselt kuueteistkümnes. Kõrgustiku kümne sügavama järve hulgas on ürgorgude järvi üheksa. Kõrgustiku kõige sügavamad järved on Uhtjärv (26,5 m), Piigandi järv (25,3 m), Jõksi järv (23,8 m), Uiakatsi järv (18,6 m), Kooraste Suurjärv (17,7 m). Uhtjärv on Eesti järvede hulgas sügavuselt viies. Künkliku moreenireljeefi järvede nõgude kujunemisel on tähtis osa olnud surnud jääl ja termokarstil
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool T...
2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made 1995 - pressisõber Siim Kallas, pressivaenlane Edgar Savisaar
Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano rollidega Verdi ooperis „Rigoletto“ Stockholmi Rahvaooperis. Börjesson on osalenud kontsertidel ja suurvormide ettekannetel: Mozarti „Reekviem“, Sandströmi „Ordet“, Nielseni 3. sümfoonia. On pälvinud Rootsi Wagneri Ühingu Bayreuthi stipendiumi. TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010
Seaduste rikkumine ei tulene mitte ainult sellest, et tava- ja moraalinormide järgimist ei peeta tihti enam oluliseks, vaid ka sellepärast, et õigusnormid jäävad rahvale lihtsalt kaugeteks. Portaal TOM loodi selleks, et rahavs räägiks kaasa seaduste projektide ettevalmistamisel, mis kahjuks ootuspäraselt ei käivitunud. Endine õiguskantsler A. Jõks nentis, et õigusloome tase võiks olla parem. Põhjuseks võib Jõksi ning riigikontrolör M.Oviiri sõnul olla seaduste liiga keeruline sõnastatus. Samuti on neid ilmselt liiga palju ning paljud valdkonnad on ülereguleeritud. Oleks normaalne, kui ühiskonnas suudaksid inimesed oma tegevust ise reguleerida ja mõistlikult käituda. Nt Iisraelis ja Suurbritannias puudub põhiseadus. Selle asemel lähtutakse igapäevaelus pelgalt tavanormidest ning keerulisemad küsimused jäävad kohtu lahendada.
organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST :: Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmatoomiseks. Küsimusi on erinevaid, kas abort tuleks keelustada, millised ohud sellega kaasnevad. Kes peaks abordi eest tasuma
Kallas on seal 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus. Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad. Edasi jõuab külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. aastal. Tiisleri veski juures suubub Piusasse oja, mis kunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri. Sealt jätkub rada külavaheteed mööda Jõksi küla suunas. Umbes 2 kilomeetri pikkuse matka järel jõuab Kalmetumäe (Kääpamäe) paljandi juurde, mis on 14 m kõrge ning kuhu kaldaallikad on uuristanud ulatuslikke koopaid. Seal varjasid inimesed end veel II maailmasõja lahingute päevil. Kalmetumäe oru perv peab aga pärimuse järgi olema Põhjasõja-aegne matmispaik. Järgmisest jõekäärust leiab rohkete kaldapääsukeste pesadega 14 m kõrguse paljandi, mida on hakatud kutsuma põhja pool oleva küla järgi Jõksi müüriks
neid tuleb eraldada vabadusekaotuse kandjatest ja nende suhtes tuleb rakendada kvaliteetseid sotsialiseerivaid ja terapeutilisi abinõusid, tagamaks isikutele vabaduse saamise perspektiiv ning kinnipidamise kestust tuleb kohtul kontrollida vähemalt kord aastas. Loosunglikuks jääb üldkogu seisukoht, et ühiskonna turvalisust on piisavalt tõhusalt võimalik suurendada ka isikuvabadust vähem riivates. 9 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e3, kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Riigikohtunikud on ühel arvamusel ja nõustuvad, et karistusjärgset kinnipidamist võib oma intensiivsuselt vaadelda PS § 23 mõttes karistusena, millele peavad laienema ka selle sätte järgsed garantiid ja et karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldused ja tagajärg peavad olema piisavalt selgelt määratletud. Otsuses välja toodud ebaselgused ei ole kohunike arvates
Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis Ahti Seppet 04.03.2009 Taas on võimalik tutvuda eesti skulptuuriklassikaga. Reedel, 6. märtsil kell 16.00 avatakse
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
· Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi.
Weitzenbergile määrati 5 hõberubla preemiaks. Perel läks halvasti ja nad olid sunnitud viimaks maha müüma oma maja. Ema ja Marie asusid elama Saamuli Jaani juurde. Viis aastat õppis ja elas Weizenberg tisler Hektori juures. Sellipaberi saamiseks pidanud ta töötama kuueski aasta, kuid meister kauples talle tislerikoha Erastvere mõisa. Esimene aasta maksti talle ette, et saada tööriistad. Ta oli kaubaga rahul, kuid Jõksi jäi tema noorusearmastus, Hektori vanem tütar Anette. Erastvere mõisasse asumisega 1858. aastal algas Weizenbergi tegevus tislerina. Ta töötas innukalt ja püüdis läheneda ülesandele loovalt. Tema esimene suur töö oli Paul von Ungern-Sternbergi poegade jaoks valmistatud õppetahvel. Järgmisena tuli tal teha kapp mõisniku sünnipäevaks. Mõisnik oli osava tööga rahul ja kadus soov mööblit osta välismaalt. Aastate möödudes kasvas Augusti
Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II 5 Mäeküla II Kokora Mustjärv III
Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Isiklikult olen jõest välja püüdnud kokre, viidikat, ahvenat ja särge, hauge, latikat, roosärge. Kuid perekonnatuttav on saanud jõest kätte ka lutsu.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka
muusikaõpikutesse. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika tegutsemine ka koorijuhina on ajendanud teda looma oma kollektiividele pidevalt uut repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse. Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris. Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi
99 Peale selle näeb ÕKS § 16 ette veel Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste saatmise kohustuse. See kohustus on arusaamatu, sest õiguskantsleril puuduvad menetluslikud vahendid, teostamaks järelevalvet Riigikohtu jõustunud kohtuotsu- se üle, ja vaevalt oleks see kohtuvõimu sõltumatust arvestades ka põhiseadusega kooskõlas. 100 Seletuskiri õiguskantsleri seaduse eelnõu juurde (viide 42). 101 Õiguskantsler Allar Jõksi esitatud andmetel jõudis 2001. aastal õiguskantsleri kantseleisse ligikaudu 1100 seadust, 1200 Vabariigi Valitsuse ja ministri määrust ning 2100 kohaliku omavalitsuse määrust, kokku seega ligikaudu 4400 õigustloovat akti. Vt A. Jõks (viide 82). 102 R. Dworkin. Taking Rights Seriosly. Cambridge Mass.: Harvard University Press, 1978, lk 105: I have invented, for this purpose, a lawyer of superhuman skill, learning, patience and acumen, whom I shall call Hercules
tegelikult see ei ole nii. Saab ka digitaalselt. Arvutatakse ka järvenõo abil, kvaternaari setete kaudu. · Kõige sügavamad järved paiknevad künkliku pinnamoega Kõrg-Eesti alal, eriti sügavad on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved · Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam
nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve – Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
