Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1)
Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km².
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide ( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb
Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget
11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13. Nimeta kõige suurema langusega jõgi, kõige veerohkem jõgi. Piusa jõgi,Narva jõgi. 14. Millest tuleneb madal- ja kõrgvesi? Kevadisest suurveeperioodist, suvisst madalveest ja sügisest suurveest. 15. Mis on juga/kosk/kärestik/kaskaad? Too näited. Astang, kust vesi vabalt alla kukub (Keila juga)/ suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab (Salajõe kärestik)/mitmes joast koosnev mitmeastmeline juga (Treppoja kaskaad). 16. Iseloomusta kõigi 3 vesikonna jõgesid. Too näide. Soome laht koosneb Põhja-Eesti jõgedest, omane on see, et jõgedel on joad. Nad voolavad lubjakivide avamusaladel. Tekib karstumine (Keila jõgi) Väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad Lääne-Eesti jõed. Nad on viirsavisse
Photo credit: Synaptic Gallery Juga M Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. A Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. A T E A D U S kosk M Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi A voolab mööda suure kaldega A vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad T kosed moodustavad kaskaadi. E A D U S kärestik M Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, A mille ulatuses vool on kiirem
Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel, süvendatud jõelõik lõpeb. Jõgi suubub Jõksi külas Jõksi järve põhjakaldale, väljub Jõksi järvest lõunakaldal Kanepi kirikust 1,5 km põhjaloode pool ja suundub ligikaudu 3 km pikkuselt lõunaedelasse. Edasi allavoolu - Hino küla ja Sõmerpalu aleviku vahemikus - teeb maastiku reljeefi järgiv ja üldsihiga kagusse voolav jõgi neli hiigellooget, milliseid teistel Eesti jõgedel ei ole. Sõmerpalust alamal läbib jõgi Vilbe soo idaosa ja suubub Vagula järve läänekaldal. Vagula
Häälitsused: vilistamine, kurisemine, nohisemine Eluea pikkus 910 aastat Esinemine: Euroopas ja PõhjaAafrikas Huvitavat: · Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12 cm pikk ning kaalub 60 g · Saarmas on suuteline vahepeal õhku hingamata ujuma 400 meetrit kiirusega, mis ulatub 1114 km tunnis · Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma Isase saarma käsutuses peab olema vähemalt 16 km pikkune jõelõik Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi
avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 26 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia)
3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib vooluhulga määramisel kasutada vaid siis, kui tiivikuga mõõta ei saa, nt jäämineku ajal. Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel märgitakse kaldatähistega kolm ristsiht, millest keskmine on mõõtmislävend. Ujukid lastakse vette 5-10m ülemisest sihist ülesvoolu nii, et nad jaguneksid võimalikult ühtlaselt kogu mõõtmislävendi ulatuses. 5) Vooluhulga määramine mullkardina abil 6) Vooluhulga määramine mõõteülevoolu või mõõterenniga (mõõtülevoolu ei saa kasutada väga suurtel jõgedel, st laiadel) kasutatakse peamiselt väikestes voolusängides
meteoroloogilised riistad, siis mõõdetakse ka külge kinnitatuna. Standardse kahest osast kui tiivikuga mõõta ei saa., näiteks jäämineku õhutemp ja sademeid. Veetaseme mõõtmisand- koosneva terasvarda läbimõõt on 27 mm ning ajal (siis kõlbavad ujukiteks jäätükid). mete töötlemisel arvut kõigist ööp-mõõtmistest pikkus 3 m. Vardal on 10-cm jaotised, mille järgi Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel ööp keskm veetase. Ööp keskm veetasemete tiivik seatakse soovitud sügavusele. Varrast saab märgitakse kaldatähistega kolm ristsihti, millest kronoloogiline graafik veetasemehüdrograaf kasutada sügavuseni 2m. Trossi otsa kinnitatud keskmine on mõõtmislävend. Äärmiste sihtide annab pildi veetaseme aastakulust
kalastiku koosseisu. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks ülalpool Keila-Joa juga särjejõe kalanduslikku tüüpi. Joast allpool olev suudme-eelne osa erineb muudest veel kärestikulisuse ning allikavete rohke sissevoolu poolest. Sinna tulevad merest kudema lõhi, meriforell ja vimb ning seal näib leiduvat ka jõeforelli. Nimetatud jõelõik kuulub kahtlemata forelli- ja lõhejõe tüüpi. Jões on veel registreeritud harjus, hink, võldas, rohe-vesihobu, paksukojaline(II kategooria kaitsealune liik), jõekarp, karpkala ja linask (kokku 14 liiki 2001. a. seisuga). Kalapüük oja suudmele lähemal kui 1000 m on aastaringselt keelatud. Keila jõgi end ümbritseva ulatusliku lammialaga on oluline suunav liikumiskoridor suurulukitele, kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja röövlindudele.
koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid) kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut) kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas. Sellega tegeleb klimatoloog kliimaklassifikatsioonide alused? Temperatuuri, sademete reziim Õhumasside alusel Mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi?
jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme veetaseme kõrguste vahe meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org.
kuni 22°-ni, on see 8--10 m sügavusel vaid 7--8°. Mõnes järves soodustavad sellist temperatuuri jaotust ka allikad. Otepää kõrgustiku järvede hulgas on ülekaalus rohekas- kollase ja kollakasrohelise veega järved. Hüdrobioloogiliselt kuulub enamik kõrgustiku järvi kultuuristatud maastikule omaste toitaineterikaste (eutroofsete) järvede hulka. Ligilähedaste arvutuste järgi on jõgede ja ojade kogupikkus kõrgustikul 350 km. 1 km2 kohta tuleb siin umbkaudu 300 m pikkune oja- või jõelõik. Kõrgustiku suuremad jõed (Väike- Emajõgi, Elva jõgi, Ahja jõgi, Pühajõgi) algavad järvedest ja soodest väikeste ojadena, mis looklevad küngastevahelistes nõgudes või on kraaviks õgvendatud.3 Kõrgustikult laskumisel, kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik
) Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab
enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org 23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf S:22-25) Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest. Mida rohkem inimeed kasutavad pinnda seda vähem vett needub maa sisse ja rohkem vett saatub veekogusse. Mets: pindmine äravool veekogudesse 10-20%; äravool pinnasesse/põhjavette 80-100% Elamumaa: pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60%
lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem. Kliima Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused - temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen)
Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda KARST nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees RUHIORG liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise ristlõikega org UHTORG - ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org SÄLKORG V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega
tasakaalus; 21. Mis on lammorg? Lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg? Kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. 23. Mis on juga? Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. 24. Mis on kosk? Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi. 25. Mis on kärestik? Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi ebatasane ja kivisem.
Üleujutused tekivad 40. Orgude, kärestike, jugade kujunemine Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi olevad joad moodustavad kaskaadi. Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspinnalt pehmele aluspinnale. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem 41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist
Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Pius ja Võhandu jõel. 3. Vooluvee kuhje ehk akumulatsioonivormid. Kui jõgi voolab liigestatud reljeefiga alal või üle erineva kulumiskindlusega kivimite, siis tekivad kärestikud, kosed ja joad. Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele. Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimub intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik jaod ülespoole.
Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele (Keila, Jägala, Narva). Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlataolisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimuva intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik joad ülespoole. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited.
21. Mis on lammorg? lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg? kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. 23. Mis on juga? Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. 24. Mis on kosk? Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi. 25. Mis on kärestik? Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi ebatasane ja kivisem.
tasakaalus lammorg – moldoru arenedes lai org valdavalt alamjooksul, kus küljeerosioon peaaegu lakanud kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. Peamiselt pehmetes settekivimites juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem KLIIMA kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
